Lākkâ boaʒŏǣlatusâ birrâ âd'dujuvvum māi māno 12. bæive 1933

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
Lākkâ boaʒŏǣlatusâ birrâ âd'dujuvvum māi māno 12. bæive 1933  (1935) 
[ 1 ]

Lov
av 12. mai 1933 om reindriften.


Lākkâ
âd'dujuvvum māi māno 12. bæive 1933 boaʒŏǣlatusâ birrâ.

 
[ 3 ]Haakon, Nǫrgâ Gǫnâgâs, âd'dep diet'tĕvâssii:

âttĕ Mīn ǫw'dii læ big'gjujuvvum Stuorrâdigge ar'vâlus, dâk'ku­juvvum māi māno 6. bæive 1933, mi čuoggja nāvt:

Vuostâs oasse.
Jǫt'tesabmĕlaǯǯâi (bâggjĕǫl'bmui) boaʒǫǣlatus.

I. kapit'tâl.

Vuoi'gâdvuođâ birrâ boaʒǫǣlatusâ doaimâtit jâ boaʒǫ­ǣlatusâ lāgedæme birrâ jâ ǣra birrâ.

1. §. Jǫt'tesabmĕlâǯǯa (bâggjĕǫl'bmu) vuoi'gâd­vuottâ boaʒǫǣlatussii.

Jǫt'tesabmĕlâǯǯâst (bâggjĕǫl'bmust), gi læ Nǫrgâ stats­bǫr'gar jâ gi ǫrro dāst riikâ sis'tĕ, gâl'ga læt vuoi'gâdvuottâ boaʒǫǣlatussii dâm lāǥe miel'dĕ gǫ vuollĕlist dām lāgâ vuostâs oasest čuoǯ'ǯo, gǫ vūttiival'dujuvvujik dâk njuolgâdusâk dâm birrâ, mâk dâm aigĕ læk fāmost.

Jǫt'tesabmĕlâǯ'ǯân (bâggjĕǫlmuǯin) âd'nujuvvu dām lāgâst juokkĕ ǫlmuš sāmesǫǥâst, gæn oai'vĕǣlatus læ boaʒǫǣlatus gi dābalâǯǯât ieš čuovvo jâ gæč'ča bǫc'cuidis.

Jǫs æppeduvvu muttom ǫl'bmu harrai, gâl'ga-gǫ sǫn ǫwdâ­bæl'dĕ čuoǯ'ǯo mærradusâi miel'dĕ lǫk'kujuvvut jǫt'tesabmĕ­lâǯ'ǯan (bâggjĕǫlmuǯin), de čil'gi Gǫnâgâs dâm gâǯâldâǥâ.

2. §. Boaʒŏguottom-distrivtâk [-biirik] jâ boaʒŏ­suokkânâk.

Jǫt'tesabmĕlâǯǯâi boaʒŏǣlatus oaǯ'ǯo doaimâtuvvut duššĕ dâin ǭsiin Finnmark, Troms, Nordland, Nord-Trøndelag, Sør-Trøndelag jâ Hedmark fylkâin mâid Gǫnâgâs mærredâ. Dâm [ 5 ]rājĕ gǫ vējulâš læ, gâl'gik dâm âdnui mærreduvvut duššĕ dâggar ǣdnâmâk gǫst jǫt'tesabmĕlâǯǯâin boarrasist juo læ læmâš boaʒǫǣlatus jâ gǫst gāwnâtuvvu vuoǥâsin suovvât boaʒǫǣlatusâ doaimâtuvvut.

Dâk ǣdnâmâk gâl'gik juk'kujuvvut boaʒŏguottom-distrik'tân, Finnmark fylkâst buoʒŏsuokkânin, jâ dâk boaʒŏsuokkânâk fâst boaʒŏguottom-distrik'tân. Gǫnâgâs sat'ta mærredit, âttĕ visses ǣdnâmâk mâidai ǣra fylkâin gǫ Finnmark fylkâst gâl'gik juk'ku­juvvut sikkĕ boaʒŏsuokkânin jâ boaʒŏguottom-distrik'tân. Gǫ­nâgâs mærredâ boaʒŏguottom-distrivtâi jâ boaʒŏsuokkânii lǫǥo, rājiid jâ nâmâid.

Ǫw'dâlgǫ mærradusâk dâm birrâ âd'dujuvvujik dâhjĕ nubba­stut'tujuvvujik, gâl'ga jer'rujuvvut, mâid oaiveldik dâk hær­râsstiwrâk mâidâ aš'še guos'ka, jâ jǫs boaʒŏǣlatus-stiwrâk (16. §) læk, mâidâ aš'še guos'ka, de mâid dâk-ge [dâk-nâi] oaiveldik. Gǫst boaʒŏǣlatus-stiwrâk æi læk dâhjĕ æi vela læk āsâtuvvum, gâl'gik dâk jǫt'tesabmĕlâǯǯâk gæidâ aš'še guos'ka, oaǯ'ǯot âlmotit oai'velæsĕk.

3. §. Guottomai'ge.

Dâinâ garǯadusâin mi boatta februar māno 5. bæive 1919 Nǫrga jâ Ruoŧariikâ gâs'kii dâk'kujuvvum boaʒŏguottom-šiettâ­dusâ 6. jâ 23. § mærradusâin, gǣččâ vela 18. jūlii 1919 âd'du­juvvum lāgâ 6. jâ 14. §, sat'ta Gǫnâgâs mærredit, guđii āigii jâǥest boaʒŏguođŏtæbme oaǯ'ǯo doaimâtuvvut iešguđige boaʒŏ­guottom-distrivtâst.

Ǫw'dâlgǫ mærradus dâm birrâ âd'dujuvvu dâhjĕ nubbastut'tu­juvvu, gâl'ga jer'rujuvvut, mâid boaʒŏǣlatus-stiw'râ oaiveldâ, dâhjĕ gâl'gik, gǫst boaʒŏǣlatus-stiw'râ ī læk dâhjĕ ī vela læk āsâtuvvum, dâk jǫt'tesabmĕlâǯǯâk gæidâ aš'še guos'ka, oaǯ'ǯot âlmotit oai'velæsĕek.

4. §. Boaʒŏguottom-ǣdnâmii juoǥâdæbme boaʒŏ­guottom-distrivtâ sis'tĕ.

Fylkësman'ne sat'ta boaʒŏguođŏtæme dīttii mærredit rājiid giđđâ-, gæssĕ-, čâk'čâ- jâ dal'vĕ-guottomǣdnâmii gâs'kii boaʒŏ­guottom-distrivtâst jâ biggjât mærrĕaige goas boaʒŏguođŏ­tæbme oaǯ'ǯo al'get jâ goas gâl'ga loappâtuvvut gǫst-ge [ 7 ][gǫs-sâi] jâ mâidai juoǥâdit boaʒŏguottom-distrivtâ dâhjĕ distrik'tâ-oase guottomǣdnâmiid dâsâ gul'levâš jǫt'tesabmĕlâǯ­ǯâi gâs'kii, nuvt âttĕ si læk gædnĕgâsâk guođŏtit duššĕ dâid ieš­gǣsâge mærreduvvum ǣdnâmiid.

Ǫw'dâlgǫ dâggar mærradus âd'dujuvvu dâhjĕ nubbastut'tu­juvvu, gâl'ga āššiin mænnoduvvut 3. §st nâmâtuvvum lakkai.

5. §. Gieldos guođŏtæmest boaʒŏguottom-dis­trivtâ dâhjĕ distrik'tâ-oase sis'tĕ.

Gǫ āššiin vuost læ mænnoduvvum 3. §st nâmâtuvvum lakkai, sat'ta Gǫnâgâs mærredit âttĕ boaʒŏguottom-distrik'tâ dâhjĕ distrik'tâ-oasse gâl'ga læt gil'dujuvvum boaʒŏguođŏtæmest oanĕkeb dâhjĕ gukkeb aige.

Sierrâ dilalâšvuođâst dâhjĕ sat'tŏ- jâ ǣra âdnohērgii harrai sat'ta fylkësman'ne, dâggar ævtoiguim mâid sǫn gāwnâtæǯ'ǯa dār­bâšlâǯ'ǯân, mieđetit dâid gieldŏs-mærradusâid ǫrrot doalâkæt'ta.

6. §. Giel'do far'rimist boaʒŏǣlatusâin nubbe fyl'kii dâhjĕ nubbe boaʒŏsuokkânii.

Jǫt'tesabmĕlaš ī oaǯǯŏ far'rit boaʒŏǣlatusâinis dâggar fyl'kii dâhjĕ boaʒŏsuokkânii mâsâ sǫn ī gulâ, âlma mieđatusâ­tâǥâ — fylkâ harari — dâm rađ'đitusâdepartementâst mân vuollai aš'še gulla, dâhjĕ — boaʒŏsuokkânâ harrai — fylkësmannest gæn vuollai aš'še gulla.

Ī-ge mâidai oaǯǯŏ jǫt'tesabmĕlâš âlma miedatusâtâǥâ, âd'dujuvvum dâm fylkësmannest gæn vuollai aš'še gulla, duk'tet bǫc'cuidis guottot boaʒŏguottom-distrivtâst mi læ ǫlgubæl'dĕ dâm boaʒŏsuokkânâ mâsâ sǫn gulla.

Ǫw'dâlgǫ mieđatus dām pārâgrāffâ miel'dĕ âd'dujuvvu dâhjĕ dâggar mieđatus nubbastut'tujuvvu, gâl'ga āššiin mænno­duvvut 3. §st nâmâtuvvum lakkai.

7. §. Jǫt'tesabmĕlâǯǯâ ǫl'gŏrii'kii far'rim.

Gǫ jǫt'tesabmĕlâš far'ri Nǫrgâst ǫl'gŏrii'kii, sat'ta fylkës­man'ne suovvât sū ǣnĕmusât 5 jâǥe dik'tet bǫc'cuidis Nǫrgâ boaʒŏguottom-distrivtâst ǫrrot Nǫrgâ jǫt'tesabmĕlâǯǯâ gæččost.

Jǫs mærrĕai'ge ī dǫl'lujuvvu, de gâl'gik bǫc'cuk vow'du­juvvut fylkësmanne doaimâtusâ bǫk'tĕ, jâ mi hâddest bacca, gǫ gǫlok læk mak'sujuvvum, gâl'ga æigadii lāǥeduvvut.

[ 9 ]8. §. Bǫc'cui lǫkko.

Gǫ āššiin læ mænnoduvvum 3. §st nâmâtuvvum lakkai, sat'ta Gǫnâgâs biggjât mǣre, mân ǫllo bǫc'cuid boaʒŏguottom­distrivtâst ǣnĕmusât oaǯ'ǯo guodŏtit.

Sæmmă lakkai sat'ta Gǫnâgâs mærredit fylkâ dâhjĕ fyl'kâ-oase harrai, âttĕ jǫt'tesabmĕlâǯǯâst æi oaǯǯŏ læt æm'bo gǫ ǫk'tâ visses mærre sudnji âlcis jâ 10. §st nâmâtuvvum ǫl'bmuidi gul'le bǫc'cuk (jâǥe nuorâb bǫc'cuk æi val'dujuvvu lǫkkui).

Jǫs boaʒŏguottom-distrivtâst bǫc'cui lǫkko šâd'da stuorĕbun gǫ mærreduvvum læ, jâ jǫs dâm ī sattĕ divvot far'rimgǫč'čom bǫk'tĕ, sat'ta Gǫnâgâs mærredit âttĕ distrivtâ bǫc'cui ǣdnâg­vuottâ gæppĕduvvu visses mærrai.

Mân sâggâ gæppĕduvvut gâl'ga iešguđige boaʒŏæigadist, jâ mærrĕaige goas gæppĕdæbme gâl'ga læt ǫllâšut'tujuvvum, mærredâ Gǫnâgâs. Mærradus dâm birrâ ī gâl'ga dâddĕ âd'dujuv­vut, ǫw'dâlgǫ āššiin læ mænnoduvvum 3. §st nâmâtuvvum lak­kai. Gæppĕdæme stūrrudâǥâ mærredēddiin gâl'ga vējulâšvuođâ miel'dĕ bærraigeč'čujuvvut, âttĕ juokkĕ jǫt'tesabmĕlâǯ'ǯii bāc­cik dâm mâdĕ bǫc'cuk gǫ oaivelduvvu dilalâšvuođâi miel'de læt dārbâšlâš sudnji su ieǯâs jâ su bǣrrâšâ bâjasdoallon.

Jǫs mærradus gæppĕdæme harrai ī jǣǥâduvvu mærrĕ­ai'gai, de fylkësman'ne ǫllâšuttetâ gæppĕdæme boaʒŏæigadâ rēkkigâ âlâ. Gæppĕdæbme ǫllâšut'tujuvvu 64. §st âd'dujuvvum njuolgâdusâi miel'dĕ. Sæmmă lakkai sat'ta fylkësman'ne mâidai ǫllâšuttetit gæppĕdæme, jǫs muttom boaʒŏæigadâ bǫc'cui lǫkko læ stuorĕb gǫ mærreduvvum læ dām pārâgrāffâ nubbe oase mærradusâ miel'dĕ.

9. §. Boaʒŏlǫkkâm.

Gǫ fylkësman'ne læ mærredâm boaʒŏlǫkkâmâ dǫl'lujuvvut fylkâst dâhjĕ fyl'kâ-oasest, læ bǫc'cui æigad gædnĕgâs ieš jâ ol'bmuidis bǫk'tĕ vækkĕtit nuvt ǫllo gǫ dārbâšuvvu, vai lǫkkâm sat'ta ǫllâšut'tujuvvut.

10. §. Mâid bǫc'cuid jǫt'tesabmĕlâš oaǯ'ǯo guođŏtit.

Jǫt'tesabmĕlâš oaǯ'ǯo guođŏtit ærrĕb su ieǯâs, su bællĕlâǯǯâs, su umindig mānaidis jâ su bal'vâlæg'gjidis bǫc'cuid, mâidai [ 11 ]bǫc'cuid mâk gullik su vānhëmiidâ, vup'pii jâ vuodnamii, vielljâidi jâ oabbaidi, su akka dâhjĕ boadnja vielljâidi jâ oabbaidi jâ sin akkaidi jâ boadnjaidi, jǫs fâl dâk læk Nǫrgâ statsbǫr'garâk, læk āssâmin dāst riikâ sis'tĕ jâ læk dâhjĕ læk læmâs jǫt'tesabmĕlâǯǯâk.

Jǫt'tesabmĕlâš oaǯ'ǯo vela guođŏtit bǫc'cuid mâk cullik ǣra dāst riikâ sis'tĕ as'se Nǫrgâ jǫt'tesabmĕlâǯ'ǯii, gi dâm jâǥe ī sattĕ ieš gæč'čat bǫc'cuidis, dâhjĕ gi boarĕsvuođâ, buoccovuođâ dâhjĕ gǣfevuođâ gǣǯeld læ hæi'tam jǫt'tesabmĕlâǯǯâ doaimâ, jâ mâidai bǫc'cuid mâk gullik dâggar sabmĕlâǯǯâ bællĕlâǯ'ǯii jâ umindig mānaidi.

Vela sat'ta fylkësman'ne suovvât jǫt'tesabmĕlâǯǯâ guođŏtit bǫc'cuid mâk gullik sabmĕlâǯ'ǯii gæst læ dâggar mieđatus gǫ 99. §st nâmâtuvvu, jâ bǫc'cuid mâk gullik læs'kânissunii gi ī læk sāmesǫǥâst, mâggar læs'kânissunâ birrâ 99. § 5. oasest sar'dnujuvvu, jâ gæst læ dâggar mieđatus gǫ dǫbbĕ nâmâtuvvu.

De vela oaǯ'ǯo jǫt'tesabmĕlâš Finnmark fylkâst guođŏtit bǫc'cuid mâk gullik dālulâǯ'ǯii, gæst læ dâggar boaʒŏǣlatus gǫ nâmâtuvvu 84. §st, b. vuol'dĕ, vaikŏ si æi vel lǣk-ge dâggar dilalâš­vuođâ sis'tĕ gǫ dāst, dām pārâgrāffâ nubbe oasest, nâmâtuvvu.

11. §. Ǫwdâld-gīttii dieđetæbme boaʒŏǣlatusâ birrâ.

Jǫt'tesabmĕlâš gi ai'go 1. §st nâmâtuvvum vuoi'gâdvuođâ miel'dĕ boaʒŏǣlatusâ doamâtit, gâl'ga juokkĕ jâǥe nuvt daw'ja gǫ fylkësman'ne mærredâ, dâi mærrĕāigii sis'tĕ mâid sǫn biggja, jâ dâm lakkai gǫ sǫn mærredâ, dieđetit dâm birrâ sāmefal'dai dâhjĕ, fylkâst gǫst ī læk sāmefal'de, fylkësman'nai dâhjĕ dâsâ gæsâ fylkësman'ne læ vuoi'gâdvuođâ âd'dam vuos'taival'det dâg­gar dieđatusâ. Gǫnâgâs âd'da visub mærradusâid dâm birrâ, mâggar bâjasčuw'gitusâid dât dieđatus gâl'ga sistes doallât.

Ǫk'tânâgâ dām pārâgrāffâ vuostâs oasest nâmâtuvvum dieđatusâin gâl'ga juokkĕ 3. jâǥe bâjasâd'dujuvvut gæid dieđe­tæg'gje hāliidâ nâmâtuvvut fǫrman'nen jâ visësfǫrman'nen dâi boaʒŏguottom-distrik'tii dieđetuvvum jǫt'tesabmĕlâǯǯâi gâskâst.

12. §. Far'rimgǫč'čom.

Oaǯ'ǯom vāras boaʒŏguođŏtæbmai vuok'kâseb juoǥâdæme dâhjĕ buorĕb ǫrdnigâ, dâhjĕ gǫ muđoi gāwnâtuvvu sāvâtât'ten, [ 13 ]sat'ta sāmefal'de dâhjĕ, fylkâst gǫst ī læk sāmefal'de, fylkës­man'ne dâhjĕ dât gæsâ fylkësman'ne læ vuoigâdvuođâ âd'dam, gǫč'čot jǫt'tesabmĕlâǯǯâ ǫk'tân su gæččo vuollai gul'le bǫc'cui­guim far'rit ērit dâst gǫst sǫn læ ǫrromin dâhjĕ gǫsâ sǫn læ dieđetuvvum jâ mânnât ǣra boaʒŏguottom-distrik'tii boaʒŏsuok­kânist dâhjĕ, gǫst boaʒŏsuokkân ī læk mærreduvvum, ǣra boaʒŏguottom-distrik'tii fylkâst.

Gǫ far'rimgǫč'čom âd'dujuvvu, gâl'ga dât gi gikkemus aige læ guođŏtâm bǫc'cuidis boaʒŏguottom-distrivtâst, ǫwdemus mieđetuvvut âin dâst guođŏtit.

Jǫs far'rimgǫč'čom ī jǣǥâduvvu, sat'ta ǫw'dâlist nâmâtuv­vum vir'gĕolmai dâm ǫllâšuttetit. Gǫlok mâk dâm gǣǯeld šâd'dik, sat'tik pantedæme bǫk'tĕ sisâgai'beduvvut jǫt'tesabmĕlâǯǯâst fylk'esmanne gǫč'čomâ miel'dĕ.

13. §. Fǫrmānnii jâ visëfǫrmānnii nâmâtubme.

Gǫ vassam læ dât mærrĕai'ge mân sis'tĕ dieđatusâk gâl'gik læt âd'dujuvvum, nâmâtâ fylkësman'ne fǫrman'nen jâ visëfǫr­man'nen dâid jǫt'tesabmĕlâǯǯâid gæk ǣnĕmus stǣmmâid læk ǫǯ'ǯum. Gǫ erinoamaš sivvâ læ, sat'ta fylkësman'ne dâddĕ nâmâtit ǣraid gǫ dâid gæk læk val'ljijuvvum.

Nâmâtubme læ gǫlmâ jâkkai hāveld dâm aige rājest rǣkkâ­nuššât māid fylkësman'ne læ bâjasâd'dam nâmâtusgirjest.

Juokkĕ jǫt'tesabmĕlâš gi boaʒŏguottom-distrik'tii læ dieđe­tuvvum, læ gædnĕgâs vuos'taival'det nâmâtusâ. Dâddĕ sat'ta fylkësman'ne ǫl'lasii dâhjĕ muttom ai'gai čoaw'det fǫrmanne dâhjĕ visëfǫrmanne dâm doaimâst, gǫ dārbâšlâǯ'ǯân gāwnâtuvvu. Dâllĕ gâl'ga ǫđđâ nâmâtusgir'je dâllanaǥâ rākkâduvvut.

Sæmmă lakkai gâl'ga mâidai dâllĕ mænnoduvvut, gǫ fǫr­man'ne dâhjĕ visëfǫrman'ne gukkeb aige het'tijuvvu doaimâ­stis ērit.

Dât gi læ læmâš fǫrman'nen dâhjĕ visëfǫrman'nen gǫl'bmâ jâǥe miel'dalâgâ, sat'ta biet'tâlit vuos'taival'demist val'ljijume dâm gǫlmâ jâkkai mâk bǫttik, gǫ fâl sǫn âd'da dieđo dâm birrâ ǫw'dâl vālgâ, jâ fylkësman'ne gāwnâtâ sat'tet nâmâtit muttom ǣra.

Jǫs boaʒŏguottom-distrik'tii læ dieđetuvvum dušše ǫk'tâ jǫt'tesabmĕlâš, gâl'ga sǭn læt fǫrman'nen, jâ jǫs guok'tĕ læk [ 15 ]dieđetuvvum, gâl'ga nub'be læt fǫrman'nen jâ nub'be fâst visë­fǫrman'nen, fylkësmanne visub mærradusâ miel'dĕ.

14. §. Fǫrmanne val'de.

Fǫrmannest læ val'de âd'det boaʒŏguottom-distrivtâ jǫt'te­sabmĕlâǯǯâidi dâid gǫč'čomiid jâ sīst gai'bedit dâm vække, mâid dārbâšâ vai sat'ta doaimâtit dâid gædnĕgâsvuođâid mâk su âl'dĕ læk.

Sudnji gulla vela ǫwdâstvas'tadusâ harrai vâhagâ ǫwdâst mâid bǫc'cuk læk dâkkâm, doaimâtit boaʒŏguottom-distrivtâ jǫt'tesabmĕlâǯǯâi bǣlest, mâidai soappât vâhagmavso jâ gǫloi­mak'semâ âl'dĕ.

15. §. Fǫrmanne jâ visëfǫrmanne gædnĕgâs­vuođâk.

Fǫrmannest jâ visëfǫrmannest læ gædnĕgâsvuottâ dar'kelit čuovvot dâid mærradusâid mâid Gǫnâgâs âd'da sǫd'nu bârgo harrai.

Âttĕ visëfǫrman'ne læ âd'nujuvvum fǫrman'nen dâhjĕ læ doaimâtâm fǫrmanne bârgo dâggar dappatusâst goas sūst ī læm dâsâ val'de, dât ī likkât dâla lāgadusâ lāgâlâšvuođâ.

16. §. Njuolgâdusčālâ.

Boaʒŏguottom-distrik'tii dâhjĕ ǫk'tâsâǯǯât ǣnĕb boaʒŏguot­tom-distrivtâidi dâhjĕ boaʒŏsuokkânii, gǫst dâggar læ, sat'ta fylkësman'ne âd'det njuolgâdusčāllâgâ ǫr'dnim vāras boaʒŏ­ǣlatusâ jâ jǫt'tesabmĕlâǯǯâi gâs'kâvuođâ dilalâšvuođaid.

Ǫw'dâlgǫ fylkësman'ne âd'da njuolgâdusčāllâgâ, gâl'ga sāme­fal'de dâhjĕ, gǫst ī læk sāmefal'de, de fylkësman'ne dâhjĕ dât gæsâ fylkësman'ne læ vuoi'gâdvuođâ âd'dam, ǫvtâ-rādest fǫrmānniin (fǫrmānniiguim) jâ visëfǫrmānniin (visëfǫrmānniiguim), gæsâ (gæidâ) aš'še guos'ka, rākkâdit fǫršlāǥâ njuolgâdusčāllâgii, jâ čuog'gânæmest, mâsâ fǫršlāǥâ-rākkâdæg'gje mærredâ aige, jâ mâid sǫn dieđetâ jâ stiw'ri, gâl'ga dât fǫršlāǥâ ǫw'dandiv'vujuvvut dâidâ jǫt'tesabmĕlâǯǯâidi gæidâ aš'še guos'ka, sīn oai'velâ gullâm vāras.

Sæmmă lakkai mænnoduvvu, gǫ njuolgâdusčāllâgâ nub­bastut'tem dâhjĕ hei'tujubmaibuk'tem læ ar'vâlusâ vuol'dĕ.

17. §. Boaʒŏǣlatus-fǫn'dâ.

Juokkĕ boaʒŏguottom-distrik'tii dâhjĕ ǫk'tâsâǯǯât ǣnĕb boaʒŏ­guottom-distrivtâidi dâhjĕ juokkĕ boaʒŏsuokkânii, gǫst dâggar læ, [ 17 ]gâl'ga 18., 19., 21., 24., 69. jâ 72. §st nâmâtuvvum ruđâin jâ skæŋ'kâ-ruđâin mâk lâssen bǭdiǯik stāttâst dâhjĕ privat-ol'bmuin, rākkâduvvut fǫn'dâ, mi gâl'ga âd'nujuvvut jǫt'tesabmĕlâǯǯâi boaʒŏǣlatussii aw'ken, nugŏ:

a) ǫlgusgǫloidi raŧ'kâgii jâ njuovâdēmii gǣǯeld,
b) šâl'diidi jâ āidiidi,
c) bǫrâspiriid duš'šâdâm vāras,
d) væk'ken njoam'mo boaʒŏdāwdâi vuos'tai,
e) ǣra awkalâš lāǥadusâidi boaʒŏǣlatussii doarjân dâhjĕ ǫwdadussân,
f) væk'kĕruttân jǫt'tesabmĕlâǯ'ǯii gæn boaʒŏǣlatus likkotis­vuođâ bǫk'tĕ læ sâggâ vâhagât'tujuvvum, jâ
g) vâhagmak'son mi læ mak'sem lakkai dâggar vâhagâ ǫw­dâst mâid bǫc'cuk læk dâkkâm, gǫ fâl jǫt'tesabmĕlâǯǯâk læk âd'dam ruđâid fǫn'dii dâggar âno vāras.

Gǫst boaʒŏsuokkân ī læk, mærredâ fylkësman'ne, gâl'ga-gǫ fǫn'dâ gullât ǣnĕb boaʒŏguottom-distrivtâidi ǫk'tâsâǯǯât, jâ jǫs nuvt gâl'ga, de guđiidi.

Fǫndâ ruttâǭbmudâǥâ stiw'ri sāmefal'de dâhjĕ, gǫst ī læk sāmefal'de, dât gæn fylkësman'ne læ mærredâm, dâi njuolgâ­dusâi miel'dĕ mâid dât rađ'đitusâdepartemen'tâ âd'da, mân vuollai aš'še gulla.

Fylkësman'ne mærredâ ruđâi âno juokkĕ hāvĕ sierrânâssii, gǫ vuost āššiin læ mænnoduvvum dâm lakkai gǫ 3. §st læ mærreduvvum.

Gǫnâgâs mærredâ mǫvt gâl'ga mænnoduvvut dâggar boaʒŏ­guottom-distrivtâ dâhjĕ boaʒŏsuokkânâ fǫndâin gǫst boaʒŏ­ǣlatus læ nǫkkâm.

II. kapit'tâl.
Boaʒŏmer'kim.

18. §. Dieđetâmgædnĕgâsvuottâ, boaʒŏmǣrkâi dieđetæbme jâ sisâčallem.

a) Juokkĕ boaʒŏæigadist — mâidai akkast jâ mānain, vaikŏ mân âǥest — gâl'ga læt jâ læt ânost ǫk'tâ boaʒŏmær'kâ mâinâ gâl'ga bæl'ljĕmer'kit bǫc'cuidis. [ 19 ]

Finnmark fylkâst sat'ta dâddĕ boaʒŏsuokkânâ njuolgâdus­čāllâgist mærreduvvut, âttĕ boad'nja jâ ak'ka dâhjĕ boad'nja jâ ak'ka jâ mānak mâk læk 18 jâǥe vuollel, gâl'gik âdet duššĕ ǫvtâ ǫk'tâsâš boaʒŏmǣrkâ, jâ vela âttĕ mānak gâl'gik âdnet duššĕ ǫvtâ ērutusmǣrkâ [riew'dâdusâ], mi læ rākkâduv­vum dâm lakkai âttĕ ačče dâhjĕ ǣnĕb lâssĕsānek. Dâk ǫǯ'ǯuk čup'pujuvvut bǫc'cu bæl'ljai duššĕ vittânii oainĕdēddiin.

b) Buok boaʒŏmǣrkâk gâl'gik sisâčal'lujuvvut. Sāmefal'de gâl'ga læt sisâčal'len. Fylkâst gǫst ī læk sāmefal'de, dâhjĕ gǫst gāwnâtuvvu unukâssân âttĕ sāmefal'de læ sisâčal'len, nâmâtâ dât rađ'đitusâdepartemen'tâ mân vuollai aš'še gulla, ǫvtâ dâhjĕ ǣnĕb sisâčal'liid.

Dât gi ai'go âdnet boaʒŏmǣrkâ, gâl'ga dâm birrâ dieđetit sisâčal'lai jâ sæmmast mui'tâlit su ǫllĕs nâmâs jâ baike gǫsâ sǫn gulla, jâ âd'det dar'kelis vāldâtusâ [bâǥâdusâ] jâ tew'dnijuvvum dâhjĕ čup'pujuvvum gǫvâ mǣrkâst jâ mak'­set 10 kruwnâ boaʒŏǣlatus-fǫn'dii.

Gǫ vuost læ rađđadâllâm dâi fǫrmānniiguim gæidâ aš'še guos'ka, dâinâ boaʒŏǣlatus-stiwrâin dâhjĕ, jǫs njuolgâdus­čāllâgâ miel'dĕ mær'kânæw'dnâ læ āsâtuvvum, dâinâ mær'kâ­nǣwnâin mâsâ aš'še guos'ka, jâ, jǫs dārbâšuvvu, lâǥâs, vir'gē-distrivtâi sisâčal'liiguim, de mærredâ sisâčal'le, sat'ta-gǫ dieđe­tuvvum mær'kâ sisâčal'lujuvvut dâsâ gi læ dâm dat'tum. Mærredēddiin gâl'ga vūttival'dujuvvut, mâk mǣrkaid sat'tik âd'nujuv­vut sǫǥâ miel'dĕ ar'bijuvvum, boarrasist sǫkkii gul'le mær'kân.

Mær'kâ mi prǫttâkǫllâst læ sik'kujuvvum, ī sattĕ ǫđđâsist sisâčal'lujuvvut, nuvt gukka gǫ ǫk'tâge gæst dâsâ læ vuoi'gâd­vuottâ, âdna dâm mǣrkâst sūrgiidâm ērutusmǣrkâ dâm mud­dŏst lâgâs guowlost âttĕ læ bâlâtât'te bǫc'cuid mâs'tât.

Sæmmă lakkai læ 25. §st, nr. 3 vuol'dĕ, nâmâtuvvum mǣrkâin.

Jǫs ǣnĕb boaʒŏæigadâk dat'tuk sæmma mǣrkâ sisâčal'lu­juvvut, læ dâst ǫwdemus vuoi'gâdvuottâ dâm oaǯ'ǯot, gi gukke­mus læ âdnam dâm mǣrkâ.

[ 21 ]Jǫs sisâčal'le ī sattĕ dǫk'kitit dieđetuvvum mǣrkâ sisâčal'­lujuvvut, gâl'ga sǫn dâlan âd'det dieđo dâm birrâ dâsâ gi læ dat'tum dâm mǣrkâ, jâ, jǫs vējulâš læ, de ar'vâlit sudnji ǣra mǣrkâ, muttŏ jǫs dâm ī dâǥâ, de gǫč'čot sū visses mærrĕaige sisâ ieš ar'vâlit ǣra mǣrkâ.

Ǫw'dâlgǫ ǫk'tâ manno læ vassam dâm rājest gǫo dât gi læ dat'tum mǣrkâ, læ dieđo vuos'taival'dam, sat'ta sǫn gai'bedit fylkësmanne duŧ'kât sisâčal'le biet'tâlæme.

Dâllanâǥâ gǫ mær'kâ læ sisâčal'lujuvvum, gâl'ga sisâčal'le dâm birrâ âd'det boaʒŏæigadii duođâštusâ ǫk'tânâǥâ sisâčal'lu­juvvum mǣrkâ dar'kelis gǫvâin jâ vāldâtusâin [bâǥâdusâin].

Sisâčal'lujubme gâl'ga dieđetuvvut dâm lakkai gǫ njuolgâ­dusčāllâgist læ mærreduvvum, dâhjĕ, jǫs njuolgâdusčālâ ī læk âd'dujuvvum, de dâm lakkai gǫ fylkësman'ne mærredâ.

Gǫ sisâčal'lujuvvum boaʒŏmǣrkâst mâŋŋel âd'dujuvvu tew'­dnijuvvum dâhjĕ čup'pujuvvum gǫvvâ, de dâm ǫwdâst mak'su­juvvu 2 kruwnâ boaʒŏǣtalus-fǫn'dii.

Dām pārâgrāffâst, a. vuol'dĕ, nubbe oasest, nâmâtuvvum lâssĕsānek gâl'gik dieđ€tuvvut sisâčal'lai dǫk'kituvvum vāras. Gǫ sisâčal'le læ dǫk'kitâm dâggar lâssĕsāne, gâl'ga sǫn mǣrkâšit dâm birrâ mær'kâprǫttâkǫl'lii, dieđetit ērutusmǣrkâ birrâ ǫw'­dâlist nâmâtuvvum lakkai jâ âd'det fǫrman'nai (fǫrmānniidi) dieđo dǫk'kitæme birrâ.

Dǫk'kitæme ǫwdâst mak'sujuvvu 5 kruwnâ boaʒŏǣlatus-fǫn'dii.

19. §. Boaʒŏmær'kâ mi dǫl'lujuvvu.

Gǫ boaʒŏæigad ǫk'tânâǥâ dieđatusâin 18. § miel'dĕ âd'da sisâčal'lai dieđo dâm birrâ âttĕ sǫn mānaidis dīttii mâŋeb âno vāras hāliidâ dǫl'lujuvvut mǣrkâ mân birrâ sǫn duođâštusâi bǫk'tĕ dâkka jakkĕtât'ten âttĕ ǫl'bmuk læk âdnam dâm mǣrkâ sudnji dâhjĕ sū sǫkkii gul'le mær'kân, gâl'ga sisâčal'le mǣrkâšit mær'kâprǫttâkǫl'lii, âttĕ dât mær'kâ dǫl'lujuvvu. Mær'kâ mi dǫl'lujuvvu, ī sattĕ, ærrĕb vuollĕlist nâmâtuvvum dappatusâin, sisâčal'lujuvvut gǣsâge dieđetæg'gje mieđatusâtâǥâ.

Gǫ lǫǥe jâǥe læk vassam dâm rājest gǫ dâggar mǣrkâ birrâ læ mær'kâprǫttâkǫl'lii mǣrkâšuvvum, jâ mær'kâ ī læk [ 23 ]šâd'dâm sisâčal'lujuvvut, oaǯ'ǯo vaikŏ gī dâm gai'bedit âlcis sisâčal'lujuvvut.

Sæmma lǣ, gǫ dieđetæg'gje jabma, jâ su ak'ka dâhjĕ ǫk'tâge su mānain 6 māno sisâ su jabmem mâŋŋel ī dieđet sisâčal'lai, âttĕ sǫn âin hāliidâ mǣrkâ dǫl'lujuvvut. Jǫs dâggar dieđatus boatta, gâl'ga mǣrkâ birrâ mǣrkâšuvvut mær'kâprǫttâkǫl'lii, âttĕ dât dǫl'lujuvvu ǫđđâsist lǫǥe jâǥe.

Ǫk'tâ boaʒŏæigad sat'ta gai'bedit ǣnĕmusât gǫil'bmâ mǣrkâ dǫl'lujuvvut.

Juokkĕ boaʒŏmǣrkâst mi dǫl'lujuvvu, muttŏ ī âd'nujuvvu, gâl'ga mak'sujuvvut værro, mân stūrrudâk mærreduvvu njuol­gâdusčāllâgist dâhjĕ, gǫst njuolgâdusčālâ ī læk rākkâduvvum, de fylkësmannest, jâ værrŏruttâ gâl'ga mânnât guowlo boaʒŏ­ǣlaus-fǫndii.

Jǫs gǫs'tege šâd'da vai'le ânetât'te boaʒŏmǣrkâin, sat'ta sisâčal'le dâsâ gæst, dâhjĕ dâidâ gæin, vai'lo boaʒŏmær'kâ, sisâčallet dǫl'lujuvvum mǣrkâ. Ǫwdemus ber'ri mær'kâ val'du­juvvut dâst gi læ dat'tum æm'bo gǫ ǫvtâ mǣrkâ dǫl'lujuvvut. Dietto dâggar sisâčallemâ birrâ gâl'ga âd'dujuvvut dâsâ gi mǣrkâ læ dat'tum dǫl'lujuvvut.

20. §. Miessĕmer'kim.

a) Miesse gâl'ga mer'kijuvvut æigadâ sisâčal'lujuvvum mer'kii, ǫw'dâlgǫ māno 31. bæi've læ vassam, dâm jâǥe gǫ miesse læ šâd'dâm. Dâddĕ oaǯ'ǯo mer'kim doaimâtuvvut mâŋŋel, giddâ april māno lǫp'pii mâŋeb jâǥe, gǫ mer'kim doaimâtuvvu fǫrmanne dâhjĕ guovte vittânâ oainĕdēddiin, gi lǣ, dâhjĕ gæk læbă, gāwnâtâm duođâštuvvum, âttĕ miesse gulla dâsâ gæn mer'kii mer'kijuvvu.
b) Jot'tesabmĕlâš gi dâm aigest mi al'ga jūlii māno vuostâs bēiviin jâ nǫkka april māno mâŋemus bēiviin, gaw'dna bǫc'cuidis sis'tĕ mǣrkâtis miese mi čuovvo mer'kijuvvum vierrŏaldo, gâl'ga nuvt fâr'gâ gǫ vējulâš mer'kit miese æigadâ sisâčal'lujuvvum mer'kii, jǫs dât dǫw'dujuvvu, jâ jǫs īi, de aldo mer'kii. Nǫvæm'bër māno vuostâs bæivest mâŋas giddâ april māno lǫp'pii gâl'ga mer'kim doaimâtuvvut fǫrmanne dâhjĕ guovte vittânâ oainĕdeddiin, gi lǣ, dâhjĕ gæk læbă, gāwnâtâm duođâštuvvum, âttĕ miesse gulla dâsâ gæn mer'kii mer'kijuvvu.

[ 25 ]Jǫs jǫt'tesabmĕlâš dâm aigest mi al'ga jūlii māno vuostâs bēiviin jâ nǫkka april māno mâŋemus bēiviin, gaw'dna bǫc'­cuidis sis'tĕ mǣrkâtis miese mi ī čuovŏ mær'kâaldo, gâl'ga sǫn guol'gâmer'kimâ bǫk'tĕ dâhjĕ ǣra lakkai mǫvt njuolgâdus­čāllâgist mærreduvvu, biggjât dâsâ mǣrkâ gâs'k-ai'gai. Jǫs dâggar miesse, ǫw'dâlgǫ mars manno nǫkka, čuovvogoatta mær'kâaldo mi fer'ti âd'nujuvvut dâm æd'nen, gâl'ga dât miesse mer'kijuvvut nuvt gǫ ǫwdeb oasest læ mærreduvvum.

Mer'kimâ ǫwdâst dām § miel'dĕ boatta mer'kijæg'gjai æigadist dât mak'so mi læǯ'ǯa mærreduvvum njuolgâdusčāllâgist dâhjĕ, gǫst njuolgâdusčālâ ī læk rākkâduvvum, de fylkësmannest.

21. §. Ērutusmær'kâ jâ riew'dâdæbme.

Jǫs mer'kijuvvum boaʒo lǫbalâš lakkai jǫrra ǫđđâ æigadii, gâl'ga mer'kii lâsetuvvut ǫk'ta dâhjĕ ǣnĕb lâssĕsānek mâk juokkĕ hāvĕ sierrânâssii ǫwdâld-gīttii læk dǫk'kituvvum dâm boaʒŏ­guottom-distrivtâ fǫrmannest, gǫsâ ǫđđâ æigad gulla, jǫs mǣrkâi mālli birrâ âd'dujuvvum visub mærradusâi miel'dĕ (gǣččâ 25. §) boaʒo ī sattĕ riew'dâduvvut ǫđđâ æigad mer'kii. Riew'dâ­dæbmai gai'beduvvu fǫrmanne mieđatus. Boaʒo, mân mer'kii læ lâsetuvvum lâssĕsānek, ī oaǯǯŏ ǣletuvvut æm'bo gǫ vit'tâ jâǥe. Sisâčal'le sat'ta dâddĕ gukkedit dâm mærrĕaige giddâ guok'tennubbĕlǫk jâkken. Riew'dâdâm-lǫbe dâhjĕ lâssĕsānii lâsetâm-lǫbe ǫwdâst mak'sujuvvu 5 kruwnâ boaʒŏǣlatus-fǫn'dii.

Gǫ fǫrman'ne læ mieđ€tâm riew'dâdit dâhjĕ lâssĕsāniid lâsetit, gâl'ga sǫn mǣrkâšit gir'jai dâm birrâ, dieđetit dâm dâm lakkai gǫ njuolgâdusčālâ mærredæǯ'ǯa, dâhjĕ, jǫs dâggar mærra­dus ī læk âd'dujuvvum, de vuoǥâs lakkai, jâ fârgâmusât âd'det sisâčal'lai dieđo ǫk'tân bâjasčuw'gitusâin dâm birrâ, mâidâ boaʒŏ­æigadiidâ jâ mǣrkâidi jâ mân ǫllo bǫc'cuidi dât mieđatus guos'ka, jâ aige birrâ, goas bǫc'cuk riew'dâduvvujeggji dâhjĕ lâssĕsānek lâsetuvvujeggji. Sisâčal'le gâl'ga čallet dâid bâjasčuw'gitusâid mær'kâprǫttâkǫl'lii.

22. §. Boaʒŏmǣrkâ jǫrrâm ar'bĕǭbmudâkkii, les'kii dâhjĕ ārbulâǯ'ǯii.

Gǫ boaʒŏæigad jabma, gâl'ga su boaʒŏmær'kâ âd'nujuvvut ar'­bĕǭbmudâǥâ bǫc'cuin nuvt gukka gǫ ar'bĕǭbmudâk læ juoǥĕkæt'ta.

[ 27 ]Ǫw'dâlgǫ guok'tĕ māno læk vassam juoǥâdæme rājest sat'ta bællĕlâš dâhjĕ ārbulâš gai'bedit dâm jabmam ǫl'bmu mǣrkâ âlcis sisâčal'lujuvvut. Sæmmast gâl'ga dât gi dâm gai'bedâ, duottân čājetit âttĕ sǫn læ âlmotâm ǣraidi gæin mer'kii læ vuoi'gâdvuottâ, âttĕ sǫn læ mǣrkâ gai'bedæmĕn âlcis sisâ­čal'lujuvvut.

Sisâčal'le mærredâ dâs'tŏ, guttimuš dâin gæk leǯ'ǯik gai'­bedâm, gâl'ga oaǯ'ǯot mǣrkâ sisâčal'lujuvvut.

Jǫs dâst gi oaǯ'ǯo dâggar mǣrkâ sisâčal'lujuvvut, læ ǫw'­dâlist sisâčal'lujuvvum mær'kâ, de læ sust vuoi'gâdvuottâ dâm âdnet dâin bǫc'cuin mâk læk dâm mer'kii mer'kijuvvum, ī dâddĕ bâggjĕl vit'tâ jâǥe. Sisâčal'le sat'ta gukkedit dâm mærrĕ­aige giddâ guok'tennubbĕlǫk jâkken.

23. §. Sisâčal'lujuvvum mǣrkâ sik'kujubme.

1. Sisâčal'lujuvvum mǣrkâ gâl'ga sik'kot.
a) boaʒŏæigadist, gi ī guođĕ bǫc'cuid ieǯâs mâŋŋĕlii,
b) boaʒŏæigadist, gi guođđa bǫc'cuid ieǯâs mâŋŋĕlii, gǫ su ar'bĕǭbmudâk læ juk'kujuvvum,
c) boaʒŏæigadist, gi gai'bedâ mǣrkâ sik'kujuvvut jâ âlmotâ, âttĕ æi sust læk šât bǫc'cuk,
d) boaʒŏæigadist, gæst, dâđĕ miel'dĕ gǫ sisâčal'le dietta, viđâ jâǥe sisâ ī læk læmâš boaʒŏǣlatus, jâ gi sisâčal'le awǯotusâ miel'dĕ ī dâǥâ jakkĕtât'ten âttĕ âin læk ællemin bǫc'cuk dâm mǣrkâst,
e) boaʒŏæigadist, gǫ sust nǫkka lǫppe âdnet 22. § mâŋe­mus oasest nâmâtuvvum boarrâseb mǣrkâ.
2. Gǫ vassam læ mærrĕai'ge goas oaǯ'ǯo âdnet ērutusmǣrkâ (gǣččâ 21. §) dâhjĕ 25. §st, nr. 3 vuol'dĕ, nâmâtuvvum mǣrkâ, gâl'ga dārbâšlâš mǣrkâšæbme dâm birrâ mær'kâ­prǫttâkǫl'lii dâk'kujuvvut.

Boaʒŏmǣrkâ sik'kujubme jâ mær'kâprǫttâkǫl'lii mǣrkâ­šæbme dâm birrâ âttĕ ērutusmǣrkâ âdnemlǫppe læ nǫkkâm, gâl'ga dieđetuvvut dâm lakkai gǫ njuolgâdusčālâ mærre­dæǯ'ǯa, dâhjĕ, jǫs dâggar mærradus ī læk âd'dujuvvum, de vuoǥâs lakkai.

[ 29 ]24. §. Lāǥâtis-mǣrkâg bǫc'cui vuw'dujubme.

Boarrâseb bǫc'cu, mâst ī læk dām lāǥâ miel'dĕ sisâčal'lujuv­vum boaʒŏmær'kâ dâhjĕ fǫrmannest dǫk'kituvvum ērutusmær'kâ, jâ miese mi ī læk mer'kijuvvum 20. §st nâmâtuvvum mærrĕāigii sis'tĕ, gâl'ga sāmefal'de dâhjĕ, jǫs ī læk sāmefal'de, de dât gi læ sisačal'len, vuow'det sisâboatton dâm boaʒŏguottom-distrivtâ dâhjĕ boaʒŏsuokkânâ boaʒŏǣlatus-fǫn'dii, gǫst bǫc'cui gâs'k­ai'gai læ big'gjujuvvum mær'kâ, dâhjĕ, jǫs dât ī læk mer'ki­juvvum dâggar mer'kii, de dâm boaʒŏguottom-distrivtâ dâhjĕ boaʒŏsuokkânâ boaʒŏǣlatus-fǫn'dii sisâboatton, gǫst boaʒo vuw'dujuvvu.

Boaʒo mi læ dǫwdos mer'kii mer'kijuvvum ǫw'dâlgǫ dām lāǥâ mærradusâk boaʒŏmer'kim birrâ bǭtti fābmui, ī oaǯǯŏ dâddĕ vuw'dujuvvut ǫw'dâlgǫ vit'tâ jâǥe læk vassam dâm rājest gǫ dâk mærradusâk fābmui bǭtti. Dâm mærrĕaige sat'ta sisâčal'le gukkedit giddâ guok'tennubbĕlǫk jâkken.

25. §. Sierrâ mærradusâk lâǥâmus boat'tĕ ai'gai jâ ǣra visub mærradusâk.

1. Gǫnâgâs âd'da mærradusâ dâm birrâ
a) mâggarâk buoʒŏmǣrkâk gâl'gik læt, vai dâk sat'tik sisâčal'lujuvvut, jâ
b) mân aigĕ buok mâŋemus mǣrest dieđatus 18. jâ 19. § miel'dĕ gâl'ga âd'dujuvvut.
2. Gǫnâgâs sat'ta vela âd'det visub mærradusâid mǣrkâi sisâ­čal'lujume birrâ, mâggar mær'kâprǫttâkǫl'lâ gâl'ga læt jâ mǫvt dâsâ gâl'ga čal'lujuvvut, jâ visub mærradusâid sisâčal'­lujume dieđetæme birrâ jâ 24. §st nâmâtuvvum bǫc'cuiguim mænnodæme jâ gǫloi birrâ j. n. v. 3. Jǫs boaʒŏæigadist, gi vuostâs hāvĕ dieđetâ 18. § miel'dĕ, læk ânost ǣnĕb boaʒŏmǣrkâk, læ sǫn gædnĕgâs âd'det sisâ­čal'lai dieđo dâm birrâ. Dâin bǫc'cuin mâk læk dâidâ mǣrkâidi mer'kijuvvum, oaǯ'ǯo sǫn dâid mǣrkâid dik'tet nuvt gukka gǫ dâk bǫc'cuk ēllik, ī dâddĕ gukkeb gǫ vit'tâ jâǥe sisâčal'lujume mâŋŋel. Sisâčal'le sat'ta dâddĕ gukkedit mærrĕ­aige guok'tennubbĕlǫk jâkken. Dâggar mǣrkâ birrâ gâl'ga dārbâšlâš mǣrkâšæbme mær'kâprǫttâkǫl'lii dâk'kujuvvut. [ 31 ]

III. kapit'tâl.
Jǫttem jâ gæč'čâm.

26. §. Jǫt'tesabmĕlâǯǯâi gædnĕgâsvuottâ čuov­vot bǫc'cuid.

Jǫt'tesabmĕlâš gi læ ieǯâs dieđetâm, gâl'ga jǫttet boaʒŏ­guottom-distrik'tii bǫc'cuidisguim ǫk'tânâǥâ jâ bissot dǫbbĕ nuvt gukka gǫ dâk ǫrruk dǫbbĕ, gǫ fâl buoccovuottâ dâhjĕ dārbâš­lâš doaimâk æi doalâ sū distrivtâst ērit.

Fǫrman'ne sat'ta dâddĕ ǫvtâ dâhjĕ ǣnĕb jǫt'tesabmĕlâǯǯâidi gæk læk dieđetuvvum, âd'det dilalâšvuođâ oanĕkeb aige ǫrrot boaʒŏguottom-distrivtâ ǫlgubæl'dĕ.

27. §. Jǫttemâk jâ jǫttemgæinok.

a) Guowlo čâđâ gǫsâ jǫt'tesabmĕlâǯǯâk æi læk dieđetuvvum, gâl'gik nuvt jǫttet âttĕ darbotâǥâ ī ǫrostuvvu jǫđedēd­diin. Dâggar guowlo čâđâ jǫđedēddiin ī oaǯǯŏ dābalâš vuoiŋâstâmsâjiin, gǫ dālok læk lâkkâ, ǫr'rujuvvut bǫc'cui­guim gukkeb gǫ guok'tĕ jan'durâ, ærrĕbgǫ jǫs hætte bag'gi.
b) Jǫt'tujuvvut gâl'ga jǫt'tesabmĕlâǯǯâi boarĕs jǫttemgæinoi miel'dĕ. Gǫst dâggerâk æi læk, sat'ta fylkësman'ne râbâtit dārbâšlâš jǫttemgæinoid. Ǣdnâmâ æigad læ gædnĕgâs biggjât stāttii dâm dâsâ dārbâšlâš ǣdnâmâ mavso vuos'tai stāttâkāssâst. Jǫs ī sǫp'pujuvvu, de mavso stūrrudâk mærreduvvu ārvuštâllâmdoaimâtusâst, mâid lænsman'ne stiw'ri.

Gǫ guottomdilalâšvuođâk, dal'ke, muottâ dâhjĕ sæw'­dnjâd dâhjĕ ǣra dilalâšvuođâk dâkkik dārbâšlâǯ'ǯân ærranit jǫttemgæinost, gâl'gik jǫt'tesabmĕlâǯǯâk mânnât dâggŏ gǫggŏ uccemus vâhag mat'ta dâk'kujuvvut.

c) Jǫt'tesabmĕlâǯǯâk æi gâlgâ het'tijuvvut âdnemist jǫttem­gæinoidæsĕk. Jǫs dâggar gæi'dno gid'dijuvvu, gâl'ga fylkës­man'ne dâm fâst râbâtit.
d) Jǫs ai'de dâhjĕ ruotto læ rākkâduvvum dâhjĕ rākkâduvvu jǫttemgæino bâggjĕl, gâl'ga ǣdnâmâ æigad dâhjĕ âd'ne râppât dâsâ raige dâm gǫwdo gǫ læ dārbâšlâš jǫt'tesabmĕ­lâǯǯâi jǫttemiidâ. Jǫs dâm âl'dĕ šâd'da rii'do, de dâm čil'gi [ 33 ]fylkësman'ne. Jǫs æigad dâhjĕ âd'ne ī râbâ raige, gâl'ga dât dâk'kujuvvut fylkësmanne lāǥadusâ bǫk'tĕ. Gǫloid dâm gǣǯeld gâl'ga æigad dâhjĕ âd'ne mak'set, jâ dâk sat'tik pantedæme bǫk'tĕ sisâgai'eduvvut sūst fylkësmanne gǫč'­čomâ miel'dĕ.

28. §. Jǫttemgæino jâ vuoiŋâstâmsâje mǫl'som.

Jǫs ǣdnâmâ æigad dâhjĕ âd'ne biw'da jǫttemgæino dâhjĕ dābalâš vuoiŋâstâmsâje mǫl'sujuvvut jâ skap'pu ǣra dǫkkalâš jǫttemgæino dâhjĕ vuoiŋâstâmsâje, gâl'ga fylkësman'ne suovvât mǫl'sujume, gǫ dât ī læk bærĕ unukâs jǫt'tesabmĕlâǯǯâidii.

Mâidai âlma dâggar biw'demtâǥâ sat'ta fylkësman'ne gǫč'čot jǫttemgæino dâhjĕ dābalâš vuoiŋâstâmsâje mǫl'sujuvvut, gǫ sǫn gāwnâtâ dâm sâggâ sāvâtât'ten, jâ mǫl'sujubme ī læk bærĕ unukâs jǫt'tesabmĕlâǯǯâidi. Ǣdnâmâ æigad læ gædnĕgâs biggjât stāttii mǫl'sujume vāras dārbâšlâš ǣdnâmâ mavso vuos'tai stāttâkāssâst. Jǫs ī sǫp'pujuvvu, de mavso stūrru­dâk mærreduvvu ārvuštâllâmdoaimâtusâst, mâid lænsman'ne stiw'ri.

29. §. Boaʒŏgæč'čâm.

Jǫt'tesabmĕlâǯǯâk gâl'gik jǫđedēddiin jâ boaʒŏguottom-distrivtâst ǫrodēddiin doallât bǫc'cuid rivtĕs gæč'čost, nuvt âttĕ dâk æi dâǥâ vâhagâ dâhjĕ mânâ ǫlgubællai dâm boaʒŏguottom-distrivtâ gǫst dâin læ lǫppe ǫrrot.

Jǫđedēddiin gâl'gik boaʒŏgæč'ček sikkĕ ik'ko jâ bæi'veg lai'distit jâ čuovvot bǫc'cuid.

Vuoiŋâstâm- dâhjĕ guođŏtâm-sâjiin ǫrodēddiin gâl'gik boaʒŏgæč'ček ālo čuovvot bǫc'cuid, jâ sī gâl'gik pas'sit âttĕ ællo ī bieđ'gân æm'bo gǫ dārbâšlâš læ.

Boaʒŏgæč'ček gâl'gik vela nuvt ǫllo gǫ vējulâš pas'sit âttĕ jǫđedēddiin æi guđ'đujuvvu bǫc'cuk. Jǫs dât liika dappatuvva, gâl'gik baccam bǫc'cuk nuvt fâr'gâ gǫ vējulâš doaimâtuvvut čǫk'kijuvvut jâ ruok'tŏt dǫl'vujuvvut.

[ 35 ]

IV. kapit'tâl.
Jǫt'tesabmĕlâǯǯâi (bâggjĕǫl'bmui) vuow'dĕâdnem-lǫppe jâ naw'dĕ-, lǫd'dĕ- jâ guollĕbiw'dem-lǫppe.

30. §. Vuow'dĕâdnem-lǫppe.

Gǫst jǫt'tesabmĕlâǯǯâin læ vuoi'gâdnvuottâ ǫrrot bǫc'cuiguim, læ sist dâi ævtoiguim mâk čuovvovâš parâgrāffâin nâmâtuvvujik, mâidai lǫppe val'det, sikkĕ privat jâ stāttâ ǭbmudâǥâ âl'dĕ, lâs'tâ­muorâid, mies'tâgiid, ræŧkaid [gâs'kâsiid], sieđgâid, soakkĕrissiid, sǭrviid, stuorĕb jâ ucceb gâč'čâm-ǭvsiid, gǫoi'kĕ gâč'čâmmuorâid [lieǥoid] jâ jâl'gŋaid jâ bēssiid jâ barkoid, gǫ fâl ieǯâ âdnik dâid:

a) boal'damuššân,
b) lâw'dnjĕgǭđiidi [dâr'fĕgǭđiidi], buwriidi, āitiidi jâ njâlâidi dâhjĕ lūviidi jâ suonjeriidâ rāggjâm vāras bier'gâsiid jâ bǫrrâmušâid,
c) goattĕ- jâ lavvŏmuorrân, āwnâsmuorrân dallŏbier'gâsii jâ bâr'gŏnævvoi vāras,
d) gārdiidi jâ jǫriidi, gǫst bǫc'cuk gâl'gik bâč'čujuvvut, mer'ki­juvvut, njuv'vujuvvut dâhjĕ raŧ'kujuvvut,
e) ǫs'tim- jâ bar'kim-âdnui.

Si æi oaǯǯŏ dâddĕ val'det ǫđđâ lâs'tâmuorâid dâhjĕ muos'tâgiid dâggar sâjiin gǫst lâkkâ gaw'dnujik as'tâmuorâk, stuorĕb jâ ucceb gâč'čam-oavsek, gǫǫi'kĕ gâč'čammuorâk [lieǥok] dâhjĕ čuoppâtât'te jâl'gŋak, mâk dar'bui dǫk'kijik.

31. §. Vuowdĕâdnem-gieldos.

Gǫnâgâs sat'ta mærredit oanĕkeb dâhjĕ gukkeb ai'gai:

a) âttĕ muorâk æi oaǯǯŏ val'dujuvvut mærreduvvum ǭsiin dâhjĕ visses sâjiin mǣrrâgad- jâ suolŏdistrivtâin gǫst læ muorrâvadne,
b) âttĕ ǫđđâ lâs'tâmuorâk, soakkĕmies'tâgâk jâ læi'bĕmies'tâgâk æi oaǯǯŏ val'dujuvvut visses mærreduvvum ǣdnâmiin, gǫst læ bâlâtât'te âttĕ muorrââdnem vâhagât'ta vuowde bissomâ dâhjĕ ǫđđâsist-šâd'dâmâ.

Dâggar gil'dusâ âddedēddiin gâl'ga dâddĕ vūttiival'du­juvvut âttĕ dārbâšlâš guottomǣdnâmâ aw'kenâdnem dâggŏ bǫk'tĕ ī šâddâ sâggâ vaddesin, [ 37 ]

c) âttĕ muttom vuoiŋâstâmsâjek jâ ǫrromsâjek vuowdest dâhjĕ vuowde lâkkâ æi oaǯǯŏ âd'nujuvvut,
d) âttĕ boaʒŏguođŏtæbme gâl'ga læt gil'dujuvvum dâggar ǣdnâmist gǫst læ goac'cĕvuow'de dâhjĕ gǫsâ læk gil'vu­juvvum goac'cĕmuorrâ-siebmânâk dâhjĕ goac'cĕmuorâk. Mærradus sat'ta mâidai sistes doallât dâm, âttĕ gieldŏs­ǣdnâmâ čâđâ ī oaǯǯŏ bǫc'cuiguim jǫttet.

Gǫ muottâ jâ guottomdilalâšvuođâk dâkkik boaʒŏæigadii erinoamaš dārbâšlâǯ'ǯan oaǯ'ǯot lǫbe bǫc'cuidis guođŏtit dâggar ǣdnâmist mi læ gil'dujuvvum dām pārâgrāffâ d. miel'dĕ, sat'ta fylkësman'ne, dâggar ævtoiguim mâid sǫn visubut mærredâ, oanĕkeb ai'gai mieđetit dâid gieldŏs-mærradusâid ǫrrot doalâ­kæt'ta.

32. §. Muorâi čājetæbme.

Gǫnâgâs sat'ta fylkâ dâhjĕ fyl'kâ-oase harrai mærredit âttĕ ǫđđâ lâs'tâmuorâk jâ mies'tâgâk oǯ'ǯuk dǫbbĕ val'dujuvvut duššĕ čājetæme miel'dĕ.

Gǫnâgâs âd'da visub njuolgâdusâid muorâi čājetâmvuoǥe harrai, nugŏ: mân lakkai gâl'ga čājetuvvut jâ gī gâl'ga čājetit, mǫvt rii'do, mi čājetæme gǣǯeld ǫc'ce jâ čājetæg'gje gâs'kii gārtâš, gâl'ga čillgijuvvut.

Čājetæbme gâl'ga dâk'kujuvvut masotâǥâ.

33. §. Gǫnâgâs âd'da visub njuolgâdusâid jǫt'tesabmĕ­lâǯǯâi muorrâčuop'pâmâ, bæs'sĕ- jâ bar'kŏ-lǫg'gomâ harrai.

34. §. Muorâi mak'so.

Stāttâ vuowdest val'dujuvvum muorâi ǫwdâst ī mak'su­juvvu mikkege.

Muttŏ privat vuowdest val'dujuvvum ǫđđâ lâs'tâmuorâi ǫw­dâst læk jǫt'tesabmĕlâǯǯâk gædnĕgâsâk mak'set, gǫ sist gai'­beduvvu mak'so.

Buorrĕ munest ǫw'dâl gǫ boaʒŏguottom-distrivtâst jǫt'tajik, gâl'gik jǫt'tesabmĕlâǯǯâk bâjasâd'det vuowde æigadii mân ǫllo si læk val'dam dâggar muorâid mâk gâl'gik mak'sujuvvut.

Jǫs ī sǫp'pujuvvu æk'todāttulâǯǯât mavso âl'dĕ, de mærre­duvvu mak'so ārvuštâllâmdoaimâtusâst, mâid lænsman'ne stiw'ri. Ārvuštâllâmdoaimâtusâst mærreduvvu mâidai goab'ba bælle [ 39 ]gâlga aš'šegǫloid mak'set dâhjĕ ǫllo-gǫ goab'bage bælle gâl'ga mak'set. Aš'še ī sattĕ ǫwdeduvvut âleb ārvuštâllâmdoaimâtussii

35. §. Jǫt'tesabmĕlâǯǯâi muorâi ēritval'dujubme.

Muorâk mâid jǫt'tesabmĕlâǯǯâi ǫrutâǥâinæsĕk lǫbalâǯǯât læk âdnam āidiidi, gārdiidi dâhjĕ jǫriidi, lâw'dnjǭđiidi [dâr'fĕ­gǭđiidi], goattĕ- jâ lavvŏmuorrân, lūviidi jâ suonjeriidâ dâhjĕ ǣra dâggar bis'tevâš rak'kânusâidi, dâhjĕ mâid si lǫbalâǯǯât læk čǫk'kim mâŋeb âno vāras, æi oaǯǯŏ sīn lǫbetâǥâ dǫl'vujuvvut ērit dâhjĕ dâk'kujuvvut dǫk'kimæt'tosin sin âdnui.

36. §. Gārdii jâ jǫrii rākkâdæbme.

1. Ǫlgubæl'dĕ Finnmark fylkâ ǫǯ'ǯuk jǫt'tesabmĕlâǯǯâk rākkâdit 30. §st, d. vuol'dĕ, nâmâtuvvum gārdiid jâ jŏriid duššĕ dâggar sâggjai stāttâ vuow'dai mi siggjiidi læ čājetuvvum vuow'dĕvæsënâ vuollai gul'le stāttâbal'vâlæg'gjest, jâ privat vuow'dai duššĕ dâggar sâggjai mi siggjiidi læ čājetuvvum æi­gadist dâhjĕ, jǫs æigad nuvt dat'to, vuow'dĕvæsënâ vuollai gul'le stāttâbal'vâlæg'gjest, jǫs stāttâ læǯ'ǯa dâggarâ nâmâtâm vir'gai dâm vāras. Vuow'dĕvæsënâ vuollai gul'le stāttâbal'vâlæg'gje mærradusâ sat'tik jǫt'tesabmĕlâǯǯâk gai'bedit sāmefal'de ǫw'dii div'vujuvvut.

Sāmefal'de gâl'ga mærredit gar'dĕsâje dâhjĕ jǫrrĕsâje, jǫs æigad ī bâǥâd sâje gǫ dat'tujuvvu, dâhjĕ jǫs jǫt'tesabmĕlâǯǯâk æi læk duttâvâǯǯâk dâinâ sâjiin mâid æigad læ čājetâm.

Gar'dĕsâggje dâhjĕ jǫrrĕsâggje ī oaǯǯŏ læt stuorĕb gǫ čuottĕ mēttër gukko dâhjĕ gǫwdo. Ǣnĕb gar'dĕsâjek dâhjĕ jǫrrĕsâjek æi oaǯǯŏ læt āibâs lâkkâlâǥâi. Juokkĕ gar'dĕsâje dâhjĕ jǫrrĕsâje gâskâst gâl'ga læt muorrâǣnâm-bit'ta mi læ uccemusât čuottĕ mēttër gǫwdo.

Fylkësman'ne sat'ta mærredit âttĕ muttom dilalâšvuođâi sis'tĕ dâhjĕ visses ǣdnâmiin gārdiidi jâ jǫriidi visut dâhjĕ mut­tom rājĕ âd'nujuvvujik ǣra aw'dnâsâk gǫ muorâk.

2. Finnmark fylkâst læ gārdii jâ jǫrii rākkâdæbme gil'du­juvvum. Dâddĕ ǫǯ'ǯuk jǫt'tesabmĕlâǯǯâk rākkâdit stāttâ ǣd­nâmâ âlâ rāŧkâgārdiid, rāŧkâjǫriid, raŧ'kem vāras njuovvâm­bǫc'cuid, gǫ dâsâ æi âd'nujuvvu æm'bo muorâk gǫ mâk ǫvtâ jâǥest mânnik boal'damuššân dâm baikest.

[ 41 ]Gǫ jǫt'tesabmĕlâǯǯâk jǫt'tajik dâm baikest gǫsâ dâggar rāŧkâgar'de dâhjĕ -jǫrre læ rākkâduvvum, gâl'gik rāŧkâgarde, -jǫre muorâk čǫk'kijuvvut gǫi'kât jâ mâŋŋa âd'nujuvvut boal'da­muššân ǫw'dâlgǫ ǣra muorâk, gǫi'kĕmuorâk dâhjĕ ǫđđâmuorâk, val'dujuvvujik dânen.

37. §. Aidek.

Āidiid (gārdii jâ jǫrii birrâ gǣččâ 36. §) æi oaǯǯŏ jǫt'te­sabmĕlâǯǯâk rākkâdit dâhjĕ rākkâdât'tet, muđoigǫ si læk lǫbe ǫǯ'ǯum Gǫnâgâsâst jâ, jǫs ai'gomuš læ âttĕ ai'de gâl'ga rākkâ­duvvut privat ǣdnâmâ âlâ, de vela dâm ǣdnâmâ æigadist dâhjĕ âd'nest.

Muorâk dâggar ai'dai æi oaǯǯŏ val'dujuvvut âlma mieđa­tusâtâǥâ dâst gæsâ aš'še guos'ka.

Jǫs stāttâ mærredâ dâhjĕ suovva aide rākkâduvvut stāttâ ǣdnâmâ âlâ, de âd'dujuvvu ai'dĕsâggje mavsotâǥâ.

38. §. Naw'dĕ-, lǫd'dĕ- jâ guollĕbiw'dem-lǫppe.

Gǫ jǫt'tesabmĕlâǯǯâk lǫbe miel'dĕ læk ǫrromin bǫc'cui­guim boaʒŏguottom-distrivtâst, de læ sist vuoi'gâdvuottâ biw'det nāwdiid, lǫddiid jâ gūliid stāttâ almennigiin jâ matrikuleri­kættĕs vūwdiin jâ duod'dâriin distrivtâ sis'tĕ sæmmă lakkai gǫ dâm suokkânâ [gieldâ] dâhjĕ dâm guowlo dâhjĕ gile [mar'kânâ] as'sek, gǫst dât almennig, vuow'de dâhjĕ duoddâr læ.

Jǫs biw'dŏlǫppe læ dâm ævto duokken âttĕ lǫd'nujuvvut gâl'ga vuoi'gâdvuođâ-duođâštus dâhjĕ mak'sujuvvut gâl'ga værro dâm ǫwdâst, de æi boađĕ dâggar mærradusâk âdnui jǫt'te­sabmĕlâǯǯâi guow'do.

V. kapit'tâl.
Vâhag mâid bǫc'cuk dâkkik.

39. §. Jǫt'tesabmĕlâǯǯâi gædnĕgâsvuottâ mak'set vâhagâ mâid bǫc'cuk dâkkik ǫlgubæl'dĕ Finnmark fylkâ.

Jǫt'tesabmĕlâǯǯâk læk gædnĕgâsâk mak'set dâm vâhagâ mâid sin bǫc'cuk dâkkik boaʒŏguottom-distrivtâst ǫlgubæl'dĕ Finnmark fylkâ, gǫ vâhag dæi'va:

[ 43 ]

a) bældo, giedde, luomĕǣdnâmâ, vuowde jâ lâwnjiid [dârfiid] mâk læk gǫi'kât big'gjujuvvum,
b) lag'gijuvvum ǣdnâmšâddoid, nugŏ sūiniid mâk læk lāǥokin [soat'ton], stawrast dâhjĕ hāšist [āsest] bældoin dâhjĕ gīddiin,
c) laggjŏsâje (dâinâ oaivelduvvujik mâidai gæssĕsâjĕ-gied'de, mæc'cĕlājok, jæg'gĕlājok, duoddârlājok j. n. v.) mi læ ai'dujuvvum dâhjĕ mi, jǫs vel ī jâkkasâǯǯât, de daw'ja, læ âd'nujuvvum jâ âd'nujuvvu laggjon, jâ mi hāši- [assĕ-] muorâi dâhjĕ virbâi [biilii], gǭivutâǥâi dâhjĕ njāskâtâǥâi bǫk'tĕ dâhjĕ ǣra lakkai čiel'gâsit čājetâ [næk'ta] laggjŏ­sâggjen,
d) lag'gjijuvvum ǣdnâmšâddoid, nugŏ sūiniid mâk læk lāǥo­kin [soat'ton], stawrast dâhjĕ hāšist [āsest] dâggar laggjŏ­sâjiin gǫ c. vuol'dĕ nâmâtuvvum læk,
e) ǭmii-guottomǣdnâmâ, jǫs dâm æigad dâhjĕ âd'ne šâd'da vāilâtit dārbâšlâš guottomâ dâm guottomǣdnâmist guot'to ǭmiidii.

Jǫs dâggar vâhag gǫ c. jâ d. vuol'dĕ nâmâtuvvu, læ dâk'ku­juvvum dâm aigest mi al'ga ǫktǭbër māno 1. bēiviin jâ nǫkka māi māno 31. bēiviin, de ī sattĕ vâhagmak'so gai'beduvvut, jǫs ǣdnâmâ æigad dâhjĕ âd'ne ī læk dâkkâm dâm mi dila­lâšvuođâi miel'dĕ gǫvtulâǯǯât livčii sat'tam dâk'kujuvvut het'tim vāras bǫc'cuid vâhagâ dâkkâmist. Gǫnâgâs sat'ta visses mærreduvvum ǣdnâmii harrai mærredit âttĕ dāt njuolgâdus gâl'ga gǣvâtuvvut mâidai gǫ bǫc'cuk dâkkik dâggar vâhagâ dâm aigest mi al'ga jūnii māno 1. bēiviin jâ nǫkka septæm'bër māno 30. bēiviin.

Vâhag mâid bǫc'cuk dâkkik jǫttemgæinoi âl'dĕ ī gâlgâ mak'sujuvvut, muđoigǫ jǫs vâhag læ šâd'dâm dâggŏ bǫk'tĕ âttĕ jǫt'tesabmĕlâǯǯâk læk darbotâǥâ dik'tam bǫc'cuid bieđ'gânit.

40. §. Ērutusâk 39. §st, e. vuol'dĕ, čuoǯ'ǯo mærra­dusâin Troms fylkâ harrai.

I. Vâhagâ harrai mâid bǫc'cuk dâkkik ǭmii-guottomǣdnâ­miidâ Troms fylkâst, gâl'gik ærrĕb 39. §st, e. vuol'dĕ, čuoǯ'ǯo mærradusâi læt fāmost čuovvovâš sierrâ njuolgâdusâk:

[ 45 ]

a) Vâhag mi læ dâk'kujuvvum ǫw'dâl jūnii māno 15. bæive ī mak'sujuvvu.

Nâmâtuvvum aige mâŋŋel mak'sujuvvu duššĕ dâggar vâhag mi læ dâk'kujuvvum:

b) dâm aigest mi al'ga jūnii māno 15. bēiviin jâ nǫkka jūnii māno 23. bēiviin, gǫ vâhagsâggje ī læk dǫb'bĕlist gǫ kilu­mēttërbælĕ duokken dālo bâr'gujuvvum ǣdnâmist mi læ stǫppŏgīddiin [viessŏgīddiin] gid'dâlâǥâ jâ lāvi vǣǥâtuvvut,
c) dâm aigest mi al'ga jūnii māno 24. bēiviin jâ nǫkka jūnii māno 30. bēiviin, gǫ vâhagsâggje ī læk dǫb'bĕlist gǫ kilu­mēttërâ duokken ǫw'dâlist nâmâtuvvum bâr'gujuvvum ǣdnâ­mist; ī dâddĕ mak'sujuvvu vâhagmak'so, gǫ vâhagsâggje ī læk æm'bo gǫ gǫl'bma čuottĕ mēttër vūlubæl'dĕ ǫrdâ vuollĕrāje,
d) dâm aigest mi al'ga jūlii māno 1. bēiviin jâ nǫkka jūlii māno 7. bēiviin, gǫ vâhagsâggje ī læk dǫbbĕlist gǫ gǫlmâ kilumēttërâ duokken ǫw'dâlist nâmâtuvvum bâr'gujuvvum ǣdnâmist.
e) Vâhag mi dâk'kujuvvu jūlii māno 7. bæive mâŋŋel mak'su­juvvu gǣččâkæt'ta mân guk'ken ērit bâr'gujuvvum ǣdnâ­mist dâhjĕ gæssĕsâjĕ-gieddest vâhag læ dâk'kujuvvum, dâddĕ dâinâ sierrâ mærradusâin, âttĕ jǫs dâggar gæssĕsâje ǭmiidii mân vistek læk dǫb'bĕlist gǫ guđâ kilumēttërâ duokken dālo bâr'gujuvvum ǣdnâmist, dārbâšlâš guottom šâd'da vai'lot, de vâhag mak'sujuvvu duššĕ dâllĕ gǫ vâhag­sâggje ī læk dǫb'bĕlist gǫ guovte kilumēttërâ duokken gæssĕsâjĕ-gieddest.

Ǫwdâbæl'dĕ čuoǯ'ǯo mærradusâk æi dâddĕ het'ti oaǯ'ǯo­mist ǭmii-guottomǣdnâmii dâk'kujuvvum vâhagâ mak'sujuvvut, gǫ jǫt'tesabmĕlâǯǯâk læk gǣvâtâm guođŏtâmlǫbesek dâggar lak­kai âttĕ muttom dālulâš sierrânâssii dâggŏ bǫk'tĕ læ sâggâ vai'vâ­šuvvâm; dâllĕ mak'sujuvvu vâhag gǣččakæt'ta goas dât læ dâk'kujuvvum dâhjĕ mân guk'ken.

II. Jǫs dât nuvtgǫč'čujuvvum »østre område«, dâk ǣdnâmâk mâk februar māno 5. bæive 1919 Nǫrgâ jâ Ruoŧâriikâ gâs'kii dâk'kujuvvum šiettâdusâ 85. §st læ mærreduvvum, šâddâš visut [ 47 ]dâhjĕ muttom rājĕ distrik'tân juoǥâdæme vuollai dām lāǥâ miel'dĕ, de æi læk jǫt'tesabmĕlâǯǯâk gædnĕgâsâk mak'set vâhagâ mâid bǫc'cuk dâin ǣdnâmiin dâǥâǯik bel'dui, gied'dai, gæssĕ­sâjĕ-gied'dai, luomĕǣdnâmii, lâs'tâmuorrâ-vuow'dai, laggjŏsâg­gjai, lag'gijuvvum ǣdnâmšâddoidi dâhjĕ ǭmii-guottomǣdnâmii, ærrĕbgo jǫs nuvt læ âttĕ vâhagii læ sivvân jǫt'tesabmĕlâǯǯâ lāǥâ vuos'tai mænnodus, ǫw'dâmǣrkâ dīttii âttĕ sǫn læ njæi'dam aide dâhjĕ garde dâhjĕ hāši [āse]. Ī-ge gâlgâ mak'sujuvvut vâhag mâid bǫc'cuk læk dâkkâm goac'cĕvuow'dai dâin nâmâ­tuvvum ǣdnâmiin jūnii māno 15. bæive ǫw'dâl, ærrĕbgǫ jǫs vâhagii læ sivvân dâggar lāǥâ vuos'tai mænnodus gǫ ǣskâ læ nâmâtuvvum.

41. §. Jǫt'tesabmĕlâǯǯâi gædnĕgâsvuottâ mak'­set vâhagâ mâid bǫc'cuk læk dâkkâm Finnmark fylkâst.

Jǫt'tesabmĕlâǯǯâk læk gædnĕgâsâk mak'set vâhagâ mâid sin bǫc'cuk dâkkik Finnmark fylkâ boaʒŏguottom-distrivtâin, gǫ vâhag dæi'va:

a) Bældo jâ giedde, gǫ dâk læk ai'dujuvvum dâggar lakkai âttĕ ai'de doalla bǫc'cuid, dâhjĕ gǫ vâhag ī læk dâk'kujuv­vum dob'bĕlist gǫ guovte kilumēttërâ duokken dālulâǯǯâ āssâmsâjest.
b) Dâggar laggjŏsâje (mâidai gæssĕsâjĕ-giedde) gǫ læ nâmâ­tuvvum 39. §st, c. vuol'dĕ, gǫ dât læ ai'dujuvvum nuvt gǫ ǫw'dâlist dām pārâgrāffâst, a. vuol'dĕ, læ čil'gijuvvum, dâhjĕ gǫ vâhag læ dâk'kujuvvum jūnii māno 24. bæive mâŋŋel, jâ vâhagsâggje ī læk dǫb'bĕlist gǫ guovte kilumēttërâ duok­ken dālulâǯǯâ āssâmsâjest.
c) Lag'gjijuvvum ǣdnâmšâddoid, gǫ dâk læk dâggar bældost dâhjĕ gieddest gǫ ǫw'dâlist dām pārâgrāffâst, a. vuol'dĕ, læ nâmâtuvvum, dâhjĕ dâm aige sis'tĕ mi al'ga jūnii māno 24. bēiviin jâ nǫkka desæm'bër māno 31. bēiviin, gǫ dâk læk dâggar laggjŏsâjest (mâidai gæssĕsâjĕ-gieddest), gǫ ǫw'dâlist dām pārâgrāffâst, b. vuol'dĕ, læ nâmâtuvvum, dâhjĕ gǫ dâk lag'gjijuvvum ǣdnâmšâddok rivtĕs lakkai læk var'jâluvvum bǫc'cui vuos'tai. [ 49 ]
d) Ǭmii-guottomǣdnâmâ, jǫs dâm æigad dâhjĕ âd'ne dâggŏ bǫk'tĕ šâd'da vāilâtit dārbâšlâš guottomâ dâm guottomǣdnâ­mist guot'to ǭmiidii, gǫ vâhag læ dâk'kujuvvum jūnii māno 24. bæive mâŋŋel, jâ vâhagsâggje ī læk dǫb'bĕlist gǫ guovte kilumēttërâ duokken dālulâǯǯâ āssâmsâjest.

Jǫt'tesabmĕlâǯǯâk æi læk gædnĕgâsâk mak'set vâhagâ mâid sin bǫc'cuk jǫđedēddiin dâkkik boaʒŏguottom-distrivtâst aidĕtis bel'dui, gied'dai, laggjŏsâggjai dâhjĕ gæssĕsâjĕ-gied'dai mi læ jǫttemgæino lâkkâ, ærrĕbgǫ jǫs vâhagii læ sivvân jǫt'tesabmĕlâǯǯâi miel-ēvtulâš dâkko dâhjĕ stuorrâ fuollâmæt'­tomvuottâ.

Vâhag mâid bǫc'cuk dâkkik luomĕǣdnâmii jâ vuow'dai jâ lâwnjiidi [dârfiidi] mâk gǫi'kât læk big'gjujuvvum, mak'su­juvvu 39. §st, a. vuol'dĕ, čuoǯ'ǯo njuolgâdusâi miel'dĕ.

42. §. Ǫk'tâsâš vâhagmak'sem-gædnĕgâsvuottâ.

Gædnĕgâsvuottâ mak'set vâhagâ mâid bǫc'cuk læk dâkkâm boaʒŏguottom-distrivtâst jâ mak'set gǫloid (58. §) læ ǫk'tâsâš gædnĕgâsvuottâ buok jǫt'tesabmĕlâǯǯâidi gæk læk distrik'tii dieđetuvvum (11. §) dâhjĕ læk gǫč'čujuvvum dâsâ far'rit (12. §); si gâl'gik ǫvtâst mak'set.

Jǫt'tesabmĕlâš gi, ǫw'dâlgǫ tak'stâmærradus (48. §) læ dâk'kujuvvum dâhjĕ, jǫs nuvt læ, ǫw'dâlgǫ duobmo (55. §) læ cel'kujuvvum, duottân čājetâ âttĕ su bǫc'cuk æi læk ǭsulâǯǯâk vâhagdâkkâmii, sǫn ī læk gædnĕgâs sær'vât vâhagmak'semii.

VI. kapit'tâl.
Mân vuoǥe miel'dĕ gâl'ga gai'bedit mak'sujuvvut vâhagâ mâid bǫc'cuk læk dâkkâm.

43. §. Gai'badus tak'stâdoaimâtusâ dǫl'ujume birrâ. Mærredæbme goas tak'stâdoaimâtus gâl'ga dǫl'lujuvvut.

Dât gi ai'go gai'bedit mak'sujuvvut vâhagâ mâid bǫc'cuk læk dâkkâm, fer'ti gai'bedit tak'stâdoaimâtusâ dǫl'lujuvvut. Gai'ba­dus big'gjujuvvu, čāllâgâ bǫk'tĕ dâhjĕ njalmalâǯǯât, lænsman'nai [ 51 ]dâhjĕ ǣra tak'stâbestyrarii gæn fylkësman'ne læ nâmâtâm dânen. Jǫs gai'badus big'gjujuvvu njalmalâǯǯât, gâl'ga tak'stâbestyrar dâm čallet bâjas. Tak'stâbestyrar gâl'ga bærraigæč'čat, âttĕ gai'badus sistes doalla bâjasčuw'gitusâ dâm birrâ, gǫst jâ goas vâhag læ dâk'kujuvvum jâ mâggar dât vâhag læ.

Tak'stâdoaimâtus gâl'ga dǫl'lujuvvut nuvt fâr'gâ gǫ vējulâš. Tak'stâbestyrar mærredâ goas jâ gǫst dât gâl'ga dǫl'lujuvvut.

44. §. Soabâtâllâm.

Gǫnâgâs sat'ta fylkâ dâhjĕ fyl'kâ-oase harrai mærredit, âttĕ tak'stâdoaimâtusâ ī sattĕ gai'bedit dǫl'lujuvvut ǫw'dâlgǫ stāttâst nâmâtuvvum soabâtæg'gje læ soabâtâllâm dâhjĕ duššas læ gæč'čâlâm soabâtâllât fǫrmanne jâ dâm gi vâhagâ læ gil'lam.

Dât gi vâhagâ læ gil'lam gâl'ga dâllĕ mânnât soabâtæg'gje lusâ āššiinis; soabâtæg'gje gǫč'čo nuvt fâr'gâ gǫ vējulâš dâm gi vâhagâ læ gil'lam jâ fǫrmanne dâhjĕ, jǫs nuvt læ, visëfǫrmanne boattet vâhagbai'kai visubut mærreduvvum ai'gai. Jǫs dâk gæin aš'še læ, boattebâ dâsâ, gâl'ga soabâtæg'gje ǭǯǯudit sǫd'nŏ soappât. Jǫs dât gi vâhagâ læ gil'lam, ī boađĕ ieš dâhjĕ ī bijâ sâggja­sâǯǯâ soabâtâllâm-doaimâtussii, gǫ lāgâlâš sivvâ ī læk het'tim sū dâm dâkkâmist, de ī sattĕ dât vâhag šât mâŋŋel gai'beduvvut mak'sujuvvut. Jǫs soabâd dâk'kujuvvu, de bǭttik 49. § 1. jâ 2. oase mærradusâk sistdoalosek miel'dĕ âdnui.

45. §. Tak'stâǫl'bmak.

a. Tak'stâdoaimâtussii gǫč'čo tak'stâbestyrar guok'tĕ ǫl'bma sīn gâskâst gæk dâllĕ læk duobmarvuorbe vuol'dĕ dâhjĕ, jǫs dâggariid ī læk vējulâš dâsâ oaǯ'ǯot mærrĕai'gai, de dâi gâskâst gæk dābalâš law'dĕǫlmai-listâst læk.

Jǫs dārbâšlâǯ'ǯân âd'nujuvvu, sat'ta gǫč'čujuvvut mâidai varrĕǫlmai.

Gǫ læ vējulâš, de æi gâlgâ dâsâ gǫč'čujuvvut vâhagâ­gil'lam ǫl'bmu krannjak [rannak] jâ dâggar ǫl'bmuk gæi ǭbmu­dâǥâ âl'dĕ daw'ja lāvi dǫl'lujuvvut tak'stâ vâhagâ dīttii mâid bǫc'cuk læk dâkkâm.

Gǫč'čujuvvum ǫl'bmak gâl'gik, gǫ læ vējulâš, dâkkât bal'­vâlusâ buok dâin tak'stâdoaimâtusâin mâk dǫl'lujuvvuǯik mâŋŋa­lâǥâi dâm guowlost.

[ 53 ]b. Tak'stâbestyrarâ jâ tak'stâǫl'bmai vieresmæt'tomvuođâ harrai læk sæmma njuolgâdusâk gǫ duobmarii vieresmæt'tom­vuođâ harrai. Tak'stâbestyrar gâl'ga bærraigæč'čât, âttĕ ī ǫk'­tâge vieresmæt'tom ǫlmuš læk tak'stâdoaimâtusâst tak'stâǫlmajin.

Jǫs doaimâtusâ aigĕ šâd'da gâǯâldâk gǣnge vieresmæt'tom­vuođâ harrai, de dâk guok'tĕ ǣra mieldlâtto dub'mibâ dâm gâǯâldâǥâ. Dät duobmo ī sattĕ buk'tujuvvut duobmŏstuolo ǫw'dii sierrâ duŧ'kujume vāras.

46. §. Fǫrmanne sisâgǫč'čujubme tak'stâdoaimâ­tussii.

Tak'stâbestyrar sisâgǫč'čo fǫrmanne tak'stâdoaimâtussii. Sisâgǫč'čom-gir'jai val'dujuvvu tak'stâgai'badusâ sistoallo jâ awǯotus fǫrman'nai gæč'čalit soabâdâ dâkkât dâinâ gi vâhagâ læ gil'lam, dâhjĕ hǫi'gâdit ašše vierĕsǫl'bmai duomo vuollai.

Sisâgǫč'čom lǫk'kujuvvu dâhjĕ dieđetuvvu fǫrman'nai, jâ čālâ sisâgǫč'čom-girje sistdoaloin sad'dijuvvu dâsâ gi vâhagâ læ gilam.

47. §. Gǫ fǫrman'ne ī boađĕ tak'stâdoaimâtussii.

Gǫ sisâgǫč'čom lāǥâlâš lakkai læ lǫk'kujuvvum dâhjĕ dieđe­tuvvum, de gâl'ga tak'stâdoaimâtus dǫl'lujuvvut, jǫs vel fǫr­man'ne ī boađĕge. Dâllĕ ber'rijik tak'stâbestyrar jâ tak'stâǫl'bmak erinoamaǯit bærraigæč'čat, âttĕ sū vuos'tai gi ī læk dâst, ī mænnoduvvu værrot.

Sæmmă lakkai dâllĕ, gǫ læmâš væggjĕmæt'tom oaǯ'ǯot fǫrmanne dâhjĕ visëfǫrmanne sisâgǫč'čujuvvut.

48. §. Tak'stâdoaimâtus.

Tak'stâdoaimâtusâ doalâdēddiin læk sikkĕ tak'stâbestyrar jâ tak'stâǫl'bmak ǭsulâǯǯâk buok mærradusâi dâkkâmii.

Doaimâtusâ algost gâl'ga tak'stâbestyrar muitotit tak'stâ­ǫl'bmaidi sin gædnĕgâsvuođâid jâ ǫwdâstvas'tadusâ jâ čallet prǫttâkǫl'lii âttĕ nuvt læ dâk'kujuvvum.

Tak'stâbestyrar gâl'ga vējulâšvuođâ miel'dĕ skap'put jâ prǫttâkǫl'lii čallet bâjasčuw'gitusâid dâggar dilalâšvuođâi birrâ mâk sattašeggji nubbastut'tet vâhagmak'sŏ-ašše, nugŏ goas jâ gǫst vâhag læ dâk'kujuvvum, vâhagâ algo birrâ jâ mâggar læ vâhag, dâm birrâ læ-gǫ ǣnâm ai'dujuvvum, jâ jǫs lǣ, de mân lakkai, jâ mân ǫllo bǫc'cuk ārvuštâl'lujuvvujik vâhagâ læmâš [ 55 ]dâkkâmin. Jǫs læ sivvâ jurdâsit âttĕ vâhagâ visut dâhjĕ muttom rājĕ læk dâkkâm dâggar bǫc'cuk mâk æi gulâ boaʒŏguottom-distrik'tii, gâl'ga tak'stâbestyrar doaimâtusâ doalâdēddiin ǭǯǯudit čielgâsin dâm ašše jâ gi dâi vierrŏbǫc'cui æigad læ.

Tak'stâdoaimâtusâ vuol'dĕ âd'dujuvvum čil'gitusâ ǫwdâst vas'tedâ čil'gitusâ-âd'de, degŏ dât livčii âd'dujuvvum digge ǫwdâst.

Vâhagâ tak'sēridēddiin gâl'gak tak'stâbestyrar jâ tak'stâ­ǫl'bmak vūttiival'det ǣdnâmâ luodo jâ šâddulâšvuođâ jâ lag'gji­juvvum šâddoi buorrĕvuođâ, jâ læk-gǫ oamek læmâš vâhag­dâkkâmii ǭsulâǯǯâk.

Jǫs vâhag læ dâk'kujuvvum ǭmii-guottŏmǣdnâmii, laggjŏsâg­gjai dâhjĕ lag'gjijuvvum šaddoidi, gâlgik si dar'kelit vūttiival'det dâid dilalâšvuođâid mâk dâkkik vējulâǯ'ǯân oaǯ'ǯot vâhagmavso.

Jǫs gāwnâtuvvu âttē læ dâk'kujuvvum vâhag mân ǫwdâst jǫt'tesabmĕlâǯǯâk dām lāǥâ miel'dĕ gâl'gik mak'set, gâl'ga tak'stâdoaimâtus loappâtuvvut dâggar mærradusâin âttĕ boaʒŏ­guottom-distrivtâ jǫt'tesabmĕlâǯǯâk (gǣččâ dâddĕ 42. § nubbe oase) dâk'kujuvvujik gædnĕgâssân ǫvtâst mak'set dâm ruttâ­mǣre mi læ ārvuštâllâm bǫk'tĕ mærreduvvum vâhagâ ǫwdâst jâ vela gǫloid, jǫs gǫlok læk šâd'dâm (58. §).

Dâggar mærradusâst læ sæmma fabmo gǫ duomost.

Jǫs tak'stâdoaimâtusâ doalâdēddiin læ oai'vel-ērutus muttom mærradusâ harrai, de vuoi'tebâ dât guovtĕs gæk læbă ǫvtâ oai'velist. Jǫs læk æm'bo gǫ guok'tĕ oai'velâ vâhagâ dâhjĕ vâhagmavso stūrrudâǥâ harrai, de gâskâmus tal'lâ vuoi'ta.

Tak'stâbestyrar jâ tak'stâǫl'bmak gâl'gik gud'ne jâ oamĕ­dǫwdo âlâ duođâštit prǫttâkǫl'lii, âttĕ buok mæradusâk læk dâk'kujuvvum buorĕmus dǫwdo jâ ar'vadusâ miel'dĕ.

49. §. Soabâd dâk'kujuvvum tak'stâdoaimâtusâ vuol'dĕ.

Jǫs dâk gæin aš'še lo soappâbâ, ǫw'dâlgǫ tak'stâdoaimâhus­mærradus (48 §) læ âd'dujuvvum, gâl'ga soabâdâ birrâ čal'lu­juvvut prǫttâkǫl'lii, jâ dâk gæin aš'še læ jâ bestyrar gâl'gik nâmâidæsĕk vuollaičallet.

Soabâdist læ lāǥâlâš duomo fabmo.

[ 57 ]50. §. Tak'stâdoaimâtusâ dieđetubme.

Tak'stâbestyrar gâl'ga fǫrman'nai jâ dâsâ gi vâhagâ læ gil'lam, doaimâtit dieđetuvvut mǫvt tak'stâdoaimâtusâst āššiin læ mânnâm; jǫs vējulâš, de dâna gǫ doaimâtus læ loappâtuvvum. Prǫttâkǫl'lii gâl'ga mǣrkâšuvvut, læ-gǫ nuvt dâk'kujuvvum.

51. §. Tak'stâdoaimâtus-čālâ sad'dijuvvu fylkës­man'nai.[1]

Gǫ tak'stâdoaimâtusâ mærradusâ læbă dǫk'kitâm dâk gæin aš'še læ, dâhjĕ gǫ vassam læ mærrĕai'ge gai'bedit ašše duŧ'ki­juvvut duobmŏstuolo bǫk'tĕ (53. §) dâhjĕ vai'dâgâ (56. §) ǫwdeduvvut, ī-ge læk boattam dâggar gai'badus, sad'di tak'stâ­bestyrar fylkësman'nai tak'stâdoaimâtus-čāllâgâ ǫk'tân rēkkigiin gǫloi birrâ mâk stāttâ âlâ læk gâč'čâm.

52. §. Vējulâšvuottâ gai'bedit tak'stâdoaimâtusâ duŧ'kujuvvut duobmŏstuolost.

Dât gi vâhagâ læ gil'lam jâ fǫrman'ne sat'tebâ gai'bedit tak'stâdoaimâtusâ duobmŏstuolost duŧ'kujuvvut dâm harrai, læ-gǫ tak'stâdoaimâtus riek'tâ ārvuštâllâm vâhagâ dâhjĕ riek'tâ ārvu­štâllâm duođâštusâid dâi dilalâšvuođâi harrai mâk dâkkik vēju­lâǯ'ǯân oaǯ'ǯot vâhagmavso.

Jǫs guob'bage dâin gæin aš'še læ, vela oaiveldâ âttĕ tak'stâ­doaimâtusâst læk vuokkĕfǣilâk dâhjĕ âttĕ sivvâ mânnĕ āššiin dâst læ mânnâm nuvt gǫ mânnâm læ, visut dâhjĕ muttom rājĕ læ dât âttĕ dām lāǥâ mærradusâk jǫt'tesabmĕlâǯǯâi vâhagmak'sem-gædnĕgâsvuođâ birrâ læk boas'tot ar'veduvvum dâhjĕ vuoi'gâdvuottâ ǣră lakkai læ værrot gǣvâtuvvum, jâ jǫs sǫn dâm sivâst gai'bedâ doaimâtusâ visut dâhjĕ muttom rājĕ māccâtuvvut dâhjĕ nubbastut'tut, fer'ti sǫn gai'badusâst mâidai vai'dâlit dâm birrâ, jâ dām vai'dâgâ dub'mi dât sæmma duobmŏ­stuollo mi tak'stâdoaimâtusâ gâl'ga duŧ'kât muđoi.

53. §. Gai'badus tak'stâdoaimâtusâ duŧ'kujume birrâ.[1]

Gai'badusâ mærrĕai'ge (52. §) læ njæl'ljĕnubbĕlǫk bæive rekkinâs'tujuvvum dâm bæive rājest goas tak'stâdoaimâtus dieđetuvvui dâsâ gi læ ai'gomin gai'bedit; nâmâtuvvum bæi've ī val'dujuvvu lǫkkui.

[ 59 ]Gai'badus gâl'ga big'gjujuvvut tak'stâbestyrarii čāllâgâ bǫk'tĕ dâhjĕ njalmalâǯǯât. Jǫs dât big'gjujuvvu njalmalâǯǯât, gâl'ga tak'stâbestyrar dâm čallet bâjas jâ čallet nâmâs vuollai.

Dâst læ gâl'lĕ, âttĕ čal'lujuvvum gai'badus mærrĕaige sis'tĕ læ âd'dujuvvum dâm poas'tâ-, telëgraf- dâhjĕ telëfǫn-stašǫwnii, mi čāllâgâ gâl'ga vii'dasâb'bŏt doaimâtit.

Gai'badusâst gâl'ga mui'tâluvvut, mī dât læ mâinâ gai'be­dæg'gje læ duttâmæt'tom, jâ jǫs sǫn oaiveldâ âttĕ tak'stâ­doaimâtusâst læ vuokkĕfæi'lâ dâhjĕ vuoi'gâdvuođâ værrot­gǣvâtubme, de gâl'ga mui'tâluvvut, mâggar dât læ. Jǫs čal'lujuvvum gai'badusâst ī læk dâm birrâ mui'tâluvvum, gâl'ga tak'stâbestyrar ǭǯǯudit dâm vaile div'vujuvvut.

Tak'stâbestyrar sad'di fylkësman'nai nuvt fâr'gâ gǫ vējulâš dâm gai'badusâ jâ tak'stâdoaimâtus-čāllâgâ ǫk'tân ǣra aš'šebappa­riiguim, jǫs dâggarâk læk.

54. §. Duobmŏstuollo.

52. §st nâmâtuvvum duobmŏstuollo læ dât duobmŏstuollo mi, dâllĕ gǫ aš'še læ jǫđost, gâl'ga dub'mit suokkânâ [gieldâ] raŋgaštusāššiid.

Gǫ læ dārbâšlâš oaǯ'ǯom vāras vieres duobmŏ-ǫl'bmaid, sat'ta vuoi'gâdvuođâ fǫrman'ne mærredit vuorbe vuollai valdĕ­kæt'ta dik'tet dâid ǫl'bmuid gæk læk dâm kǫmmunâ ǫl'bmuk, gǫst vâhag læ dâk'kujuvvum.

55. §. Mǫvt aš'še doaimâtuvvu lāǥâ ǫwdâst.[1]

Aš'še mi 52. § miel'dĕ læ čuoǯǯaldât'tujuvvum, doaimâtuvvu, dâm rājĕ gǫ læ vējulâš jâ dārbâšlaš, dâi mærradusâi miel'dĕ mâk, dâllĕ gǫ aš'še læ jǫđost, fāmost læk suokkânâ [gieldâ] raŋgaštusāššii dub'mijume birrâ duobmŏstuolo ǫwdâst, dâddĕ dâi ērutusâiguim mâk gaw'dnujik vuollĕlist dām pārâgrāffâst jâ muđoi dām lāǥâst:

a. Jǫs fylkësman'ne gāwnâtâ, âttĕ gai'badus tak'stâdoaimâtusâ duŧ'kujume birrâ duobmŏstuolo ǫwdâst ī læk big'gjujuvvum rivtĕs aigĕ, âd'da sǫn gai'bedæg'gjai dieđo dâm birrâ âttĕ aš'še dâm sivâst ī šâddâ ǫwdeduvvut. Fylkësmanne mærradus ī sattĕ likkâtuvvut.

[ 61 ]Sæmmă lakkai dâllĕ, jǫs fylkësman'ne gāwnâtâ âttĕ vâhagâ­gil'lam ǫl'bmu gâi'badus ǣra sivâst ī ber'ri sat'tet ašše duŧ'ku­juvvut duobmŏstuolo ǫwdâst. Dâddĕ oaǯ'ǯo dâllĕ dât gi vâhagâ læ gil'lam, ieš buk'tet tak'stâdoaimâtusâ 54. §st nâmâtuvvum duobmŏstuolo duŧ'kâm vuollai, jâ ašše čuoǯǯaldât'tujumist jâ doaimâtumist gǣvâtuvvujik dâllĕ dām pārâgrāffâ mærradusâk hei'vituvvum lakkai. Jǫs duobmŏstuollo dâsâ gi vâhagâ læ gil'lam, mærredâ vâhagmavso dâggar aššest mâst sudnji tak'stâ­doaimâtusâst ī læk mærreduvvum vâhagmak'so, dâhjĕ mærredâ sudnji stuorĕb vâhagmavso gǫ tak'stâdoaimâtusâst læ mærre­duvvum, de gâl'ga aš'še âd'nujuvvut jâ vii'dasâb'bŏt doaimâtuv­vut degŏ fylkësman'ne livčii dâm čuoǯǯaldât'tam dâm mærra­dusâ miel'dĕ mi vuollĕlist, c. vuol'dĕ, čuoǯ'ǯo.

b. Sak'kŏcæl'kem pulitii bǫk'tĕ ī boadĕ âdnui.

c. Aššĕvuollaibiggjâm-mærradusčālâ ī rākkâduvvu. Ak'tur [aš'šĕčuoǯǯaldât'tem-eisivalde bǣlest doaimâtæg'gje] ī âd'nujuvvu.

Dâm ǫl'bmu bǣlest gi vâhagâ læ gil'lam, rākkâdâ fylkës­man'ne nuvt fâr'gâ gǫ vējulâš stēwnigâ dâm fǫrman'nai dâhjĕ, jǫs nuvt læ, visëfǫrmannai, gi vâhagaigĕ læi doaimâst, dâhjĕ, jǫs dâk læbă jabmam, de dâsâ gi dâm aigĕ goas stēwnig rākkâ­duvvu, læ fǫrman'nen.

Stēwnig ǫk'tân aš'šebappariiguim sad'dijuvvu duobmarii ǫk'tânâǥâ dieđoin dâm birrâ mâi vittânii stew'dnijubme jâ mâi ǣra duođâštusâi skap'pujubme ar'vâluvvu læt dārbâšlâǯ'ǯân.

Duobmar lāgedâ ašše ǫwdedâm lakkai jâ doaimâtâ buok mi læš dārbâšlâš ašše ǫwdedume dīttii. Sǫn ber'ri sikkĕ dâsâ gi vâhagâ læ gil'lam jâ fǫrman'nai dâhjĕ, jǫs sǫd'nust læk aš'šĕdoaimâtæg'gjek, de dâidâ, âd'det dilalâšvuođâ dieđetit, mâid vittâniid dat'tobâ stew'dnijuvvut dâhjĕ mâid bâjasčuw'gitusâid dat'tobâ skap'pujuvvut, jâ mui'tâlit gǫst jâ goas hāliidæbă ašše doaimâtuvvut.

Duobmar dâs'tŏ mærredâ aige goas jâ sâje gǫst aš'še gâl'ga doaimâtuvvut, jâ lāǥâlâš lakkai stew'dnim bǫk'tĕ sǫn sisâgǫč'čo dâid gæin aš'še læ jâ dâid vittâniid jâ, jǫs nuvt læ, aš'šĕ-dǫw'­diid, gæid sǫn gāwnâtâ ber'rit duŧ'kijuvvut.

[ 63 ]d. Jǫs fǫrman'ne ī boađĕ, gǫ aš'še ālgâtuvvu, gâl'ga dâddĕ aš'še ǫwdeduvvut, gǫ duobmŏstuollo ī gāwnât dārbâšlâǯ'ǯân âttĕ fǫrman'ne læ dâst, jâ gǫ ærrĕb dâm fǫrman'ne læ ǫǯ'ǯum lāǥâ­lâš stewnigâ, ī-ge læk duottân čājetâm âttĕ sikkĕ sust âldĕs jâ visëfǫrmannest læ lāǥâlâš sivvâ mânnĕ æbă læk boattam, dâhjĕ âttĕ visëfǫrman'ne ī læk sat'tam aigebālĕ oaǯ'ǯot dārbâšlâš gǫč'čomâ.

Jǫs sakförar boatta fǫrmanne ǫwdâst, de gâl'ga aš'še ǫwde­duvvut, gǫ fâl duobmŏstuollo ī gāwnât dārbâšlâǯ'ǯân âttĕ fǫr­man'ne læ dâst.

Fǫrma'ne ī sattĕ bag'gijuvvut boattet duobmŏstuolo ǫw'dii.

e. Jūlii māno 1. bæive 1887 âd'dujuvvum, raŋgaštusāššii doaimâtusvuoǥe birrâ sar'dno lāǥâ 322. §st čuoǯ'ǯo mærradus (gǣččâ vela 366. §) dâi gâǯâldâǥâi birrâ mâk aššalâǯ'ǯii gâl'gik div'vujuvvut su ieǯâs dilalâšvuođâi birrâ, ī boađĕ âdnui.

f. Dât gi vâhagâ læ gil'lam sat'ta duŧ'kujuvvut, dâddĕ ī oaǯǯŏ sudnji valle âd'dujuvvut.

g. Bâggjĕlist nâmâtuvvum lāǥâ 373. jâ 377. § mærradusâk æi boađĕ âdnui.

h. Tak'stâdoaimâtusâst dâk'kujuvvum fæi'lâ ī val'dujuvvu vūttii, muđoigǫ jǫs duobmŏstuollo gāwnâtâ jakkĕtât'ten, âttĕ doaimâtusâst dâm sivâst āššiin læ mânnâm nuvt gǫ mânnâm læ.

i. Duobmo mâinâ aššalâš dub'mitâlla, gâl'ga čuoggjât nuvt, âttĕ boaʒŏguottom-distrivtâ jǫt'tesabmĕlâǯǯâk (gǣččâ dâddĕ 42. § nubbe oase) dub'mijuvvujik ǫvtâst mak'set mærreduvvum vâhagmavso jâ vela gǫloid, jǫs gǫlok læk šâd'dâm.

j. Duobmar gâl'ga diggest lǫkkât duomo dâidâ gæin aš'še læ. Jǫs dât ī sattĕ dâk'kujuvvut, de gâl'ga sǫn doaimâtit duomo dieđetuvvut.

Gǫ duobmo læ dieđetuvvum, sad'di duobmar fylkësman'nai duomo jâ aš'šebappariid ǫk'tân dar'kelis rēkkigiin buok aš'šĕ­gǫloi birrâ.

56. §. Vāidâ duobmarii [fal'dai, sun'dai].

Jǫs vâhagâgil'lam ǫlmuš dâhjĕ fǫrman'ne vai'da duššĕ dâm birrâ, âttĕ tak'stâdoaimâtusâst læk vuokkĕfǣilâk dâhjĕ âttĕ sivvâ mânnĕ āššiin dâst læ mânnâm nuvt gǫ mânnâm læ, visut dâhjĕ muttom rājĕ læ dât âttĕ dām lāǥâ mærradusâk [ 65 ]jǫt'tesabmĕlâǯǯâi vâhagmak'sem-gædnĕgâsvuođâ birrâ læk værrot gǣvâtuvvum dâhjĕ vuoi'gâdvuottâ ǣra lakkai læ værrot gǣvâ­tuvvum, de gâl'ga duobmar dâggar vai'dâgâ ǫk'tŏ čil'git. Vāidâ gâl'ga dâm mærrĕaige sis'tĕ jâ dâm lakkai gǫ 53. §st nâmâ­tuvvum læ, big'gjujuvvut tak'stâbestyrarii, jâ sǫn gâl'ga dâm sad'dit duobmarii. Ǫw'dâlgǫ duobmar cæl'ka duomos, gâl'ga sǫn vai'dâgâ birrâ âd'det dieđo nub'bai dâin gæin aš'še læ, jâ âd'det sudnji muddagis mærrĕaige vuos'tĕčil'gitusâ âd'dem vāras. Dât læ duobmar haldost, dat'to-gǫ sǫn âd'det dâidâ gæin aš'še læ, âin æm'bo dilalâšvuođâ âlmotit oaivelæskă. Duobmar ber'ri muđoi skap'put dâid bâjasčuw'gitusâid mâid sǫn gāwnâtâ dārbâšlâǯ'ǯân ašše čil'gim vāras. Dâm harrai, mâid tak'stâdoaimâtusâst dâk'ku­juvvum fæi'lâ dug'gju, læ dât njuolgâdus fāmost mi čuoǯ'ǯo 55. §st, h. vuol'de.

Duobmar doaimâtâ duomos dieđetuvvut dâidâ gæin aš'še læ.

57. §. Vāidâ Âlemusvuoi'gâdvuođâ vāidâutval'gii.

Gǫ duobmŏstuollo læ duŧ'kâm tak'stâdoaimâtusâ, de ī šât sattĕ adnot dâm duŧ'kujuvvut. Dâddĕ sat'tebâ dâk gæin aš'še læ, biggjât vai'dâgâ Âlemusvuoi'gâdvuođâ vāidâutval'gii duomo vuos'tai, buvtedēddiin dâggar sivâ âttĕ vuoi'gâdvuottâ læ værrot gǣvâtuvvum dâhjĕ âttĕ duomost dâhjĕ aš'šĕdoaimâtusâst læk vuokkĕfǣilâk, dâhjĕ âttĕ duobmŏstuollo værrot læ čil'gim vai'­dâgâ dâggar fǣilâi harrai tak'stâdoaimâtusâst.

Vāidâ-mærrĕai'ge læ njæl'ljĕnubbĕlǫk bæive rekkinâs'tujuv­vum duomo dieđetâmbæive rājest; nâmâtuvvum bæi've ī val'du­juvvu lǫkkui.

Vāidâ gâl'ga big'gjujuvvut tak'stâbestyrarii dâhjĕ duobmarii čāllâgâ bǫk'tĕ dâhjĕ njalmalâǯǯât. Jǫs dât big'gjujuvvu njalma­lâǯǯât, gâl'ga vuos'taival'de dâm čallet bâjas jâ čallet nâmâs vuollai.

Dâst læ gâl'lĕ, âttĕ čal'lujuvvum gai'badus mærrĕaige sis'tĕ læ âd'dujuvvum dâm poas'tâ-, telëgraf- dâhjĕ telëfǫn-stašǫwnii, mi čāllâgâ gâl'ga vii'dasâb'bŏt doaimâtit.

Gai'badusâst gâl'ga mui'tâluvvut mâggar læ dât fæi'lâ mâid gai'bedæg'gje oaiveldâ dappatuvvâm. Jǫs čal'lujuvvum gai'ba­dusâst ī læk dâm birrâ mui'tâluvvum, gâl'ga tak'stâbestyrar dâhjĕ duobmar ǫǯǯudit dâm vaile div'vujuvvut.

[ 67 ]Jǫs tak'stâbestyrar læ vuos'taival'dam gai'badusâ, sad'di sǫn dâm duobmarii. Duobmar fâst sad'di dâm ǫk'tân dārbâšlâš aš'šebappariiguim Âlemusvuoi'gâdvuođâ vāidâutval'gii jâ âd'da sæmma aigĕ dieđo vai'dâgâ birrâ nub'bai dâin gæin aš'še læ.

Vāidâ dug'gju dâm âttĕ aš'še mâŋeduvvu.

Âlemusvuoi'gâdvuođâ vāidâutval'gâ mærredâ vai'dâgâ birrâ, jâ dât mærradus ī sattĕ likkâtuvvut.

Vuoi'gâdvuođâ værrotgǣvâtubme dâhjĕ vuokkĕfǣilak æi val'dujuvvu vūttii, muđoigǫ jǫs vāidâutval'gâ gāwnâtâ jakkĕ­tât'ten, âttĕ dâm sivâst duobmo læ šâd'dâm nuvt gǫ šâd'dâm læ.

Muđoi bǭttik sistdoalosek miel'dĕ âdnui dâk njuolgâdusâk mâk, dâllĕ gǫ aš'še læ jǫđost, fāmost læk vai'dâgii doaimâtume birrâ Âlemusvuoi'gâdvuođâ vāidâutvālgâst.

Ǫw'dâlist čuoǯ'ǯo njuolgâdusâk bǭttik sistdoalosek miel'dĕ âdnui dâm duomo harrai mâid duobmar cæl'ka vai'dâgâ birrâ tak'stâdoaimâtusâst dâk'kujuvvum fǣilâ dīttii.

58. §. Gǫlok.[1]

a) Gǫ boaʒŏguottom-distrivtâ jǫt'tesabmĕlâǯǯâk tâk'stâdoai­mâtusâ mærradusâ (48. §) dâhjĕ duomo (55. §) bǫk'tĕ dâk'­kujuvvujik gædnĕgâssân mak'set vâhagâ mâid bǫc'cuk læk dâkkâm, gâl'gik dâk sæmmast gǫč'čujuvvut ǫvtâst ruok'tŏtmak'set stāāttâkas'sii dâid gǫloid mâk leǯ'ǯik gâč'čam stāttâkāssâ âlâ tak'stâdoaimâtusâ gǣǯeld jâ ašše doaimâ­tume gǣǯeld duobmŏstuolo ǫwdâst.

Dâi gǫloi stūrrudâk ī nâmâtuvvu mærradusâ dâhjĕ duomo sis'tĕ; muttŏ fylkësman'ne rēkkinâs'ta dâid mâŋŋel dâi dieđoi miel'dĕ mâid tak'stâbestyrar jâ duobmar læbă âd'dam.

b) Jǫs nub'be dâin gæin aš'še læ gai'bedâ mærreduvvut âlcis ruok'tŏtmak'sujuvvut nubbest ieǯâs gǫloid dâhjĕ âlcis mak'sujuvvut dâm ǫwdâst gǫ læ tāppim tiednâsâ [dīnisâ] tak'stâdoaimâtusâ gǣǯeld dâhjĕ ašše doaimâtume gǣǯeld duobmŏstuolo ǫwdâst, de mærreduvvu dâm gai'badusâ birrâ tak'stâdoaimâtusâ jâ duomo sis'tĕ.
c) Jǫt'tesabmĕlâǯǯâk gâl'gik dâddĕ visut dâhjĕ muttom rājĕ bǣssât ruok'tŏtmak'semist gǫloid jâ mak'semist tienâstāppâ [dīnisdāppâ] ǫwdâst, gǫ gǫwtulâǯ'ǯân gāwnâtuvvu, [ 69 ]ǭw'dâmǣrkâ dītti gǫ aigebālĕ læ fal'lujuvvum dǫkkalâš soabâd, dâhjĕ gǫ forman'ne læ gai'bedâm ašše duobmŏstuolo ǫwdâst doaimâtuvvut, jâ de duobmo stuorrâ mǣrest vuoledâ tak'stâ­doaimâtusâst mærreduvvum vâhagmavso, dâhjĕ gǫ dât gi vâhagâ læ gil'lam læ gai'bedâm ašše doaimâtuvvut duobmŏ­stuolo ǫwdâst, jâ de duobmo ī âled mavso stūrrudâǥâ.
d) Gǫ jǫt'tesabmĕlâǯǯâk æi big'gjujuvvu mak'set vâhagmavso, sat'ta dât gi læ gai'bedâm tak'stâdoaimâtusâ dǫl'lujuvvut, sikkĕ tak'stâdoaimâtusâst jâ duomost dâk'kujuvvut gædnĕ­gâssân ruok'tŏtmak'set visut dâhjĕ muttom rājĕ gǫloid, jǫs gāwnâtuvvu âttĕ gai'badus tak'stâdoaimâtusâ birrâ læ dâk'kujuvvum gǫwtulâš sivâtâǥâ.

Jǫs dât gi vâhagâ læ gil'lam ī dâllanâǥâ dieđet tak'stâ­bestyrarii, vaikŏ dât sudnji læi vējulâš, âttĕ dâggar soabâd gǫ 64. §st nâmâtuvvu, læ dâk'kujuvvum, jâ de dâm sivâst gǫlok šâd'dik, sat'ta fylkësman'ne mærredit, âttĕ dât gi vâhagâ læ gil'lam gâl'ga mak'set dâid gǫloid visut dâhjĕ muttom rājĕ. Dâggar mærradusâ jâ dâm bag'gim-fāmo vuos'tai big'gjujuvvum vai'dâgâ harrai bǭttik vuollĕlist, g. vuol'dĕ, čuoǯ'ǯo njuolgâdusâk sistdoalosek miel'dĕ âdnui.

e) Gǫ tak'stâdoaimâtus buk'tujuvvu duobmŏstuolo ǫw'dii (52. §), duŧ'ka duobmŏstuollo mâidai tak'stâdoaimâtusâ mærradusâ gǫloi birrâ.
f) Tak'stâbestyrarâ ja tak'stâǫl'bmai mærradusâ vuos'tai gǫloi birrâ, dâllĕ gǫ aš'še ī buk'tujuvvu duobmŏstuolo ǫw'dii duŧ'kujuvvum vāras (53. §), jâ duobmŏstuolo mærradusâ vuos'tai gǫloi birrâ sat'ta dât bælle mi læ dâk'kujuvvum gædnĕgâssân ruok'tŏtmak'set gǫloid njælljĕlǫk kruwnâ bâggjĕl, vai'det Âlemusvuoi'gâdvuođâ vāidâutval'gii. Vāidâ big'gjujuvvu 53. §st nâmâtuvvum mærrĕaige sis'tĕ tak'stâ­bestyrarii dâhjĕ 57. §st nâmâtuvvum mærrĕaige sis'tĕ duobmarii, gæk vai'dâgâ birrâ dieđetæbă nub'bai dâin gæin aš'še læ. Fylkësman'ne sat'ta, ǫw'dâlgǫ ǫk'tâ manno læ vassam dâm rājest gǫ tak'stâdoaimâtusâ mærradus dâk'kujuvvui dâhjĕ duobmo cel'kujuvvui, biggjât vai'­dâgâ oaǯ'ǯom vāras juobbagoabba dâin gæin aš'še læ [ 71 ]dâk'kujuvvut gædnĕgâssân ruok'tŏtmak'set stāttâkas'sii gǫloid dâhjĕ stuorĕb gǫloid gǫ læǯ'ǯa big'gjujuvvum ruok'tŏtmak'set.
g) Jǫs fǫrmanne ǣskâ mâŋŋel gǫ gai'badus tak'stâdoaimâtusâ birrâ læ big'gjujuvvum (43. §), dâkka soabâdâ (49. jâ 64. §) vâhagâgil'lam ǫl'bmuin vâhagmavso âl'dĕ vâhagâ ǫwdâst mâid bǫc'cuk læk dâkkâm, jâ de dâm sivâst stāttâ âlâ læk gâč'čâm dâhjĕ gâč'čik gǫlok, de gâl'gik boaʒŏguottom­distrivtâ jǫt'tesabmĕlâǯǯâk, vaikŏ soabâd ī sistes doalâ-ge mâi'dege dâm birrâ, ǫvtâst mak'set dâid gǫloid fylkës­manne mærradusâ jâ rēkkigâ miel'dĕ 58. §st, a. jâ c. vuol'dĕ, čuoǯ'ǯo njuolgâdusâi miel'dĕ. Jǫs dārbâšlâš læ, de sisâ­gai'beduvvu dât mak'so fylkësmanne gǫč'čomâ miel'dĕ dâi njuolgâdusâi miel'dĕ mâk læk 64., 65., 66. jâ 67. § sis'tĕ.

Fǫrman'ne sat'ta, sæmmă lakkai gǫ ǫw'dâlist, f. vuol'dĕ, nâmâtuvvum læ, vai'dâgâ biggjât fylkësmanne mærradusâ vuos'tai. Mærrĕaige rēkkinâs'tujuvvu dâm bæive rājest, gǫ fǫrman'nai âd'dujuvvui dietto mærradusâ birrâ; nâmâ­tuvvum bæi've ī val'dujuvvu lǫkkui.

59. §. Dieđatus fǫrman'nai.

Dieđatus fǫrman'nai gâl'ga dappatuvvât dâm baikest mâid sǫn læ bâjasâd'dam ieǯâs ǫrromsâggjen.

Jǫs fǫrman'ne bâjasâd'da dieđatusbai'ken ǣra baike gǫ ǫrromsâjes, ber'ri dât bai'ke dânen âd'nujuvvut, jǫs dât ī læk guk'kĕlist tak'stâbestyrar āssâmbaikest gǫ fǫrmanne ǫrrom­sâggje.

Muđoi sat'ta dieđatus fǫrman'nai âd'dujuvvut mân baikest ikkenâssii sǫn dǣivâtâlâš.

60. §. Goas dieđatus læ dārbâšmæt'tom.

Gǫ fǫrman'ne ī læk mui'tâlâm tak'stâbestyrarii ǫrromsâjes dâhjĕ ī læk bâjasâd'dam ǣra dieđatusbaike (59. §), læ die­đatus dārbâšmæt'tom, jǫs tak'stâbestyrar ī liika dieđĕ fǫrmanne ǫrromsâje boaʒŏguottom-distrivtâst.

Sæmmă lakkai læ mâidai sisâgǫč'čomiin tak'stâdoaimâtussii, gǫ fǫrman'ne jâ visëfǫrman'ne læbă jǫttam ērit boaʒŏguottom-distrivtâstæskă, æbă-ge læk nâmâtâm ǫl'bmu gi sǫd'nu sâjest [ 73 ]sat'ta vuos'taival'det dieđatusâ, dâhjĕ goas æbă goab'bage vela læk boattam boaʒŏguottom-distrik'tii.

61. §. Lāǥâlâš dieđetâm-ai'ge.

Gǫ fǫrman'ne gâl'ga sisâgǫč'čujuvvut tak'stâdoaimâtussii dâhjĕ ašše doaimâtubmai lāǥâ ǫwdâst, dieđetuvvu sisâgoč'čom sudnji mâŋemus mǣrest 72 tiimo ǫw'dâl tak'stâdoaimâtusâ dâhjĕ lāǥâ ǫwdâst doaimâtume, jǫs su bâjasâd'dujuvvum ǫrromsâggje dâhjĕ dig'gĕbaikest ērit gǫ guok'tĕlǫk kilumēttërâ duokken. Jǫs dât læ guk'kĕlist, de dieđatus-mærrĕai'ge gukkeduvvu gūvtiin­nubbĕlǫk tiimoin juokkĕ lǫge-kilumēttërâ dâhjĕ lǫgekilumēttër­oase nâmmii.

62. §. Mǫvt dieđatus âd'dujuvvu.

Dieđetæme doaimâtâ stēwnigvittân dâm lakkai âttĕ čālâ aš'šĕbapparâ sistdoaloin âd'djuvvu dâm gīttii gæsâ aš'še guos'ka, dâhjĕ, jǫs sǫn ī læk dâst, de muttom ǣra dâm boaʒŏguottom­distriktii gul'le jǫt'tesabmĕlâǯǯâ gīttii. Jǫs ī dǣivâtâlâ ǫk'tâge dâggar jǫt'tesabmĕlâš, de aš'šĕbāber guđ'đujuvvu dieđatusbai'kai goattai dâhjĕ lāvvui dâhjĕ naw'lijuvvu giddâ vuoǥâs lakkai.

Jǫs fǫrman'ne læ bâjasâd'dam tak'stâbestyrarii poas'tâkan­tuwrâ dâhjĕ telëgraf- dâhjĕ telëfǫn-stašǫwnâ dâhjĕ dālulâǯǯâ gi assa fǫrmanne ǫrromsâjest dâhjĕ dâggŏ lâkkâsiin dâhjĕ dâm 59. §st nâmâtuvvum dieđatusbaike lâkkâsiin, jâ gi læ lǫppedâm vuos'taival'det dieđatusâid fǫrmanne ǫwdâst, de gâl'ga tak'stâdoai­mâtussii sisâgǫč'čom dieđetuvvut dâm lakkai, âttĕ čālâ saddujuvvu fǫrman'nai dâm âd'dujuvvum adrǣssâ vuol'dĕ rekǫmmanderi­juvvum girjest [breivist] dâhjĕ telëgrāmmâ bǫk'tĕ dâhjĕ lǫk'ku­juvvu telëfǫnâst, jǫs nuvt læ vējulâš jâ aš'še dâggŏ bǫk'tĕ ī šâddâ sâggâ mâŋeduvvut.

VII. kapit'tâl.
Bag'gŏ-ǫllâšut'tem.

63. §. Goas vâhagmak'sŏ-ruđâk šâd'dik mak'sem lakkai.

Vâhagmak'sŏ-ruđâid ǫk'tân gǫloiguim mâk læk mærreduv­vum soabâdâ (44. jâ 49. §), tak'stâdoaimâtusâ-mærradusâ (48. §) [ 75 ]dâhjĕ duomo (55. §, i) bǫk'tĕ, ī sattĕ gai'bedit mak'sujuvvut ǫw'dâl nǫvæm'bër māno 1. bæive, jǫs soabâd dâhjĕ mærradus læ dâk'kujuvvum dâhjĕ duobmo læ cel'kujuvvum dâm aige sis'tĕ mi al'ga april māno 1. bēiviin jâ nǫkka aw'gus māno 31. bēiviin, jâ muđoi ǣskâ gǫ 2 māno læk gǫllâm, rēkkinâs'tu­juvvum soabâdâ dâk'kujume rājest dâhjĕ mærradusâ dâhjĕ duomo dieđetume rājest.

Sæmmă lakkai læ, jǫs aš'še læ čil'gijuvvum soabâdâ dâhjĕ vierĕsǫl'bmai duomo bǫk'tĕ ǫw'dâl tak'stâdoaimâtusâ (46. §), jǫs ī læk soabâdâ dâhjĕ vierĕsǫl'bmai duomo sis'tĕ mærreduvvum âttĕ ruđâk šâd'dik mak'sem lakkai ǣra aigĕ.

Gǫ dâsâ gi vâhagâ læ gil'lam, sierrâ sivâk dâkkik dārbâš­lâǯ'ǯân oaǯ'ǯot vâhagmak'sŏ-ruđâid ǫlgusmak'sujuvvut, ǫw'dâlgǫ ǫw'dâlist čuoǯ'ǯo mærradusâi miel'dĕ sat'ta dâid gai'bedit mak'­sujuvvut, de sat'ta fylkësman'ne, gǫ læ boattam sivâ-bâjasâd'de gai'badus dâm birrâ, dik'tet ruđâid ǫwdâld-gīttii ǫlgusmak'su­juvvut stāttâkāssâst nuvt fâr'gâ gǫ soabâd læ, dâk'kujuvvum dâhjĕ nuvt fâr'gâ gǫ mærradus dâhjĕ duobmo læ ǫǯ'ǯum lāǥâlâš fāmo.

64. §. Bag'gŏ-ǫllâšut'tem.[1]

Dâggar soabâdâ, mærradusâ jâ duomo gǫ nâmâtuvvum læ 63. § vuostâs oasest, gâl'ga fylkësman'ne, gǫ dât gæsâ aš'še guos'ka læ dâm gai'bedâm, gǫč'čot ǫllâšut'tujuvvut lænsmanne (namsmanne) bǫk'tĕ, âlma gǫloitâǥâ sudnji gæst læ vuoi'gâd­vuotta vâhagmavso oaǯ'ǯot.

Sæmmă lakkai læ, gǫ aš'še læ čil'gijuvvum soabâdâ dâhjĕ vierĕsǫl'bmai duomo bǫk'tĕ ǫw'dâl tak'stâdoaimâtusâ (46. §). Dâddĕ sat'ta dâm dappatusâst ǫllâšut'tem dappatuvvât lākkâ­aššetâǥâ dušše dâllĕ gǫ gaw'dnu datērijuvvum soabâd-čālâ vâhagâgil'lam ǫl'bmu jâ fǫrmanne gâs'kâst — duođâštuvvum 2 vuollaičāllâgâ-duođâštæg'gjest — dâhjĕ datērijuvvum jâ vuol­laičal'lujuvvum vierĕsǫl'bmai-duobmŏmærradus. Soabâd dâhjĕ vierĕsǫl'bmai-duobmŏmærradus fer'ti vela nâmâtit visses ruttâ­mǣre, âd'det bâjasčuw'gitusâ dâm birrâ, goas, gǫst jâ mâsâ vâhag læ dâk'kujuvvum, jâ sistes doallât mieđatusâ dâsâ âttĕ sisâgai'bedæbme sat'ta dappatuvvât âlma lākkâaššetâǥâ jâ dām lāǥâ mærradusâi miel'dĕ bag'gŏ-ǫllâšut'temâ birrâ.

[ 77 ]Ǫllâšut'tem dappatuvva dâi mærradusâi miel'dĕ bag'gŏ-ǫllâ­šut'temâ birrâ, mâk fāmost læk dâllĕ gǫ aš'še læ jǫđost, dâi ērutusâiguim mâid vuollĕlist čuoǯ'ǯo pārâgrāffâk sistesek dǭllik.

65. §. Bag'gŏ-ǫllâšut'tem bǫc'cui bǫk'tĕ.

Gǫk'čâm vāras 63. §st nâmâtuvvum vâhagmak'sŏgai'badusâ ǫk'tân gǫloiguim sat'ta val'det bǫc'cuid mâk gullik ǫk'tii dâhjĕ ǣnĕbuidâ dâin jǫt'tesabmĕlâǯǯâin gæk læk vâhagmak'sem-gædnĕ­gâsâk (42. §). Gai'badusâ gǫk'čâm vāras sat'ta mâidai val'det ǣra jǫt'tesabmĕlâǯǯâi bǫc'cuid dâm boaʒŏguottom-distrivtâst, jǫs fǫrman'ne ī jǣgâd vuollĕlist nâmâtuvvum gǫč'čomiid, jâ lænsman'ne ī gāwnât vējulâǯ'ǯân oaǯ'ǯot raŧ'kujuvvut dārbâšlâš mǣre vâhagmak'sem-gædnĕgâs jǫt'tesabmĕlâǯ'ǯii dâhjĕ jǫt'te­sabmĕlâǯǯâidi gul'le bǫc'cuid.

Gaib'adusâ gǫk'čâm dappatuvva dâggŏ bǫk'tĕ âttĕ âlma ǫwdâld-gīttii pantedkæt'ta vuow'da bag'gŏvuow'demâ bǫk'tĕ dār­bâšlâš mǣre bǫc'cuid; jǫs dārbâšuvvu, de val'da dâid vǣǥâld hal'dusis.

Bǫc'cui bag'gŏvuow'dem sat'ta doaimâtuvvut duššĕ nǫvæm'­bër, desæm'bër, januar, februar jâ mars mānost. Dâddĕ sat'ta mâidai ǣra aigĕ jâǥest doaimâtuvvut dâggar bǫc'cui bag'gŏ­vow'dem dal'veg dǫl'vujuvvujik Ruoŧârii'kii. Sæmmă lakkai læ dâggar vuow'demiin mi doaimâtuvvu 78. § miel'dĕ.

Gǫ bǫc'cuk gâl'gik baggo bǫk'tĕ vew'dujuvvut, gâl'ga læns­man'ne buorrĕ munest ǫw'dâl doaimâtusâ dieđetit dâm boaʒŏ­guottom-distrivtâ fǫrman'nai, gǫst bǫc'cuk læk, čal'lujuvvum gǫč'čomâ dâm birrâ âttĕ sǫn gâl'ga nâmâtuvvum ašše vāras mærreduvvum aigĕ jâ mærreduvvum baikest raŧ'ket, dâst doallât jâ, jǫs læ dārbâšlâš, su hal'dui doaimâtit nuvt ǫllo bǫc'­cuid gǫ lænsman'ne mærredæǯ'ǯa. Cāllâgist gâl'ga mui'tâluvvut, âttĕ æppĕgululâšvuottâ gǫč'čomâ vuos'tai raŋgaštuvvu (74. §) jâ mieldesbuk'ta âttĕ lænsman'ne ieš ǫllâšut'ta dâm mi čāllâgist gai'beduvvu.

Jǫs gǫč'čom ī jǣǥâduvvu, gâl'ga lænsman'ne njoarŏstâm bǫk'tĕ dâhjĕ ǣra vuoǥâs lakkai — jǫs læ dārbâšlâš, de bač'čem bǫk'tĕ — val'det dārbâšlâš mǣre bǫc'cuid hal'dusis. [ 79 ]Boaʒŏguottom-distrivtâ jǫt'tesabmĕlâǯǯâk læk gædnĕgâsâk vækkĕtit sū dâm doaimâst.

Bag'gŏvuow'dem doaimâtuvvu dâm lakkai mǫvt vuok'kâ­sâmŏsin gāwnâtuvvu.

Vuow'demaigĕ gâl'ga lænsman'ne prǫttâkǫl'lii čallet listâ vuw'dujuvvum bǫc'cui birrâ jâ dâsâ mǣrkâšit, læ-gǫ boaʒo njiŋŋalâs vâi vârres, mân boares arvo miel'dĕ læ, jâ tew'dnit dâsâ bæl'ljĕmǣrkâid. Čālâ listâ sistdoaloin ǫk'tân bæl'ljĕmǣrkâi gǫvâiguim âd'dujuvvu fǫrman'nai, jâ sǫn âd'da dâm bǫc'cui æigadiidâ (gǣččâ 70. §).

Jǫs fǫrman'ne juokkĕ ǫvtâ vâhagmak'sem-gædnĕgâs jǫt'te­sabmĕlâǯǯâ bǫc'cuin dâggâ dâm baikest doaimâtâ lænsmanne hal'dui nuvt ǫllo bǫc'cuid gǫ lænsman'ne ar'vâlâ dārbâšlâǯ'ǯân dæw'dem vāras juokkĕ ǫvtâ jǫt'tesabmĕlâǯǯâ mak'semgædnĕ­gâsvuođâ, gǫ vâhagmak'sŏ- jâ gǫllŏ-ruttâlǫkko juoǥâduvvu dâm boaʒŏlǫǥo miel'dĕ mâid iešguttig læ dieđetâm (11. §, gǣččâ vela 12. §) boaʒŏguottom-distrik'tii, de æi ber'ri, jǫs læ væl'­tâmist, vuw'dujuvvut ǫvtâge bǫc'cuin ǣnĕb gǫ dārbâšlâš læ gǫk'čâm vāras su âlâ gâč'če oase.

Lænsman'ne mærredâ vuow'dem-ævtoid, dakkedâ hâd'dĕ­ruđâi ǫwdâst, jǫs dâid suovva vuor'dem vuollai, jâ sǫn sisâ­gai'bedâ ruđâid.

66. §. Vusib njuolgâdusâk bag'gŏ-ǫllâšut'temâ birrâ.

Bag'gŏ-ǫllâšut'temâ birrâ mi bǫc'cui bǫk'tĕ dappatuvva sat'ta Gǫnâgâs dâhjĕ dât gæsâ sǫn âd'da dâggar vuoi'gâdvuođâ, mærre­dit visub njuolgâdusâid, jǫs dārbâšlâš læ.

67. §. Bag'gŏ-ǫllâšut'tem juoǥâ ǣra gǫ bǫc'cui bǫk'tĕ.

Bag'gŏ-ǫllâšut'tem juoǥâ ǣra gǫǫ bǫc'cui bǫk'tĕ oaǯ'ǯo juokkĕ ǫvtâ vâhagmak'sem-gædnĕgâs jǫt'tesabmĕlâǯǯâst val'dujuvvut duššĕĕ dâm ruttâmǣre ǫwdâst, mi su âlâ gâč'ča dâggar juoǥâ­dǣme miel'dĕ gǫ 65. § mâŋemus oase ǫwdâbæl'dĕ čuoǯ'ǯo oasest nâmâtuvvu.

[ 81 ]

VIII. kapit'tâl.
Sierrâ mærradusâk.

68. §. Raŧ'kem.

Sāmefal'de, pulitii-vir'gĕǫl'bma, bag'gŏ-ǫllâšut'temâ doai­mâtæg'gje dâhjĕ distrivtâ fǫrman'ne gai'badusâ miel'dĕ læ juokkĕ boaʒŏæigad gædnĕgâs suovvât raŧ'ket bǫc'cuid jâ dâm vāras čǫk'kit jâ divvot ǣlos nuvt âttĕ vuoǥâs læ raŧ'kâgâ doaimâtit.

Jǫs dâggar biw'dem læ big'gjujuvvum boaʒŏæigadâ dat'tomâ miel'dĕ, læ sǫn gædnĕgâs væk'ken čǫk'kit jâ divvot ǣlo.

Raŧ'kâgâ ī sattĕ dâddĕ gai'bedit dǫl'lujuvvut dâm aigest mi al'ga māi māno 1. bēiviin jâ nǫkka jūnii māno 15. bēiviin, īge dâm aigest mi al'ga septæm'bër māno 15. bēiviin jâ nǫkka ǫktǭbër māno 15. bēiviin.

Gǫnâgâs dâhjĕ dât gæsâ sǫn âd'da dâggar vuoi'gâdvuođâ sat'ta, jǫs dārbâšlâš læ, mærredit visub njuolgâdusâid raŧ'kemâ birrâ jâ sat'ta vela fylkâ dâhjĕ fyl'kâ-oase harrai nubbastut'tet dām pārâgrāffâ goalmad oasest čuoǯ'ǯo mærradusâ dâm aige birrâ goas raŧ'kâgâ ī sattĕ gai'bedit dǫl'lujuvvut.

69. §. Mǫvt vierrŏbǫc'cuiguim mænnoduvvut gâl'ga.

Boaʒŏæigad gæn bǫc'cui sisâ læk ittam vierrŏbǫc'cuk, gâl'ga nuvt fâr'gâ gǫ vējulâš dieđetit dâm birrâ distrivtâ fǫrman'nai jâ bǫc'cui æigadii dâhjĕ dâsâ gi æigad bǣlest læ doaimâtæmĕn, dâhjĕ, jǫs soai æbă dit'tujuvvu, de dâm distrivtâ fǫrman'nai gǫst bǫc'cuk ar'vâluvvujik læt boattam. Bǫc'cui æigad dâhjĕ dât gi su bǣlest læ doaimâtæmĕn, læ gædnĕgâs nuvt fâr'gâ gǫ vējulaš dâstmâŋŋel vieǯǯâtit bǫc'cuid. Dâs'sagǫ viǯ'ǯujuvvujik, gâl'gik vierrŏbǫc'cuk rivtĕs gæččost dǫl'ujuvvut, æi'ge dâk oaǯǯŏ æigad dâhjĕ dâm ǫl'bmu lǫbetâǥâ gi æigad bǣlest læ doaimâtæmĕn, dâhjĕ âlma stāttâbal'vâlæg'gje gai'badusâtâǥâ raŧ'kujuvvut ērit ǫw'dâlgǫ 12 vâkko læk vassam, æi-ge dâm aigest mi al'ga māi māno 1. bēiviin jâ nǫkka jūnii māno 15. bēiviin, æi-ge dâm aigest mi al'ga septæm'bër māno 15. bēiviin jâ nǫkka ǫktǭbër māno 15. bēiviin, æi-ge dâm aigest mi læǯ'ǯa mærreduvvum 68. §st, 4. oase miel'dĕ.

[ 83 ]Jǫs bǫc'cui vieǯ'ǯâm dâhjĕ raŧ'kem læ erinoamaš vaddes, læ æigadist dâhjĕ dâst gi æigad bǣlest læ doaimâtæmĕn, vuoi'gâdvuottâ mâŋedit vieǯ'ǯâmâ dâs'sagǫ vaddesvuođâk læk vassam. Dâm bǫddâ læ dât gæn ēllui bǫc'cuk læk ittam, gædnĕgâs dik'tet dâid luttes ǫrrot.

Æigad læ gædnĕgâs mak'set dâid gǫloid mâk bǭttik dām pārâgrāffâ 1. oasest nâmâtuvvum dieđetæme gǣǯeld jâ vela mak'set gæč'čâmbalka.

Njuolgâdusčāllâgist sat'ta mærreduvvut âttĕ gæč'čâmbal'ka gâl'ga mânnât boaʒŏǣlatus-fǫn'dii. Muđoi visub mærradusâk gæč'čâmbalka stūrrudâǥâ birrâ âd'dujuvvujik njuolgâdusčāllâ­gist dâhjĕ ǫs nuvt ī læk dâk'kujuvvum, de dâid âd'da dât gi fylkësmannest dâsâ vuoi'gâdvuođâ oaǯ'ǯo.

Gǫnâgâs sat'ta âd'det, jǫs dārbâšlâš læ, visub njuolgâdusâid mǫvt vierrŏbǫc'cuiguim mænnoduvvut gâl'ga.

70. §. Vuoi'gâdvuottâ ǫccât mak'sujuvvum vâhag­mavso ruok'tŏt.

a) Jǫt'tesabmĕlâš gi vâhagâ ǫwdâst mâid bǫc'cuk læk dâkkâm, læ fer'tim mak'set stuorĕb oase vâhagmavsost gǫ mâid livčii gâl'gâm mak'set, jǫs dâggar juoǥâdæbme gǫ 65. § mâŋemus oase ǫwdâbæl'dĕ čuoǯ'ǯo oasest nâmâtuvvu, livčii dappatuvvâm, oaǯ'ǯo dâin gæk suinâ ǫvtâst læk ǭsulâǯǯâk ǫwdâstvas'tadussii (42. §), gai'bedit ber'ri mak'set nuvt stuorrâ oase vâhagmavsost jâ gǫloin gǫ mi dâggar juoǥâdæme miel'dĕ sin âlâ gâč'ča.

Jǫs jǫt'tesabmĕlâš duottân čājetâ âttĕ ī ǫk'tâge su bǫc'­cuin læk ǭsulâš vâhagdâkkâmii, dâhjĕ duššĕ muttomâk su bǫc'cuin læk dâsâ ǭsulâǯǯâk, de oaǯ'ǯo sǫn juokkĕ ǫvtâ mak'semgædnĕgâs jǫt'tesabmĕlâǯǯâst (42. §), ǫw'dâlist nâmâ­tuvvum juoǥâdæme miel'dĕ, gai'bedit ruok'tŏt ǫwdeb dap­patusâst visut dâm mak'sujuvvum vâhagmavso, jâ mâŋeb dappatusâst bǫc'cui lǫkkui vas'tedæg'gje oase dâst.

b) Jǫs fǫrman'ne duottân čājetâ âttĕ vâhagdâkkâm-aigĕ leggji dâggar bǫc'cuk boaʒŏguottom-distrivtâst, mâi æigad ī læm dâsâ dieđetuvvum (11. §) dâhjĕ dâsâ gǫč'čujuvvum far'rit (12. §), sat'ta sǫn distrivtâ jǫt'tesabmĕlâǯǯâi bǣlest gai'bedit [ 85 ]bǫc'cui æigadâ mak'set ruok'tŏt ǫbbâ vâhagmavso ǫk'tân gǫloiguim, gǫ ī ǫk'tâge distrik'tii dieđetuvvum dâhjĕ far'rit gǫč'čujuvvum sabmĕlâǯǯâin læk læmâš dǫbbĕ bǫc'cuidis­guim dâllĕ gǫ vâhag šâddâi (gǣččâ 79. §), muttŏ muđoi nuvt stuorrâ oase dâst gǫ dām pārâgrāffâst, a. vuol'dĕ, nâmâ­tuvvum juoǥâdæme miel'dĕ livčii dâm boaʒŏæigadâ âlâ gâč'čâm, jǫs sǫn livčii distrik'tii gullâm. Jǫs nâmâtuvvum boaʒŏæigad ī læk dieđetuvvum guđige boaʒŏguottom-distrik'tii, de ǫwdâstvas'tadusâ juoǥâdēddiin rēkkinâs'tu­juvvu su mak'semgædnĕgâsvuottâ dâm boaʒŏmǣre miel'dĕ mi ar'vâluvvu sust læt læmâš.
c) Jǫt'tesabmĕlâš gæn bǫǫc'cuk 65. § vuostâs oase nubbe bitta miel'dĕ læk val'dujuvvum gǫk'čâm vāras vâhagmak'sŏ- jâ gǫllŏ-gai'badusâ, sat'ta, gǫ sǫn ī læk ǭsulâš ǫwdâstvas'ta­dussii, gai'bedit bǫc'cui arvo ruok'tŏtmak'sujuvvut guđist ikkenâssii dâin jǫt'tesabmĕlâǯǯâin gæk læk gædnĕgâsâk mak'set vâhagmavso.

Lākkâaš'še dâggar mavso birrâ gǫ a., b. jâ c. vuol'dĕ læ nâmâtuvvum, fer'ti læt čuoǯǯaldât'tujuvvum ǫw'dâlgǫ jâkke læ vassam dâm rājest gǫ vâhagmak'sŏ-ruđâk mak'sujuvvujeggji dâhjĕ gai'badusâ gǫk'čâm vāras va'dujuvvujeggji bǫc'cuk dâhjĕ juoǥâ ǣra.

Tak'stâbestyrarâk, sāmefal'de jâ upsyn læk gædnĕgâsâk jǫt'tesabmĕlâǯǯâi gai'badusâ miel'dĕ vækkĕtit sīn rākkâdit rēkkigâ mak'samušâi juoǥâdæme birrâ jâ rākkâdit soabâdâ ruok'tŏt­mak'semâ harrai.

71. §. Bag'gijume miel'dĕ biggjât stāttii ǣdnâmâ dâhjĕ vuoi'gâdvuođâ dâhjĕ bâggjĕlâsâsval'det ai'dĕdoalo.

a) Ǣdnâmâ æigad jâ âd'ne jâ fas'tâǭbmudâkkii gul'le vuoi'gâd­vuođâ æigad læ gædnĕgâs, gǫ Gǫnâgâs jǫt'tesabmĕlâǯǯâi boaʒŏǣlatusâ dīttii dâm mærredâ, stāttii biggjât dārbâšlâš ǣdnâmâ dâhjĕ fas'tâǭbmudâkkii gul'le vuoi'gâdvuođâ dâhjĕ vâhagmak'sŏ-vuoi'gâdvuođâ vâhagâ ǫwdâst mâid bǫc'cuk læk dâkkam (39., 40. jâ 41. §), dâhjĕ doallât dâggar aide mâid Gǫnâgâs mærredæǯ'ǯa rākkâduvvut var'jâlâm vāras vâhagâ [ 87 ]vuos'tai bǫc'cui gǣǯeld; buok dât dâk'kujuvvu mavso vuos'­tai; jǫs ī sǫp'pujuvvu, de mærreduvvu mak'so ārvuštâllâm­doaimâtusâst, mâid lænsman'ne stiw'ri.
b) Jǫs jǫt'tesabmĕlâǯǯâk ieǯâsik dâhjĕ, jǫs nivt læ, boaʒŏǣlatus­fǫndâ rēkkigâ âlâ hāllidik rākkâdit aide privat ǭbmudâǥâ birrâ dâm var'jâlâm vāras vâhagâ vuos'tai bǫc'cui gǣǯeld, de sat'tik sī, gǫ æigad ī mieđet, gai'bedit mærreduvvut dâggar ārvuštâllâmâ bǫk'tĕ gǫ ow'dâlist nâmâtuvvum læ, gâl'ga-gǫ sist læt vuoi'gâdvuottâ dâm dâkkât. Goas jâ gǫst ārvuštâllâmdoaimâtus dǫl'lujuvvu, dâm birrâ âd'da lænsman'ne dieđo ǣdnâmæigadii jâ ārvuštâllâmdoaimâtusâ gai'bedæg'gjai buorrĕ munest ǫw'dâl doaimâtusâ. Doaimâ­tusâ doalâdēddiin gâl'ga duŧ'kujuvvut, sat'ta-gǫ ai'de šad'dât sâggâ unukâsvuottân ǣdnâmæigadii dâhjĕ ǣraidi. Jǫs gāwnâtuvvu âttĕ nuvt ī læk, de gâl'ga, jǫs dâk gæin aš'še

læ æbă soabâ, ārvuštâllâm bǫk'tĕ mærreduvvut, gǫggŏ jâ mân lakkai ai'de, jǫs šâd'da, gâl'ga rākkâduvvut, vâi dât sat'ta var'jâlit bǫc'cui vuos'tai jâ dâkkât nuvt stuorrâ awke gǫ vējulâš læ, jâ mærreduvvut gâl'ga, mân aige sis'tĕ ai'de, jǫs šâd'da, fer'ti læt rākkâduvvum. Jǫs ai'de ī rākkâduvvu mærrĕaige sisâ, de mâs'sujuvvu vuoi'gâdvuottâ aide rākkâdit.

Gǫ ai'de læ rākkâduvvum, jâ æigadist dâhjĕ læns­mannest dǫk'kituvvum, de šâd'da dât ǣdnâmæigadâ oabmen. Dâm aige rājest læ ǣdnâmæigad gædnĕgâs doallât aide. Jǫs sǫn dâm ī dâgâ, jâ dâm sivâst bǭttik bǫc'cuk sisâ jâ dâkkik vâhagâ, de ī sattĕ ǣdnâmæigad dâm vâhagâ ǫwdâst gai'bedit vâhagmavso jǫt'tesabmĕlâǯǯâin.

Jǫs ārvuštâl'lek gāwnâtik, âttĕ baike dilalâšvuođâi dâhjĕ aide gukkudâǥâ gǣǯeld aidĕdoalla šâd'da bâggjĕlmǣralâš stuorrâ gǫllon ǣdnâmæigadii, de sat'tik si mærredit âttĕ dâk jǫt'te­sabmĕlâǯǯâk gæidâ aš'še guos'ka, gâl'gik mak'set mærreduvvum oase doallŏ-gǫloin.

72. §. Jækkalii doappom [bǫr'dem] jâ ǫlgusfiew­redæbme.

Gǫnâgâs sat'ta boaʒŏguottom-distrivtâ dâhjĕ distrik'tâ-oase harrai âd'det njuolgâdusâid jækkalii doappomâ [bǫr'demâ] birrâ [ 89 ]jâ giel'det âdnemist nævvoid dâggar bâr'gost jâ mâidai giel'det dǫbbĕ jækkaliid doappomist jâ ǫlgusfiewredæmest.

Ǫwdâlgǫ dâggar njuolgâdus dâhjĕ gieldos âd'dujuvvu, gâl'ga āššiin mænnoduvvut 2. §st nâmâtuvvum lakkai.

Gǫ fuođârvadne [suoi'dnĕvadne] dâhjĕ ǣra sierrâ dilalâš­vuođâk dâm dâkkik dārbâšlâǯ'ǯân, sat'ta fylkësman'ne, dâggar ævtoiguim mâid sǫn bijâš, oanĕkab ai'gai suovvât njuolgâdusâ dâhjĕ gil'dusâ visut dâhjĕ muttom rājĕ ǫrrot doalâkæt'ta.

Jækkalâk mâk dǫp'pujuvvujik [bǫr'dujuvvujik] dâhjĕ ǫlgus­fiewreduvvujik dâggar njuolgâdusâ dâhjĕ gil'dusâ vuos'tai gǫ bâggjĕlist læ nâmâtuvvum, sat'tik fylkësmanne gǫč'čomâ miel'dĕ lākkâaššetâǥâ bešlāgijuvvut gæn lut'tĕ bærĕ gaw'dnuǯik.

Bešlāgijubme dappatuvva dâm boaʒŏguottom-distrivtâ boaʒŏǣlatus-fǫn'dii (17. §) aw'ken gǫst jækkalâk læk dǫp'pu­juvvum [bǫr'dujuvvum].

73. §. Bǣdnâgâk.

Boaʒŏguottom-distrivtâin gâl'gik čuovvovâš njuolgâdusâk fāmost læt:

a) Buok bǣdnâgâk gâl'gik, jǫs jâ dâllĕ goas dâk æi âd'nu­juvvu boaʒŏgæč'čâmii, læt baddest dâhjĕ čul'kijuvvum dâm aigĕ jâǥest gǫ bǫc'cuk lǫbe miel'dĕ guođŏtuvvujik boaʒŏguottom-distrivtâst.

Fylkësman'ne sat'ta dâddĕ fylkâ dâhjĕ fyl'kâ-ǫsii harrai suovvât visut dâhjĕ muttom rājĕ bes'sujuvvut ǫw'dâlist nâmâtuvvum mærradusâst, gǫ dât sat'ta nuvt dappatuvvât âttĕ dâm gǣǯeld ī duš'šen šâd'da dât mi dâinâ mærradusâin læ jurdâšuvvum.

Visub mærradusâid čulko stūrrudâǥâ birrâ jâ ǫbbânâssii čul'kimâ birrâ âd'da fylkëssman'ne.

b) Gǫ bǫc'cuiguim jǫt'tujuvvu āssâmbaike dâhjĕ gæssĕsâje mædda, gâl'gik āssâmbaike dâhjĕ gæssĕsâje bǣdnâgâk læt čâd'nujuvvum dâhjĕ vis'tai steŋ'gijuvvum.
c) Bǣdnâgâ, mâst vierro læ bǫc'cuid oaǥotit, gâl'ga pulitii doaimâtit gǫd'dujuvvut, jǫs dât ī dǫl'lujuvvu baddest dâhjĕ vistest dâm aige gǫ bǫc'cuk læk lǫbe miel'dĕ guottomin boaʒŏguottom-distrivtâst. [ 91 ]
d) Bǣdnâgâ, mi gāwnâtâlla bǫc'cuid oagotæmĕn dâhjĕ vâha­gât'temin dâi lǫbalâš ǫrromsâjest, oaǯ'ǯo gi ikkenâssii giddâ­val'det dâhjĕ dâsanâǥâ gǫd'det, dâhjĕ gǫlmâ māno sisâ sat'ta pulitii doaimâtit dâm gǫd'dujuvvut, gǫ fǫrman'ne læ dâm gai'bedâm.

Sæmmă lakkai sat'ta mænnoduvvut bǣdnâgiin mi dǣivâ­tâlla ǫl'bmutâǥâ dâggar ǣdnâmâ âl'dĕ gǫst bǫc'cuk lǫbe miel'dĕ læk ǫrromin dâm aigĕ, jǫs sæmmălāǥan mærra­dusâk fāmost læk dâm guowlost bǣdnâgâ birrâ mi ǫl'bmu­tâǥâ dǣivâtâlla dâggar ǣdnâmâ âl'dĕ dâm aigĕ gǫ oamek læk guottomin.

Jǫs bǣnâ val'dujuvvu giddâ dâhjĕ dâsanâǥâ gǫd'dujuvvu, gâl'ga dât gi dâm dâkka, dâllanâgâ dieđetit dâm birrâ bǣdnâgâ æigadii dâhjĕ lænsman'nai. Giddâval'dujuvvum bǣnâ gâl'ga vel dâllanâǥâ âd'dujuvvut lænsmanne gīttii. Jǫs lænsman'ne ī doaimât bǣdnâgâ gǫd'dujuvvut, de âd'dujuvvu bǣnâ æigadii dâm bâggjĕlii âttĕ sǫn mak'sa buok gǫloid mâk giddâval'demâ jâ divšudæme gǣǯeld læk šâd'dâm.

e) Vâhagâ mâid bǣnâ dâkka bǫc'cuidi, jâ gǫloid jâ vaive mâid jǫt'tesabmĕlâš oaǯ'ǯo dâggŏ bǫk'tĕ âttĕ bǣnâ oaǥotâ dâhjĕ bâl'da bǫc'cuid dâggar ǣdnâmâ al'dĕ gǫst bǫc'cuin læ lǫppe ǫrrot, gâl'ga bǣdnâgâ æigad mak'set, vaikŏ vel ī lǣk'ge æigadist mikkege sivâid. Gǫ læk dǫkkalâš duođâ­štusâk vâhagâ birrâ, mân stuores dât læ jâ gī bǣdnâgâ æigad læ, de gâl'ga vâhagmak'so bǫc'cui æigadâ dâhjĕ fǫr­manne biw'demâ miel'dĕ fylkësmanne doaimâtusâ bǫk'tĕ mak'sujuvvut âlma gǫloitâǥâ dâsâ gi vâhagâ læ gil'lam; aš'še dub'mijume birrâ fāmost læk.

74. §. Raŋgaštusmærradusâk.

Jǫs ǫk'tâsâš lākkâmærradusâk æi buvtĕ mieldesek gârrâseb raŋgaštusâ, de raŋgaštuvvu sakkoin dât,

a) gæn bǫc'cuk læk ǫrromin dâm boaʒŏguottom-distrivtâ dâhjĕ visses ǣdnâmâ ǫlgubæl'dĕ (2. jâ 4. §), gǫst dâk gâl'gik læt (11. jâ 12. §), [ 93 ]
b) gæn bǫc'cuk læk ǫrromin boaʒŏguottom-distrivtâst dâhjĕ visses ǣdnâmist ǣra aigĕ gǫ mærreduvvum læ (3. jâ 4. §),
c) gæn bǫc'cuin nuvt ǫllo læk boaʒŏguottom-distrivtâst âttĕ dâi lǫkko læ 10 prǫsǣntâ âleb gǫ dât lǫkko mi su dieđatusâst (11. §) læ bâjasâd'dujuvvum, dâhjĕ gæn dieđetæbme ǣra dāfost læ boas'tot dâhjĕ vaggjeg, dâhjĕ gi ī ǫbbânâssii dieđet dâhjĕ gi sisâsad'di dieđatusâs bærĕ mâŋŋed,
d) gi dik'ta boaʒŏguottom-distrik'tii boattet æm'bo bǫccuid gǫ dâm distrik'tii mærreduvvum læ, dâhjĕ gi ī jǣǥâd gǫč'čomâ bǫc'cui lǫgo gæppĕdâm birrâ dâhjĕ ī jǣǥâd dâggar gǫč'čomâ mærrĕaige sis'tĕ (8. §),
e) gi ī vækkĕt lǫkkât bǫc'cuid, fuollâmæt'tom lakkai vækkĕtâ dâhjĕ lǫkkâmâ sek'ki (9. §),
f) gæn gæččost læk bǫc'cuk mâk gullik ǣraidi gǫ dieđatusâst nâmâtuvvum ǫl'bmuidi, dâhjĕ gæst læk æm'bo bǫc'cuk gǫ mærreduvvum læ (10. jâ 11. §),
g) gi ī jǣǥâd dâhjĕ ī mærrĕaige sis'tĕĕ jǣǥâd far'rimgǫč'čomâ (12. §),
h) gi, vaikŏ læ nâmâtuvvum fǫrman'nen dâhjĕ visëfǫrman'nen dâhjĕ læ val'ljijuvvum boaʒŏǣlatus-stiwrâ lât'ton, ī dâǥâ bal'vâlusâ dâggar fidnost dâhjĕ ī dæwdĕ dâggar ǫl'bmui gul'le bal'vâlusgædnĕgâsvuođâ dâhjĕ læ fuollâmæt'tom dâg­gar gædnĕgâsvuođâ dæwdedēddiin (13., 15., 16. jâ 65. §),
i) gi ī âddĕ fǫrman'nai dâhjĕ visëfǫrman'nai dâggar vække gǫ 14. §st læ nâmâtuvvum, dâhjĕ læ fuollâmæt'tom vækkes âddedēddiin,
j) gi bâggjĕlduol'bma njuolgâdusčāllâgist (16. §) čuoǯ'ǯo gil'­dusâ dâhjĕ goč'čomâ,
k) gæst ī læk sisâčal'lujuvvum boaʒŏmær'kâ dâhjĕ muđoi mieđetuvvum mær'kâ bǫc'cuinis, dâhjĕ gi âdna ǣra mǣrkâ gǫ dâm mi mieđetuvvum læ (18., 19., 21., 22., 24. jâ 25. §), dâhjĕ bâggjĕlduol'bma gǫč'čomâ dâhjĕ gil'dusâ 20. §st mīsii mer'kimâ birrâ, 21. §st ērutusmǣrkâi jâ riew'dâdæme birrâ dâhjĕ 25. § 3. oasest čuoǯ'ǯo gǫč'čomâ dâhjĕ gil'dusâ, dâhjĕ mær'kâsis mer'ki ǣra ǫl'bmui bǫc'cuid, lēkkusik bǫc'cuk æigadâ haldost dâhjĕ æi, [ 95 ]
l) gi ī jǣǥâd 26. § mærradusâ âttĕ gâl'ga jǫttet boaʒŏguot'tom-distrik'tii bǫc'cuidisguim ǫk'tânâǥâ, dâhjĕ sæmma pārâgrāffâ mærradusâ âttĕ gâl'ga dǫbbĕ bissot nuvt gukka gǫ bǫc'cuk ǫrruk dǫbbĕ,
m) gi bâggjĕlduol'bma 27. §st čuoǯ'ǯo gǫč'čomâ dâhjĕ gil'dusâ jǫttemii dâhjĕ jǫttemgæinoi harrai dâhjĕ muosĕtut'ta jǫtemâ,
n) gi bâggjĕlduol'bma 29. §st čuoǯ'ǯo gǫč'čomâ dâhjĕ gil'dusâ boaʒŏgæč'čâmâ harrai,
o) gi bâggjĕl dâm lǫbe mi sust læ vuow'dĕâdnemii 30. § miel'dĕ, âdna vuowde, dâhjĕ gieldŏsmærradusâi vuos'tai (31. §) dâhjĕ âlma čājetæmetâǥâ, gǫst čājetuvvut gâl'ga (32. §), val'da muorâid, dâhjĕ bâggjĕlduol'bma 35., 36. dâhjĕ 37. §st čuoǯ'ǯo gǫč'čomâ dâhjĕ gil'dusâ, dâhjĕ bâggjĕlduol'bma 33. § miel'dĕ âd'dujuvvum mærradusâ,
p) gi ī âddĕ lænsman'nai dâm vække mi læ nâmâtuvvum 65. §st, mi sar'dno bag'gŏ-ǫllâšut'temâ birrâ bǫc'cui bǫk'tĕ.
r) gi bâggjĕlduol'bma 68. dâhjĕ 69. §st čuoǯ'ǯe gǫč'čomâ dâhjĕ gil'dusâ vierrŏbǫc'cui raŧ'kemâ birrâ dâhjĕ dâm birrâ mǫvt dâiguim gâl'ga mænnoduvvut, dâhjĕ gi muosĕtut'ta raŧ'­kâgâ dâhjĕ lǫbetâǥâ doal'vo bǫc'cuid ērit dâggar sâjest gǫst rāŧkâ dǫl'lujuvvu dâhjĕ læ dǫl'lujuvvum,
s) gi bâggjĕlduol'bma 72. § miel'dĕ âd'dujuvvum gil'dusâ mi giel'da doappomist [bǫr'demist] dâhjĕ ǫlgusfiewredæmest jækkaliid dâhjĕ nævvoid âdnemist jækkaliid doabodēddiin [bǫrdedēddiin],
t) gi bâggjĕlduol'bma 73. §st čuoǯ'ǯo gǫč'čomâ dâhjĕ gil'dusâ bǣdnâgii harrai dâhjĕ dâggar mærradusâ mi læ âd'du­juvvum dâm pārâgrāffâ miel'dĕ,
u) gi rāfĕtut'ta bǫc'cuid dâggar sâjest gǫst dâin læ lǫppe ǫrrot,
v) gi dâggar fylkâst gǫst læk boaʒŏguottom-distrivtâk, gāwnâ­tâlla duokkenis âdnemin rākkâdkættĕs duollje mâst læ nub'be dâhjĕ læk goabbâšâk bælljek čup'pujuvvum ērit dâhjĕ boaʒŏmær'kâ muđoi læ mǫi'vijuvvum dâhjĕ bileduvvum, jǫs fâl ī læk jakkĕtât'te, âttĕ sǫn vuoi'gâdlâǯ'ǯât læ dūlljiin mænnodâm, dâhjĕ âttĕ dât læ gǫdde duol'lje, [ 97 ]
w) gi ī jǣǥâd 78. §st čuoǯ'ǯo gǫč'čomâ vuojĕtit lǫbetâǥâ guot'to bǫc'cuid ǫlgus dâhjĕ ī dæwdĕ dâst nâmâtuvvum gædnĕgâs­vuođâ.

Sæmmă lakkai gǫ ǫw'dâlist nâmâtuvvum læ, raŋgaštuvvu dât gæn sivvâ læ dâhjĕ gi væk'ken dug'gju dâsâ, âttĕ dām pārâgrāffâst nâmâtuvvum mæd'dadus dâk'kujuvvu.

Jǫs jǫt'tesabmĕlâǯǯâ bǣrâšlât'to dâhjĕ bal'vâlæg'gje læ dâkkâm bâggjĕlist, o. vuol'dĕ, nâmâtuvvum mæd'dadusâ, de gâl'ga ised raŋgaštuvvut dâggarin gæn sivvâ læ dâhjĕ gi læ væk'ken dug'gjum dâsâ, jǫs ī læk jakkĕtât'te âttĕ mæd'dadus læ dâk'kujuvvum sū datto vuos'tai.

75. §. Aš'šĕ-čuoǯǯaldât'tem.

Ašše 75. §st nâmâtuvvum mæd'dadusâi dīttii čuoǯǯaldât'ta stāttâ aš'šĕčuoǯǯaldât'tem-eisival'de fylkësmanne gai'badusâ miel'dĕ.

Ašše dâi bâggjĕlist e., i., j., k., l., m., n., r., s., t. jâ u. vuol'dĕ nâmâtuvvum mæd'dadusâi dīttii sat'ta dâddĕ mâidai fǫrman'ne gai'bedit čuoǯǯaldât'tujuvvut.

76. §. Bag'gŏ-ǫllâšut'tem bǫc'cui bǫk'tĕ sakkoi jâ gǫloi ǫwdâst.

Sakkoi jâ gǫloi ǫwdâst mâid boaʒŏæigad læ dǫk'kitâm dâhjĕ mâk sudnji læk dub'mijuvvum dām lāǥâst nâmâtuvvum raŋgaštusâ ansašæg'gje dâǥo gǣǯeld, sat'ta bag'gŏ-ǫllâšut'tem sudnji gul'le bǫc'cui bǫk'tĕ dappatuvvât 65. § mærradusâi miel'dĕ, mâk gǣvâtuvvujik hei'vituvvum lakkai.

77. §. Boaʒŏgæč'čai dub'mijuvvum sakkok.

Sakkoid jâ gǫloid mâid boaʒŏgæč'če læ dǫk'kitâm dâhjĕ mâk sudnji læk dub'mijuvvum dām lāǥâst nâmâtuvvu raŋ­gaštusâ ansašæg'gje dâǥo gǣǯeld, sat'ta sisâgai'bedit su isedist. 65. § mærradusâk gǣvâtuvvujik hei'vituvvum lakkai.

78. §. Lǫbetâǥâ guot'to bǫc'cui ǫlgusvuojĕtæbme.

Gǫ jǫt'tesabmĕlâǯǯâ bǫc'cuk gaw'dnujik ǣdnâmist gǫst dâin ī læk lǫppe ǫrrot dâhjĕ dâm aige ī læk lǫppe ǫrrot (2., 3., 4., 11. jâ 12. §, gǣččâ vela 74. §, a., b., jâ d. vuol'dĕ), de sāmefal'de dâhjĕ upsyn dâhjĕ, gǫst upsyn ī læk vir'gai [ 99 ]nâmâtuvvum dâhjĕ ī læk lâkkâsiin, de lænsman'ne, gâl'ga nuvt fâr'gâ gǫ vējulâš gǫč'čot muttom jǫt'tesabmĕlâǯǯâ aggjankæt'ta vuojĕtit bǫc'cuid dâm boaʒŏguottom-distrik'tii dâhjĕ, jǫs nuvt læ, distrik'tâ-oassai, gǫst dâin oaivelduvvu læt lǫppe guottot. Juokkĕ jǫt'tesabmĕlâš læ gædnĕgâs vuojĕtæme doaimâtit dâhjĕ væk'ken vuojĕtit, gǫ ǫk'tâ dâin bâggjĕlist nâmâtuvvum stāttâbal'vâlæg'gjiin dâm gǫč'čo.

Jǫs jǫt'tesabmĕlâš ī jǣǥâd vuojĕtâmgǫč'čomâ, de gâl'ga stāttâbal'vâlæg'gje doaimâtit bǫc'cuid vuojĕtuvvut. Skap'pum dīttii duođâštusâ dâm birrâ, gǣsâ bǫc'cuk gullik, jâ oaǯ'ǯom dīttii vuojĕtâmgǫloid gǫk'čujuvvut, gâl'ga sǫn vela, jǫs dārbâš­lâš læ, 65. § njuolgâdusâi miel'dĕ doaimâtit njuorŏstuvvut dâhjĕ bač'čujuvvut jâ vuw'dujuvvut nuvt ǫllo bǫc'cuid gǫ læ dārbâšlâš.

Dilalâšvuođâi miel'dĕ sat'ta ǫlgusvuojĕtæme dik'tet doaimât­kæt'ta, gǫ bǫc'cuk dâm boaʒŏguottom-distrivtâst gǫsâ dâk læk dieđetuvvum dâhjĕ gǫsâ gǫč'čujuvvum læ dâiguim far'rit, ǫrruk ǣra oasest gǫ dâst gǫst dâk gâl'gik ǫrrot (4. §), dâhjĕ gǫ bǫc'cuk ǫrruk ǣra boaʒŏguottom-distrivtâst gǫ dâst mi dāst nâmâtuvvum læ; mâŋeb dappatusâst dâddĕ duššĕ dâinâ ævtoin âttĕ boaʒŏlǫkko dâm gǣǯeld âttĕ dâk bǫc'cuk distrivtâst ǫrruk, ī šâddâ stuorĕbun gǫ distrivtâ âlemus boaʒŏlǫkko mærradusâ miel'dĕ (8. §) oaǯ'ǯo læt.

Jǫs bǫc'cuk læk mâs'tâm ǫk'tii distrivtâst lǫbe miel'dĕ guot'to bǫc'cuiguim, de ī oaǯǯŏ ǫlgusvuojĕtæbme doaimâtuvvut, ǫw'dâlgǫ læ dǫl'lujuvvum rāŧkâ 68. § mærradusâi miel'dĕ.

Juokkĕ jǫt'tesabmĕlâš gi dâm distrik'tii gǫsâ bǫc'cuk buk'­tujuvvujik, læ dieđetuvvum dâhjĕ, jǫs nuvt læ, far'rit læ gǫč'ču­juvvum, læ gædnĕgâs val'det bǫc'cuid geč'čusis jâ doaimâtit dâid æigad gītti dâggar mavso vuos'tai æigadist gǫ mærreduvvu njuolgâdusčāllâgist (16. §) dâhjĕ, gǫst njuolgâdusčālâ ī læk rākkâduvvum, de fylkësmannest.

79. §. Gædnĕgâsvuottâ mak'set vâhagâ mâid dâg­gar bǫc'cuk læk dâkkâm, mâk lǫbetâǥâ gūttuk boaʒŏ­guottom-distrivtâst.

Vâhagâ ǫwdâst mâid jǫt'tesabmĕlâǯǯâ bǫc'cuk læk dâkkâm boaʒŏguottom-distrivtâst mâsâ bǫc'cui æigad ī læk dieđetuvvum [ 101 ]dâhjĕ far'rit gǫč'čujuvvum, læk dâm distrik'tii dieđetuvvum dâhjĕ far'rit gǫč'čujuvvum jǫt'tesabmĕlâǯǯâk vâhagmak'sem­gædnĕgâsâk dâm lakkai gǫ mærreduvvum læ 39., 40., 41. jâ 42. §st, gǣččâ vela 70. § jâ VI. jâ VII. kapit'tâlâ.

Jǫs ī ǫk'tâge dâggar jǫt'tesabmĕlâš læm lǫbe miel'dĕ ǫrromin bǫc'cuidisguim boaʒŏguottom-distrivtâst vâhagaigĕ, de læk dâk jǫt'tesabmĕlâǯǯâk sæmmă lakkai mak'semgædnĕgâsâk gæk mâŋemus leggji dâsâ dieđetuvvum dâhjĕ far'rit gǫč'čujuvvum. Tak'stâdoaimâtussii gâl'ga sisâgǫč'čujuvvut dâi jǫt'tesabmĕ­lâǯǯâi fǫrman'ne dâhjĕ sīn bǣlest doaimâtæg'gje, jǫs dât sat'ta dappatuvvât âlma stuorrâ gǫloitâǥâ jâ ašše sâggâ ājetkæt'ta. Tak'stâdoaimâtusâ mærradus gâl'ga dieđetuvvut bâggjĕlist nâmâ­tuvvum jǫt'tesabmĕlâǯǯâi fǫrman'nai, gǣččâkæt'ta læi-gǫ sǭn dâhjĕ sabmĕlâǯǯâi bǣlest ǣra doaimâtæg'gje tak'stâdoaimâtussii sisâgǫč'čujuvvum.

80. §. Gædnĕgâsvuottâ mak'set vâhâgâ mâid dâggar bǫc'cuk læk dâkkâm, mâk gūttuk boaʒŏ­guottom-distrivtâ ǫlgubæl'dĕ.

Vâhag mâid jǫt'tesabmĕlâǯǯâ bǫc'cuk læk dâkkâm boaʒŏ­guottom-distrivtâ ǫlgubæl'dĕ, mak'sujuvvu dâi njuolgâ­dusâi miel'dĕ mâk ǫbbânâssii fāmost læk vâhagâ jâ vâhag­mak'semâ harrai. Dâggar vâhagâ ǫwdâst læ bǫc'cui æigad gædnĕgâs vas'tedit.

Jǫs ī sǫp'pujuvvu æk'todāttulâǯǯât vâhagâ âl'dĕ jâ vâhag­mavso stūrrudâǥâ âl'dĕ, de mærreduvvu vâhagmak'so ārvuštâl­lâmdoaimâtusâst, mâid lænsman'ne stiw'ri. Aš'še ī sattĕ ǫwde­duvvut âleb ārvuštâllâmdoaimâtussii.

Gǫk'čâm vāras vâhagmavso ǫk'tân gǫloiguim gâl'ga læns­man'ne dâm ǫl'bmu gai'badusâ miel'dĕ gi vâhagâ læ gil'lam, doaimâtit hal'dusis âd'dujuvvut dārbâšlâš mǣre bǫc'cuid jâ dâid vuw'dujuvvut, dâm lakkai gǫ 78. § nubbe oasest læ nâmâtuv­vum, jǫs vâhagmak'so ī dâllanâǥâ mak'sujuvvu dâhjĕ ī dakke­duvvu sik'kârit.

Dât gi vâhagâ læ gil'lam, sat'ta čuoǯǯaldât'tet vâhagmak'sŏ­ašše boaʒŏæigadâ vuos'tai dâi mærradusâi miel'dĕ mâk sivil lākkâāššii dub'mijume birrâ læk fāmost dâllĕ gǫ aš'še læ jǫđost.

[ 103 ]81. §. Lǫbetâǥâ guot'to bǫc'cui baččemâ birrâ.

Fylkësman'ne sat'ta âd'det lænsman'nai, sāmefal'dai dâhjĕ upsynii vuoi'gâdvuođâ doaimâtit baččet jǫt'tesabmĕlâǯǯâ bǫc'­cuid mâk gæččotâǥâ læk boaʒŏguottom-distrivtâ ǫlgubæl'dĕ ǫrromin. Ruđâk mâk bač'čujuvvum bǫc'cui ǫwdâst ǫǯ'ǯujuvvujik, gâl'gik æigadii mak'sujuvvut, gǫ dâin vuost læ buok gǫloidi ges'sujuvvum. Jǫs ǫvtâ jâǥe sisâ, mâŋŋelgǫ bǫc'cuk læk vuw'­dujuvvum, ī læk boattam dit'tujuvvut gi æigad læ, de gâč'ča dât mi haddest læ baccam, ǫvtâ boaʒŏǣlatus-fǫn'dii dâhjĕ ǣnĕb boaʒŏǣlatus-fǫndâidi buorren (17. §).

82. §. Gǫnâgâsâ visub mærradus ǫlgusvuojĕ­tæme, vâhagmak'semâ jâ baččemâ birrâ.

Gǫnâgâs âd'da dārbâšlâš visub mærradusâid ǫlgusvuojĕ­tæme birrâ 78. § miel'dĕ jâ boaʒŏbaččemâ jâ boaʒŏvuow'demâ jâ ǣra birrâ 81. § miel'dĕ.

83. §. Mavsok stāttâbal'vâlæg'gjiidi.

I. Stāttâbal'vâlæg'gjiidi gæk læk læmâš ašše dīttii doaimâst, bǭttik čuovvovâš mavsok:
a) Tak'stâdoaimâtusâ stiw'rimâ ǫwdâst dât mak'so mi læns­man'niidi, dâllĕ gǫ aš'še læ jǫđost, læ mærreduvvum ārvuštâllâmdoaimâtusâ stiw'rimâ ǫwdâst,
b) bag'gŏ-ǫllâšut'temâ jâ bǫc'cuid hal'dusis val'dem ǫwdâst nuvt gǫ bâggjĕlist, a. vuol'dĕ, læ mærreduvvum,
c) tak'stâǫl'bmai jâ duobmŏǫl'bmai sisâgǫč'čomâ ǫwdâst dât mak'so mi mærreduvvum læ lænsmānniidi raŋ­gaštusaššest doaimâtæg'gje duobmŏǫl'bmai sisâgǫč'čomâ ǫwdâst,
d) bâggjĕlist nâmâtuvvum doaimâtusâ čallemâ ǫwdâst dât mak'so mi, dâllĕ gǫ aš'še læ jǫđost, læ mærre­duvvum čallemâ ǫwdâst,
e) lāǥâlâš dieđetæme ǫwdâst dât mak'so mi, dâllĕ gǫ aš'še læ jǫđost, læ mærreduvvum raŋgaštusaššest doaimâ­tuvvum lāǥâlâš dieđetæme ǫwdâst, 62. § nubbe oasest nâmâtuvvum dieđetæme ǫwdâst dâddĕ vit'tâ kruwnâ.
[ 105 ]
II. Tak'stâǫl'bmaidi boatta dât mak'so mi, dâllĕ gǫ aš'še læ jǫđost, læ mærreduvvum sivil lākkâaššest doaimâtæg'gje ārvuštâllâmǫl'bmaidi, gǫ dâk val'dujuvvujik dig'gĕgǫdde dābalâš listâst, jâ duobmŏǫl'bmaidi dât makso mi, dâllĕ gǫ aš'še læ jǫđost, læ mærreduvvum raŋgaštussaššest doaimâ­tæg'gje duobmŏǫl'bmaidi.

Nub'be oasse.
Boaʒŏǣlatus mi ī gulâ vuostâs oase vuollai.

84. §. Boaʒŏǣlatus boaʒŏguottom-distrivtâst.

a) Boaʒŏguottom-distrivtâst Finnmark fylkâ ǫlgubæl'dĕ æi oaǯǯŏ boaǯŏǣlatusâ doaimâtit ǣrak gǫ jǫt'tesabmĕlâǯǯâk (1. §) jâ sabmĕlâǯǯâk gæin læ dâggar lǫppe gǫ 99. §st nâmâtuvvum læ.
b) Nǫrgâ statsbǫr'garist gi læ āssâmin boaʒŏsuokkânist Finnmark fylkâst, læ vuoi'gâdvuottâ boaʒŏǣlatussii boaʒŏ­suokkânâ rājii sis'tĕ dâi vuoi'gâdvuođâiguim jâ gædnĕgâs­vuođâiguim mâk dām lāǥâ vuostâs oasest læ mærreduvvum jǫt'tesabmĕlâǯǯâidi. Boaʒŏæigadâk gæk læk dālulâǯǯâk, æi læk dâddĕ gædnĕgâsâk ieǯâ čuovvot bǫc'cuidæsĕk, jǫs ǣra dālulâš dâhjĕ muttom jǫt'tesabmĕlâš val'da dâid geč'­čusis. Gǫ āššiin læ mænnoduvvum 2. §st nâmâtuvvum lakkai, sat'ta fylkësman'ne biggjât mǣre mân ǫllo bǫc'cuk ǣnĕmus ǫǯ'ǯuk læt ǫvtâ dālulâǯǯâst dâhjĕ ǫvtâ dālost.

85. §. Boaʒŏǣlatus boaʒŏæigadâ ieǯâs dâhjĕ ǣrai ǣdnâmâ âl'dĕ boaʒŏguottom-distrivtâ ǫlgubæl'dĕ.

Boaʒŏǣlatus boaʒŏguottom-distrivtâ ǫlgubæl'dĕ læ lǫbalâš duššĕ dâggar ǣdnâmâ âl'dĕ mi boaʒŏæigadii âlgis gulla dâhjĕ mân âd'ne sǫn læ, jâ ǣraidi gul'le ǣdnâmâ âl'dĕ gǫst boaʒŏ­æigad ǣdnâmâ æigadist dâhjĕ âd'nest læ ǫǯ'ǯum lǫbe boaʒŏ­ǣlatusâ doaimâtit.

86. §. Boaʒŏǣlatus suokkân-almennigist boaʒŏ­guottom-distrivtâ ǫlgubæl'dĕ.

Suokkânalmennig-stiw'râ sat'ta vuollĕlist nâmâtuvvum ævtoiguim, ǣnĕmusât lǫǥe jâkkai âin hāveld, mærredit lai'gutit boaʒŏǣlatus-âdnui dâid ǭsiid almennigist — ærrĕb [ 107 ]goac'cĕvuow'dĕ-ǣdnâmâ —, mâk læk boaʒŏguottom-distrivtâ ǫlgu­bæl'dĕ jâ mâk æi læk dâggar ǫl'bmu ânost gæst læ almennig­vuoi'gâdvuottâ dâsâ, jâ ǭmii-guottomǣdnâmâ duod'dârist, mi ī læk âd'numin ǭmii-guottomǣnâmin ī-ge gǫlmâ mâŋemus gǣsest læk âd'nujuvvum dânen.

Dâm aigest mi al'ga nǫvæm'bër māno 1. bēiviin jâ nǫkka april māno 30. bēiviin sat'tik mâidai ǣra ǭsiid almennigist — ærrĕb goac'cĕvuow'dĕ-ǣdnâmâ —, mærredit lai'gutit boaʒŏǣla­tus-âdnui.

Dâddĕ ī sattĕ mærredit lai'gutit, jǫs ī læk nuvt âttĕ boaʒŏ­ǣlatus sat'ta nuvt doaimâtuvvut âttĕ ī šâddâ sâggâ vâhagin dâhjĕ unukâsvuottân ǣnâmbâr'gui, vuow'dai ǭmiiguottomii, gæssĕsâg­gjai, laggjŏsâggjai dâhjĕ jæǥeldoappom-ǣdnâmii [jæǥelbǫr'dem­ǣdnâmii]. Mærradus gâl'ga nuvt dar'kelit gǫ vējulâš nâmâtit dâm guottomǣdnâmâ rājiid mi lai'gutuvvu boaʒŏǣlatus-âdnui, guottomǣdnâmiid jâ dāloǣdnâmiid mâk dâinâ læk râw'dâlâǥâi, dâm aige jâǥest goas boaʒŏǣlatus oaǯ'ǯo doaimâtuvvut, mân gukkĕs aige lǫppe læ fāmost, jâ mâggar vâhagâ ǫwdâst mâid bǫc'cuk dâkkik, gâl'ga sat'tet vâhagmavso gai'bedit, jâ mærra­dus gâl'ga vela sistes doallât visses njuolgâdusâid boaʒŏǣlatusâ doaimâtâmvuoǥe birrâ, nugŏ mân ǫllo bǫc'cuid ǣnĕmusât læ lǫppe doallât, jâ gâl'lĕ boaʒŏgæč'če gâl'gik læt.

Mærradus gâl'ga big'gjujuvvut gǫlmâ mānnui juokkĕhâǯǯâ oai'dnem lakkai, mâŋŋel gǫ dâm birrâ læ sik'kâris lakkai dieđe­tuvvum, ærrĕb ǣra vūǥii miel'dĕ mâidai dâggŏ bǫk'tĕ âttĕ uccemusât ǫvtâ aviisii, mi distrivtâst læ vii'dat lǫk'kujuvvum, big'gjujuvvu dieđatus.

Jǫs mærradusâ dīttii, ǫw'dâlgǫ nâmâtuvvum mærrĕai'ge læ nǫkkâm, almennigstiw'rii boatta vuos'taicel'kujubme dâggar ǫl'bmust gæn ǭbmudâkkii, âdnui dâhjĕ âdnemvuoi'gâdvūttii boaʒŏ­ǣlatus sat'ta dug'gjut mâi'dege, jâ vuos'taicel'kujumest buk'tu­juvvu dâggar sivvâ, âttĕ boaʒŏǣlatus šâd'da sâggâ vâhagin dâhjĕ unukâsvuottân nugŏ ǫw'dâlist læ nâmâtuvvum, jâ stiw'râ liika bisotâ mærradusâs, de dât rii'do čil'gijuvvu ārvuštâllâm­doaimâtusâst, mâid stiw'râ doaimâtâ dǫl'lujuvvut. Ārvuštâllâm­doaimâtusâ stiw'ri lænsman'ne.

[ 109 ]Stiwrâ mærradus dārbâšâ Gǫnâgâsâ nânodusâ; muđoi ī oaǯǯŏ lāǥâlâšvuođâ. Gǫnâgâsâst nânoduvvum mærradus boatta fābmui gǫl'bmâ māno dâst mâŋŋel gǫ dâm birrâ læ dieđetuv­vum dâm lakkai gǫ ǫw'dâlist læ nâmâtuvvum.

Dāk mærradusâk bǭttik âd'nui mâidai dǫbbĕ gǫst almen­nigstiw'râ ieš ai'go boaʒŏǣlatusâ doaimâtit.

87. §. Boaʒŏǣlatus ǫk'tâsâšǣdnâmâ âl'dĕ boaʒŏ­guottom-distrivtâ ǫlgubæl'dĕ.

Ǣnĕb-oasse ǫk'tâsâšǣdnâmâ æigadiin sat'ta, gǫ sin oasse dâm ǫk'tâsâšǣdnâmist uccemusât dâkka bǣle dâst, dâkkât mærra­dusâ mâid ucceb-oasse æigadiin ī sattĕ vuos'talâs'tet, guottǫm­ǣdnâmâ lai'gutâm birrâ boaʒŏǣlatus-âdnui, ǣnĕmusât lǫǥe jâkkai âin hāveld, dâm oasest ǫk'tâsâšǣdnâmist gǫst boaʒŏǣlatus sat'ta nuvt doaimâtuvvut âttĕ ī šâddâ sâggâ vâhagin dâhjĕ unukâs­vuottân æigadiidâ dâhjĕ, jǫs nuvt læ, ǣraidi gæin læ âdnem­vuoi'gâdvuottâ. Jǫs mærradusâ sistdoallo læ âttĕ ǣnĕb-oasse æigadiin âlgisæsĕk lai'gutik guottomǣdnâmâ dâggar âno vāras, de læ juokkĕ ucceb-oassai gul'le mield-æigadist vuoi'gâdvuottâ gai'bedit bǣssât ǭsulâǯ'ǯân (ak'šunǣrân) boaʒŏǣlatus-sær'vai.

Mærradus, mi gâl'ga sistes doallât dâggar bâjasčuw'gitusâid gǫ dâid mâk 86. §st nâmâtuvvujik, gâl'ga fârgâmusât sik'kâris lakkai dieđetuvvut ucceb-oassai jâ dâidâ gæin læ âdnemvuoi'gâd­vuottâ. Dâk sat'tik mâŋemus mǣrest ǫvtâ māno mâŋŋel gai'bedit ārvuštâllâmdoaimâtusâ dǫl'lujuvvut dâm birrâ, læ-gǫ ǫlguslai'gu­tæbme lǫbalâš dâm miel'dĕ mi bâggjĕlist læ nâmâtuvvum, jâ mâidai dâi lai'gutâm-ævtoi birrâ mâid mærradus sistes doalla. Ārvuštâllâmdoaimâtusâ stiw'ri lænsman'ne.

88. §. Boaʒŏǣlatusâ birrâ dieđo-âd'dem.

a. Dât gi ai'go al'get boaʒŏǣlatusâ doaimâtit, gâl'ga læns­manne bǫk'tĕ âd'det fylkësman'nai dieđo dâm birrâ jâ mui'tâlit mâggar lǫbiin jâ gǫst jâ mân ǫllo bǫc'cuiguim jâ gâlliin boaʒŏ­gæč'čiin ai'go boaʒŏǣlatusâ doaimâtit. Boaʒŏǣlatus ī oaǯǯŏ ālgâtuvvut ǫw'dâlgǫ guok'tĕ māno læk vassam dieđo âd'demâ rājest.

b. Gæst læ dâggar boaʒŏǣlatus gǫ nâmâtuvvum læ dām lāǥâ 85. §st, 86. §st dâhjĕ 87. §st dâhjĕ mars māno 12. bæive 1920 [ 111 ]âd'dujuvvum lāǥâst (nr. 5) guottomvuoi'gâdvuođâi, guollĕbiw'­dem-vuoi'gâdvuođâi jâ ǣra biw'demvuoi'gâdvuođâi aw'kenâdnemâ birrâ stāttâ almennigiin, dāst nâmâtuvvum lāǥâ 23. §st, gǣččâ vela 22. §, gâl'ga juokkĕ jâǥe lænsmanne bǫk'tĕ sad'dit fylkës­man'nai dieđo boaʒŏǣlatusâs birrâ dâm vassam jâǥe sis'tĕ. Gǫnâgâs âd'da visub mærradusâid dâm birrâ, mân aige sis'tĕ dietto gâl'ga âd'dujuvvut jâ mâid dât gâl'ga sistes doallât.

89. §. Boaʒŏlǫkkâm.

Fylkësman'ne sat'ta dawjemusât juokkĕ viđad jâǥe gǫč'čot juokkĕhâǯǯâ gi boaʒŏǣlatusâ doaimâtâ, visubut mærreduvvum mærrĕaige sis'tĕ lǫkkât bǫc'cuidis. Sǫn sat'ta vela âd'det njuolgâ­dusâid dâm birrâ mǫvt lǫkkâm gâl'ga doaimâtuvvut.

90. §. Boaʒŏmer'kim.

Juokkĕ boaʒŏæigadist, mâidai boaʒŏǣlatus-særvest (ak'šie­selskappest) gâl'ga læt jâ læt ânost ǫk'tâ ai'dno boaʒŏmær'kâ, mâinâ sǫn (dât) gâl'ga bæl'ljĕmer'kit buok bǫc'cuidis, ǫw'dâlgǫ dâk læk jâǥe boarrasâk. Jǫs mer'kijuvvum boaʒo lǫbalâš lakkai jǫrra ǫđđâ æigadii, gâl'ga mer'kii lâsetuvvut ǫk'tâ dâhjĕ ǣnĕb lâssĕsānek, jǫs riew'dâdæbme ǫđđâ æigad mer'kii ī sattĕ doaimâ­tuvvut vuollĕlist nâmâtuvvum visub mærradusâi miel'dĕ.

Sikkĕ boaʒŏmǣrkâk jâ ērutusmǣrkâk gâl'gik sisâčal'lujuvvut.

Dât rađ'đitusâdepartemen'tâ mân vuollai aš'še gulla, sat'ta oanĕkeb dâhjĕ gukeb ai'gai čoaw'det boaʒŏæigadâ gædnĕgâs­vuođâst bǫc'cuidis mer'kit, jǫs mer'kim buvtašii mieldes bâggjĕl­mǣralâš gǫloid jâ mer'kim ī oaivelduvvu dārbâšlâǯ'ǯân.

Dâk mærradusâk mâid 22., 23. jâ 24. § sistesek dǭllik, gǣvâ­tuvvujik hei'vituvvum lakkai. Dâk ruđâk mâk ǫǯ'ǯujuvvujik, gǫ vuw'dujuvvujik bǫc'cuk mâin ī læk lāǥâlâš mær'kâ (24. §), gâč'čik stāttâkas'sii buorren. Gǫnâgâs dâhjĕ dât gæsâ sǫn âd'da dâggar vuoi'gâdvuođâ, âd'da dārbâšlâš visub mærradusâid boaʒŏ­mǣrkâi, lâssĕsānii, boaʒŏmer'kimâ, riew'dâdæme, sisâčal'le, boaʒŏ­mǣrkâi sisačallemâ jâ sisâčallem-mavso birrâ.

91. §. Gædnĕgâsvuottâ mak'set vâhagâ mâid bǫc'­cuk læk dâkkâm.

a. Lāǥâ miel'dĕ vâhagmavso dâggar vâhagâ ǫwdâst mâid bǫc'­cuk læk dâkkâm ǣdnâmist gǫst doaimâtuvvu dâggar boaʒŏǣlatus [ 113 ]gǫ 88. §st, b. vuol'dĕ, læ nâmâtuvvum, sat'ta gai'bedit mak'sujuvvut dâst gi (mi) boaʒŏǣlatusâ doaimâtâ. Jǫs ǣnĕbuk læk boaʒŏǣla­tusâ æigadiin, dâhjĕ boaʒŏǣlatus-sær've dâhjĕ ak'šieselskap'pe dâm doaimâtâ, dâhjĕ jǫs ǣnĕbuk doaimâtik boaʒŏǣlatusâ dâm ǣdnâ­mist dâhjĕ sierrâ bittain dâst, de buokkâk gæk læk boaʒŏǣla­tusâi æigadin dâhjĕ ak'šunǣrân, læk gædnĕgâsâk mak'set dâm vâhagmavso mi læ lāǥâ miel'dĕ; si gâl'gik ǫvtâst mak'set.

b. Buok vâhagâ ǫwdâst mâid ǫw'dâlist nâmâtuvvum bǫc'cuk læk dâkkâm dâggar ǣdnâmâ ǫlgubæl'dĕ, sat'ta gai'beduvvut vâhagmak'so. Gǫnâgâs dâhjĕ dât gæsâ sǫn âd'da dâggar vuoi'gâd­vuođâ, sat'ta mærredit âttĕ mâidai vâhag mi læ dâk'kujuvvum visses ǣdnâmiin, mâk læk dâggar ǣdnâmiin râw'dâlâǥâi, jâ mâi sis'tĕ boaʒŏǣlatus ī læk lǫbalâš, gâl'ga gullât bâggjĕlist, a. vuol'dĕ, nâmâtuvvum ǫwdâstvas'tadus-mærradusâ vuollai. Dâggar ǣdnâmii rājiid fer'ti dâllĕ dar'kelit mærredit.

c. Jǫs ǫw'dâlist nâmâtuvvum bǫc'cuk bǭttik boaʒŏcuottom-distrik'tii (2. §), gâl'gik dâi bǫc'cui æigad dâhjĕ æigadâk (ak'šu­nǣrâk) big'gjujuvvut ǭsulâǯǯân boaʒŏguottom-distrivtâ ǫk'tâsâš ǫwdâstvas'tadussii, mân birrâ 42. §st sar'dnujuvvu, dâggar vâhagâ harrai mi dǫbbĕ læ dâk'kujuvvum dâm aigĕ gǫ bǫc'cuk ar'vâ­luvvujik dǫbbĕ læmâš ǫrromin, dâddĕ dâm lakkai âttĕ boaʒŏ­æigadist dâhjĕ boaʒŏæigadiin læ mak'set duššĕ nuvt stuorrâ oasse vâhagmak'so-ruđâin jâ gǫloin âttĕ dât vas'tedâ su (sin) boaʒŏlǫkkui mâŋemus lǫkkâmâ dâhjĕ dieđo-âd'demâ miel'dĕ.

d. Dât mærradus mi čuoǯ'ǯo 42. § nubbe oasest, boatta sistdoalos miel'dĕ âdnui.

Jǫs boaʒŏæigad (stiw'râ) duottân čājetâ, âttĕ ī ǫk'tâge su bǫc'cuin (boaʒŏǣlatus-særve bǫc'cuin) læk ǭsulâš vâhagdâkkâmii, de oaǯ'ǯo sǫn (dât) gæk læk ǭsulâǯǯâk ǫwdâstvas'tadussii, gai'bedit mak'sujuvvum ruđâid ruok'tŏt 65. § mâŋemus oase ǫwdâbæl'dĕ čuoǯ'ǯo oasest nâmâtuvvum juoǥâdæme miel'dĕ.

92. §. Mân vuoǥe miel'dĕ gâl'ga gai'bedit mak'su­juvvut vâhagâ mâid bǫc'cuk læk dâkkâm.

a. Dât gi vâhagâ læ gil'lam fer'ti, jǫs mavso dat'to, biggjât mak'sogai'badusâs dâi mærradusâi miel'dĕ mâk sivil lākkâāššii birrâ læk fāmost.

[ 115 ]b. Gǫ ai'go gai'bedit dâggar ǫwdâstvas'tadusâ gǫ 91. §st, c. vuol'de, læ nâmâtuvvum, fer'ti bǫc'cui æigad dâhjĕ ǫk'tâ dâi æigadiin dâhjĕ, jǫs bǫc'cuk gullik boaʒŏǣlatus-sær'vai (ak'šie­selskap'pai), ǫktâ dâm særve stiw'râlâttoin sisâgǫč'čujuvvut tak'stâdoaimâtussii (48. §) jâ, jǫs lākkâaš'še šâd'da, duobmŏ­stuolo ǫw'dii (52. §), ǫk'tânâǥâ fǫrmānniin (13. §); sisâgǫč'čomâ mærrĕai'ge læ sæmma gǫ læ mærreduvvum fǫrmanne harrai. Boaʒŏæigad (stiw'râ) ī sattĕ dâddĕ gai'bedit tak'stâdoaimâtusâ duŧ'kujuvvut duobmŏstuolost (52. §) ī-ge sattĕ vai'dâgâ biggjât (56. jâ 57. §).

Jǫs tak'stâdoaimâtus dâhjĕ duobmŏstuollo biggja æigadâ ǭsulâǯ'ǯân boaʒŏguottom-distrivtâ ǫk'tâsâš ǫwdâstvas'tadussii, gâl'ga tak'stâdoaimâtus mærradusâstis (48. §) jâ doabmŏstuollo duomostis (55. §) dâm birrâ nâmâtit.

93. §. Raŧ'kem.

Dâk mærradusâk raŧ'kemâ birrâ mâk 68. §st čuǯ'ǯuk, bǭttik sistdoalosek miel'dĕ âdnui.

94. §. Lǫketâǥâ guot'to bǫc'cui ǫlgusvuojĕtæbme jâ baččem.

Dâk mærradusâk mâk 78. § vuostâs, nubbe jâ njælljad oasest jâ 81. jâ 82. §st čuǯ'ǯuk, bǭttik sistdoalosek miel'de âdnui dâm boaʒŏæigadâ guow'do, gæn bǫc'cuk mânnik dâi ǣdnâmii ǫlgubællai gǫst dâk lǫbe miel'dĕ ǫǯ'ǯuk ǫrrot, dâddĕ dâm lakkai âttĕ dâk ruđâk mâk bač'čujuvvum bǫc'cui vuow'demhâddest læk baccam, gâč'čik stāttâkas'sii buorren.

95. §. Giel'do gǫddiid biw'demist.

Suokkân-almennigist dâhjĕ almennig-oasest, mi læ boaʒŏ­guottom-distrivtâ ǫlgubæl'dĕ, muttŏ gǫst boaʒŏǣlatus ǫrdnig miel'dĕ doaimâtuvvu (86. §), sat'ta almennigstiw'râ giel'det gǫd­diid biw'demist dâm aigĕ goas muđoi gǫd'dĕbiw'do læ lǫbalâš.

96. §. Raŋgaštusmærradusâk.

Jǫs ǫk'tâsâš lākkâmærradusâk æi buvtĕ mieldesek gârrâseb raŋgaštusâ, de raŋgaštuvvu sakkoin dât,

a) gæn bǫc'cuk læk ǫrromin dâggar ǣdnâmist gǫst dâi æiga­dist ī læk vuoi'gâdvuottâ dâid dik'tet ǫrrot, [ 117 ]
b) gi bâggjĕlduol'bma 88. §st čuoǯ'ǯo dâhjĕ dâm pārâgrāffâ miel'dĕ âd'dujuvvum gǫč'čomâ dâhjĕ ī jǣǥâd ǫl'lasii dâggar gǫč'čomâ.
c) gi ī jǣǥâd 89. § miel'dĕ âd'dujuvvum gǫč'čomâ boaʒŏlǫk­kâmâ birrâ dâhjĕ boas'tot bâjasâd'da lǫk'kujuvvum bǫc'cui lǫǥo.
d) gæst bǫc'cuinis ī læk sisâčal'lujuvvum boaʒŏmær'kâ dâhjĕ ērutusmær'kâ 90. § gǫč'čomii miel'dĕ, dâhjĕ gi mær'kâsis mer'ki ǣra ǫl'bmui bǫc'cuid, lēkkusik bǫc'cuk æigadâ haldost dâhjĕ æi, dâhjĕ gi bâggjĕlduol'bma dâggar mærradusâ mâid Gǫnâgâs dâhjĕ dât gæsâ Gǫnâgâs dâsâ vuoi'gâdvuođâ ad'da, læ âd'dam 90. § miel'dĕ,
e) gi bâggjĕlduol'bma 93. §st nâmâtuvvum gǫč'čomâ raŧ'kemâ birrâ, gǣččâ vela 68. §,
f) gi bâggjĕlduol'bma 95. § miel'dĕ âd'dujuvvum gieldo gǫd­diid biw'demist.

97. §. Aš'šĕ-čuoǯǯaldât'tem.

Ašše 96. §st nâmâtuvvum mæd'dadusâi dītti čuoǯǯaldât'ta stāttâ aš'šĕčuoǯǯaldât'tem-eisival'de fylkësmanne gai'badusâ miel'dĕ dâhjĕ dâm ǫl'bmu gai'badusâ miel'dĕ gæn mærredâ dât rađ'đi­tusâdepartemen'tâ mân vuollai aš'še gulla. 96. §st, a. jâ e. vuol'dĕ, nâmâtuvvum mæd'dadusâi dītti sat'ta aš'šĕ-čuoǯǯaldât'temâ gai'be­dit mâidai dât gæn vuos'tai læ værrot dâk'kujuvvum. Dâggarin gæn vuos'tai 96. §, a. vuol'dĕ, nâmâtuvvum mæd'dadusâ bǫk'tĕ læ værrot dâk'kujuvvum, âd'nujuvvu juokkĕ ǫk'tâ dâm ǣdnâmâ æigadiin jâ juokkĕhâš gæst dǫbbĕ læ âdnemvuoigâdvuottâ.

98. §. Boaʒŏǣlatus-lǫbe biet'tâlæbme.

Jǫs Gǫnâgâs gāwnâtâ âttĕ boaʒŏǣlatusâ æigad gæsâ læ dub'mijuvvum sak'ko dâhjĕ gi sakko læ dǫk'kitâm 96. §st nâmâ­tuvvum mæd'dadusâ dīttii, doaimâtâ boaʒŏǣlatusâs dâggar lak­kai âttĕ dât læ sâggâ vâhagin dâhjĕ unukâsvuottân æraidi, sat'ta sǫn oanĕkeb dâhjĕ gukkeb ai'gai biet'tâlit sust boaʒŏǣla­tus-lǫbe jâ sat'ta gǫč'čot su boaʒŏǣlatusâ hei'tujubmai buk'tu­juvvut dâggar mærrĕaige sis'tĕ mâid sǫn mærredâ. Jǫs mærrĕ­ai'ge ī dǫl'lujuvvu, sat'tik bǫc'cuk bešlāgijuvvut stāttâkas'sii buorren.

[ 119 ]99. §. Sierrâ boaʒŏǣlatus-lǫppe vieroi ǣdnâmâ âl'dĕ.

Gǫ fylkësman'ne vuost læ gullâm hærrâsstiwrâ dâhjĕ hærrâsstiwrâi oai'velâ, sat'ta sǫn dâggar sabmĕlâǯ'ǯii gi læ Nǫrgâ statsbǫr'gar, muttŏ ī gulâ 1. §st nâmâtuvvum sabmĕlâǯǯâi gâs'kii, jâ gi oanĕkeb dâhjĕ gukkeb ai'gai læ āssâm boaʒŏ­guottom-distrik'tii, âd'det lǫbe dâm distrivtâst jâ, jǫs dārbâšlâš læ, mâidai ǣra boaʒŏguottom-distrivtâst dâhjĕ -distrivtâin, doaimâtit boaʒŏǣlatusâ sæmmă lakkai jâ sæmma vuoi'gâdvuođâiguim jâ gædnĕgâvuođâiguim gǫ jǫt'tesabmĕlâǯǯâi harrai læ mærre­duvvum dām lāǥâ vuostâs oasest.

Dâggar lǫppe sat'ta âd'dujuvvut duššĕ mærreduvvum ǫl'­bmui, mærreduvvum boaʒŏguottom-distrivtâ dâhjĕ boaʒŏguottom-distrivtâi dâhjĕ distrik'tâ-oase harrai jâ dušše visses boaʒŏmēriin, ī-ge gukkeb ai'gai gǫ viđâ jâkkai âin hāveld.

Lǫppe sat'ta goas ikkenâssii ruok'tŏt val'dujuvvut, gǫ ævtok æi dew'dujuvvu dâhjĕ guođŏtæbme dappatuvva âlma dǫkkalâš gæččotâǥâ.

Ærrĕb dâm sat'ta fylkësman'ne âd'det dâggar sabmĕlâǯ'ǯii lǫbe gæččostis âdnet nâmâin nâmâtuvvum dālulâǯǯâidi gul'le bǫc'cuid mâi lǫkko ī læk æm'bo gǫ vit'tâlǫǥe ǫk'tii buok.

Jǫt'tesabmĕlâǯǯâ les'kii gi læ Nǫrgâ statsbǫr'gar, muttŏ ī læk sāmesǫǥâst (1. §), sat'ta fylkësman'ne âd'det lǫbe joaŧ'ket su jabmam boadnjas boaʒŏǣlatusâ sæmmă lakkai jâ sæmma vuoi'gâdvuođâiguim jâ gædnĕgâsvuođâiguim gǫ jǫt'tesabmĕ­lâǯǯâi harrai læ mærreduvvum dām lāǥâ vuostâs oasest, vaikŏ vel lǣ-ge dālulâš, dâddĕ duššĕ nuvt gukka gǫ ǫrro nai'tâlkæt'ta. Fylkësman'ne sat'ta vela âd'det dâggar sabmĕlâǯǯâ les'kii gǫ dām pārâgrāffâ vuostâs oasest nâmâtuvvum læ, boaʒŏǣlatus-lǫbe dāi mærradusâi miel'dĕ, vaikŏ vel læs'kâ ī læk-ge sāmesǫǥâst, muttŏ duššĕ nuvt gukka gǫ sǫn ǫrro nai'tâlkæt'ta jâ bisso Nǫrgâ statsbǫr'garin.

100. §. Giel'do boaʒŏǣlatusâ doaimâtæmest.

Gǫnâgas sat'ta oanĕkeb dâhjĕ gukkeb aigai giel'det boaʒŏ­ǣlatusâ dâggar suokkânist [gieldâst] dâhjĕ suokkân-oasest mi læ boaʒŏguottom-distrivtâ ǫlgubæl'dĕ, gǫ boaʒŏǣlatus dǫbbĕ [ 121 ]læ dâhjĕ ar'vâluvvu šâd'dât sâggâ vâhagin dâhjĕ unukâsvuottân ǣnâmbâr'gui, šibetǣlatussii, vuow'dai, gæssĕsâggjai, laggjŏ­sâggjai dâhjĕ jǣǥĕldoappom-ǣdnâmii [jǣǥĕlbǫr'dem-ǣdnâmii].

Ǫw'dâlgǫ dâggar giel'do rākkâduvvu, gâl'ga hærrâstiw'râ jâ gâl'gik boaʒŏæigadâk, jǫs dâggarâk læk, oaǯ'ǯotâlmotit oai'velæsĕk.

Gǫnâgâs sat'ta hei'tujubmai buk'tet gil'dusâ, gǫ sǫn læ gul­lâm hærrâsstiwrâ oai'velâ jâ de gāwnâtâ sivâ dâm dâkkât.

101. §. Boaʒŏguottom-ǣdnâmâ baggo bǫk'tĕ ǫlgus­lai'gutæbme.

Dâsâ gi, dâhjĕ dâidâ gæk, doaimâtik dâhjĕ ai'guk doaimâtit boaʒŏǣlatusâ, sat'ta Gǫnâgâs âd'det lǫbe gai'bedit ǣnĕmusât lǫǥe jâkkai oaǯ'ǯot lai'gutit, muttom jâkkĕ-oase dâhjĕ ǫbbâ jâǥe âno vāras stāttâ- jâ suokkân-almennigist dâhjĕ privat ǭbmudâǥâ âl'dĕ, boaʒŏguottom-ǣdnâmâ mi læ boaʒŏguottom-distrivtâ (2. §) ǫlgu­bæl'dĕ. Dâggar lai'gutæme sat'ta dâddĕ duššĕ dâllĕ gai'bedit, gǫ ǣnâm mâŋemus guok'tĕ jâǥe læ ǫrrum jâ vela âin læ ǫrro­min visut dâhjĕ mæs'tâ visut ânĕkæt'ta guottomǣnâmin, jâ ǣdnâmâ gǣvâtubme boaʒŏguottom-ǣnâmin ī ar'vâluvvu læt sâggâ vâhagin dâhjĕ unukâsvuottân æigadii dâhjĕ dâsâ gæst læ âdnem­vuoi'gâdvuottâ.

Jǫs ī sǫp'pujuvvu, de mærreduvvu ārvuštâllâmdoaimâtusâst, mâid lænsman'ne stiw'ri, sat'tagǫ dât ǣnâm, dâm miel'dĕ mi ǫw'dâlist læ nâmâtuvvum, baggo bǫk'tĕ lai'gutuvvut, mân stuores lai'go gâl'ga læt, jâ jǫs unukâsvuođâ-mavsost læ sākkâ, de mân stuores dât gâl'ga læt, jâ mâggar vâhagâ ǫwdâst mâid bǫc'cuk dâǥâǯik, gâl'ga vâhagmak'so mak'sujuvvut.

Gǫnâgâs sat'ta goas ikkenâssii ruok'tŏt va'det dâggar lǫbe, gǫ sǫn dâsâ gāwnâtæǯ'ǯa sivâ. Dâllĕ gâl'ga lai'gŏmak'sai âd'du­juvvut uccemusât ǫvtâ jâǥe mærrĕaige gæsset boaʒŏǣlatusâs lai'gutuvvum ǣdnâmist ērit.

102. §. Bǣdnâgâk.

Jūlii māno 9. bæive 1926 âd'dujuvvum lākkâ nr. 4 ǫwdâst­vas'tadusâ harrai vâhagâ ǫwdâst mâid bǣdnâgâk dâkkik ǭmiidi, jâ ǣra harrai, boatta sistdoalos miel'dĕ âdnui, gǫ bǫccuid, mâi birrâ 88. §st, b. vuol'dĕ, sar'dnujuvvu, vâhagât'ta dâhjĕ oaǥotâ bǣnâ dâi lǫbalâš ǫrromsâjest.

[ 123 ]

Goalmad oasse.
Dām lāǥâ fābmuiboattem.

103. §. Boarrăseb lāǥâi hei'tujubmai-buk'tujubme. Sierrâ mærradusâk lâǥâmus boat'tĕai'gai.

a) Dāt lākkâ boatta fābmui januar māno 1. bæive 1935.
b) Sæmmă aige rājest buk'tujuvvu hei'tujubmai 1., 2., 3. jâ 7. § septæm'bër māno 7. bæive 1854 âd'dujuvvum lāǥâst mi sistes doalla mærredusâid Finmarko visses ǣdnâmii âd'nujume birrâ boaʒŏguottom-ǣnâmin jâ boaʒŏǣloi gæč'­čâm birrâ jâ ǣra birrâ, septæm'bër māno 9. bæive 1857 âd'du­juvvum lākkâ mi sistes doalla nubbestusâid jâ lâsatusâid bâggjĕlist nâmâtuvvum lākkii, jūnii māno 23. bæive 1888 âd'dujuvvum lākkâ muttom dilalâšvuođâi harrai mâk gus'­kik bâggjĕǫl'bmuidi lākkâ lâsatusâi birrâ bâjemusâst nâmâ­tuvvum lākkii, jūlii māno 25. bæive 1897 âd'dujuvvum lākkâ mi sistes doalla lâssĕmærradusâid sabmĕlâǯǯâi jâ boaʒŏǣla­tusâ birrâ dâin ǣnâm-ǭsiin mâk læk Finmarko āmtâ lullĕlist [mad'dĕlist], jâ mâŋŋel dâk'kujuvvum nubbastusâk dâm lākkii, mars māno 12. bæive 1920 âd'dujuvvum lākkâ nr. 2 ǣskâ nâmâtuvvum lāǥâ nubbastut'temâ birrâ, jūnii māno 29. bæive 1922 âd'dujuvvum lākkâ nr. 2 dâm jâǥe 1883 âd'du­juvvum sāmelāǥâ fāmost-bissomâ gukkedume birrâ, jâ jūlii māno 11. bæive 1924 âd'dujuvvum lākkâ gil'dusâ birrâ bǫc'cuid guođŏtæmest goac'cĕvuowdest jâ ǣra bāikiin.
c) Mærradusâk, njuolgâdusâk, gieldok, gǫč'čomâk j. n. v., mâk Gǫnâgâsâst dâhjĕ dâst gæsâ sǫn læ vuoi'gâdvuođâ âd'dam, dâhjĕ ǣra eisival'dest læ âd'dujuvvum bâggjĕlist, b. vuol'dĕ, nâmâtuvvum lāǥâi miel'dĕ dâhjĕ jūnii māno 2. bæive 1883 âd'dujuvvum lāǥâ miel'dĕ Nǫrgâ jâ Ruoŧâriikâ sāmii birrâ, bissuk, nuvt vii'dat gǫ dārbâšlâš læ, fāmostæsĕk, dâs'sagǫ dât gæst læ dâsâ vuoi'gâdvuottâ, læǯ'ǯa dām lāǥâ miel'dĕ ǣră lakkai mærredâm. [ 125 ]
d) Dâs'sagǫ dâggar mærradusâk gǫ 2. §st, 3. §st jâ 8. §st læk nâmâtuvvum, âd'dujuvvut sat'tik, gâl'ga jǫt'tesabmĕlâǯǯâin læt vuoi'gâdvuottâ doaimâtit boaʒŏǣlatusâsek sæmmă lak­kai gǫ dât dāl doaimâtuvvu. Dâddĕ sat'ta fylkësman'ne gâs'k-ai'gai âd'det mærradusâid, jǫs dārbâšlâǯ'ǯân gāwnâ­tuvvuš.
e) Finnmark fylkâ harrai, gâl'ga fylkësman'ne gâs'k-ai'gai mærredit ǣdnâmiid juk'kujuvvut boaʒŏsuokkânin jâ boaʒŏ­guottom-distrik'tân jâ mærredit guođŏtâmāigiid, dâs'sagǫ Gǫnâgâsâ mærradus 2. § nubbe oase jâ 3. § miel'dĕ sat'ta âd'dujuvvut.

Dām læp Mi dǫk'kitâm jâ nân'nim, nugŏ Mi mâidai daggŏ bǫk'tĕ dǫk'kitæp jâ nân'nip dâm lākkân, Min giettâmik jâ riikâ sǣilâ vuol'dĕ.

Âd'dujuvvum Oslo šloattâst māi māno 12. bæive 1933.

HAAKON
(L. S.)

Joh. Ludw. Mowinckel. B. Rolsted.
 
[ 127 ]

Lākkâ âd'dujuvvum māi māno 31. bæive 1935
lâsatusâ birrâ mā mano 12. bæive 1933 âd'dujuvvum lākkii boaʒŏǣlatusâ birrâ.

1. §.

Finnmark fylkâ harrai sat'ta Gǫnâgâs mærredit âttĕ dâk doaimâk mâk māi māno 12. bæive 1933 âd'dujuvvum lāǥâst boaʒŏǣlatusâ birrâ, 51., 53., 55. jâ 58. jâ 64. §st, læk fylkës­manne âlâ big'gjujuvvum, gâl'gik doaimâtuvvut pulitimæš'tarist.

2. §.

Dāt lākkâ boatta fābmui dâllanâǥâ.

Gǫnâgâslâš āsâtusâ bǫk'tĕ māi māno 31. bæive 1935 læ dâs'tŏ mærreduvvum: »âttĕ dâk doaimâk mâk māi mano 12. bæive 1933 âd'dujuvvum lāǥâst boaʒŏǣlatusâ birrâ, 51., 53., 55., 58. jâ 64. §st, læk fylkësmanne âlâ big'gjujuvvum, gâl'gik, nuvt vii'dat gǫ Finnmark fyl'kii guos'ka, jūlii māno 1. bæive rājest 1935 giddâ dâs'sa gǫ ǣră lakkai mærreduvvu, doaimâ­tuvvut pulitimæš'tarist«.

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 Gǣččâ 127. siido.