Umtsetfosisekelo WeRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika/Sehluko 2

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
Umtsetfosisekelo WeRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika  (1996) 
Sehluko 2: LuCwebu LwemaLungelo Eluntfu

7. EmaLungelo
1. LoluCwebu lwemaLungelo eLuntfu lusisekelo sentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika. Luvikela emalungelo abo bonke bantfu eveni lakitsi luphindze lucinise emagugu entsandvo yelinyenti ekuhlonishwa kwebuntfu, kulingana kanye nenkhululeko.
2. Umbuso kumele uhloniphe, uvikele, ukhutsate futsi ufeze lamalungelo lacuketfwe kuloCwebu lwemaLungelo eLuntfu.
Lamalungelo lakuloluCwebu lwemaLungelo eLuntfu anemkhawulo lobekwe noma lochazwe esigabeni 36, noma lokuletinye tindzawo kuloluCwebu.

8. Kusetjentiswa
1. LuCwebu lwemaLungelo eLuntfu lusebenta kuyo yonkhe imitsetfo fusi lubopha sishayamtsetfo, Sigungu lesengamele, tinkantolo kanye nato tonkhe tikhungo tembuso.
2. Simiso saloluCwebu lwemaLungelo eLuntfu sibopha umuntfu ngekwemvelo kanye nemuntfu-mtsetfweni, uma sisetjentiswa, noma kuye ngekutsi ngabe singasetjentiswa na, ngekubukwa kwenhlobo yalelo lungelo kanye nenhlobo yemtfwalo leliwetfwesako lelo lungelo.
3. Uma kusetjentiswa timiso teluCwebu lwemaLungelo eLuntfu kumuntfu ngekwemvelo kanye nemuntfu-mtsetfweni ngekulandzela sigatjana (2), inkantolo -
a. kuze iphumelelise lelo lungelo lelikuloluCwebu lwemaLungelo eLuntfu, kumele isebentise, uma kudzingekile iphindze itfutfukise,umtsetfo lowetayelekile kuze kufike ezingeni lapho umtsetfo lobekiweungaliphumelelisi lelo lilungelo; futsi
b. ingatfutfukisa imisimeto yemtsetfo lowetayelekile kunciphisa emandla alelo lungelo, uma ngabe lokuncishiswa kwemandla kuyahambisana nesigaba 36 (1).
4. Umuntfu-mtsetfweni unemalungelo latfolakala kuloluCwebu lwemaLungelo eLuntfu kuye ngelizinga lenhlobo yemalungelo kanye nesimo salowo muntfu-mtsetfweni.

9. Kulingana
1. Wonkhewonkhe uyalingana ngembi kwemtsetfo futsi ngalokulinganako unelilungelo lekuvikeleka nekuzuza emtsetfweni.
2. Kulingana kufaka ekhatsi kutfokotela emalungelo nekukhululeka ngalokuphelele nangalokulinganako. Kute kukhutsatwe kutfolakala kwekulingana, kungahle kutsatfwe tinyatselo temtsetfo kanye netalolunye luhlobo letimiselwe kuvikela noma kutfutfukisa bantfu, noma tinhlobo letitsite tebantfu lebetincishwe ematfuba ngenca yelubandlululo lolungenabulungiswa.
3. Umbuso akumelanga ubandlulule umuntfu ngalokungenabulungiswa ngalokucondzile noma ngekugegisa ngesizatfu sinye noma letinyenti, letifaka ekhatsi buhlanga, inkhuliso, bulili, kwemitsa, kutsi umuntfu ushadile noma akakashadi, kwehlukana kwebantfu ngebuve noma indzawo yekudzabuka, libala, inkholelo yekutsandzana, budzala, kukhubateka, inkholo, nembeza, intfo umuntfu lakholelwa kuyo, emasiko, lulwimi kanye nekutalwa.
4. Kute namunye umuntfu longabandlula ngalokungakalungi lomunye ngalokucondzile noma ngekugegisa ngesizatfu sinye noma letinyeti tizatfu letibekwe esigabeni (3). Umtsetfo wavelonkhe kumele ubekwe kuvimbela nekwencabela lubandlululo lolungakalungi.
5. Lubandlululo lolwentiwe ngasinye noma letinyeti taletizatfu letibekwe esigatjaneni (3) alukalungi ngaphandle uma ngabe kutfolakala bufakazi bekutsi lolo lubandlululo lulungile.

10. Sitfunti sebuntfu
Wonkhewonkhe unesitfunti semvelo kanye nelilungelo lekutsi sitfunti sakhe sihlonishwe futsi sivikelwe.

11. Imphilo
Wonkhewonkhe unelilungelo lekutsi aphile.

12. Inkhululeko nekuvikeleka kwebuntfu
1. Wonkhewonkhe unelilungelo lenkhululeko nekuvikeleka kwemuntfu, lokufaka ekhatsi lilungelo -
a. lekungamani emukwe inkhululeko nje ngalokungakafaneli noma ngaphandle kwesizatfu lesifanele;
b. lekungavalelwa ejele ngaphandle kwekushushiswa;
c. lekukhululeka kuto tonke tinhlobo tekuhlukunyetwa letiphuma emitfonjeni yembuso noma yangasese;
d. lekungaviswa buhlungu emtimbeni nganoma nguyiphi indlela; kanye
e. nelekungaphatfwa noma lekungajeziswa ngendlela lenelunya nalengenabuntfu noma leyehlisa sitfunti.
2. Wonkhewonkhe unelilungelo ekuvikelekeni kwemtimba nekwasengcondvweni, lokufaka ekhatsi lilungelo -
a. lekwenta tincumo mayelana nekutala;
b. lekuvikeleka kwemitimba nekutiphatsela imitimba yabo; kanye
c. nelekungentiswa imisebenti yekulinga kutekwelashwa noma tesayensi ngaphandle kwemvume lecebisekile yalowo muntfu.

13. Bugcili, kusebenta matima njengesigcila kanye nekusentjentiswa ngenkhani
Kute umuntfu lokumele afakwe ebugcilini, emsebentini lomatima njengesigcila noma ekusetjentisweni ngenkhani.

14. Lingasese
1. Wonkhe umuntfu unelilungelo lelingasese, lelifaka ekhatsi lilungelo -
a. lekutsi umuntfu noma likhaya lakhe lingaseshwa;
b. lekutsi imphahla yakhe ingaseshwa;
c. lekutsi tintfo lekanato tingabanjwa; noma
d. lekutsi lingasese lekuchumana kwakhe lingatsikanyetwa.

15. Inkhululeko kutenkholo, inkholelo kanye nembono
1. Wonkhewonkhe unelilungelo lenkhululeko yanembeza, kutenkholo, kumcabango, kunkholelo kanye nakumbono.
Imigidvo yetenkholo ingabanjelwa etikhungweni tembuso noma etikhungweni letisitwa ngemali ngumbuso, ngaphasi kwembandzela wekutsi -
a. leyo migidvo yetenkholo ilandzela imitsetfo yenchubo ebekwe baphatsi bembuso labafanele;
b. yentiwa ngendlela lenebulungiswa; futsi
c. kuyingenela akukhokhiswa mali futsi kuya ngentsandvo yemuntfu.
2. Lesigaba asivimbeli umtsetfo lohlonipha –
a. imishado lephetfwe ngendlela yanoma nguwaphi emasiko, noma luhlelo lwemtsetfo wetenkholo, umtsetfo webantfu noma lophatselene netemndeni; noma
b. tinhlelo temtsetfo webantfu noma lophatselene netemndeni ngaphasi kwanoma nguwaphi emasiko, letilandzelwa bantfu labachuba inkholo letsite.
3. Kuhlonishwa ngekulandzela indzima (a) kumele kuhambisane nalesigaba kanye naletinye timiso teMtsetfosisekelo.

16. Inkhululeko yekubeka luvo
1. Wonkhewonkhe unelilungelo lenkhululeko yekubeka luvo lwakhe, lelifaka ekhatsi -
a. inkhululeko yebetindzaba naletinye tinhlobo tekusakata tindzaba;
b. inkhululeko yekwemukela noma kuniketa imininingwane noma emasu;
c. inkhululeko yekusebentisa emakhono ekusungula; kanye
d. nenkhululeko kutemfundvo lececeshekile kanye neyekwenta lucwaningo ngetesayensi.
2. Lelilungelo lelikusigatjane (1) alenabeli kuloku lokulandzelako -
a. imfundzisolite legcugcutela imphi;
b. kubhebhetselisa umoya weludlame lolungahle lucubuke noma nini; noma
c. kushumayela intsandvo ngenca yebuhlanga, buve, bulili, noma inkholo, futsi lokukhomba kubhebhetselisa umoya wekubanga kulimata.

17. Umbutsano, umshuco, kuphatsa tincwembe letibhalwe tikhalo kanye nekubeka ticelo ngekutibhala phasi
Wonkhewonkhe unelilungelo, ngekuthula futsi angakahlomi, lekubutsana, lekushuca, lekuphatsa tincwembe letibhalwe tikhalo nekwetfula ticelo letibhalwe phasi.

18. Inkhululelo yekuhlanganyela
Wonkhewonkhe unelilungelo lenkhululeko yekuhlanganyela.

19. Emalungelo etembusave
1. Sonkhe sakhamuti sikhululekile ekwenteni tincumo mayelana netembusave, lokufaka ekhatsi lilungelo -
a. lekubumba licembu letembusave;
b. lekufaka sandla emisebentini yelicembu letembusave, noma lekusomela lelicembu letembusave emalunga; kanye
c. nelekukhankhasela licembu letembusave noma inhloso yetembusave.
2. Sonkhe sakhamuti sinelilungelo lelukhetfo lolukhululekile, lolunebulungiswa, futsi loluba khona njalo lwekuvotela noma muphi umtimba losemtsetfweni losungulwe ngekulandzela uMtsetfosisekelo.
3. Sonkhe sakhamuti lesidzala sinelilungelo -
a. lekuvota elukhetfweni lwanoma ngumuphi umtimba losemtsetfweni losungulwe ngekulandzela uMtsetfosisekelo, futsi sivote ngasese; kanye
b. nelekungenela lukhetfo lwesikhundla selihhovisi lemmango nekutsi, uma sikhetsiwe, sibambe leso sikhundla.

20. Buve
Kute sakhamuti lesingemukwa lilungelo lekuba sakhamuti.

21. Inkhululeko yekuhamba nekuhlala noma kuphi
1. Wonkhewonkhe unelilungelo lenkhululeko yekuhamba noma kuphi.
2. Wonkhewonkhe unelilungelo lekuhamba ashiye iRiphabhulikhi.
3. Sonkhe sakhamuti sinelilungelo lekungena, nekutsi sihlale, nekutsi sakhe noma kuphi eRiphabhulikhi.
4. Sonkhe sakhamuti sinelilungelo lekutfola iphasipoti.

22. Inkhululeko yetekuhweba, umsebenti kanye nemsebenti loceceshelwe
1. Sonkhe sakhamuti sinelilungelo lekutikhetsela luhwebo, umsebenti kanye nemsebenti loceceshelwe ngekukhululeka. Kuchuba lolo luhwebo, lowo msebenti noma lowo msebenti loceceshelwe kungalawulwa ngumtsetfo.

23. Budlelwano emkhatsini kwebacashi nebasebenti
1. Wonkhewonkhe unelilungelo lekuphatfwa ngalokunebulungiswa emsebentini.
2. Wonkhe umcashwa unelilungelo –
a. lekubumba nekujoyina inyunyana yebasebenti;
b. lekufaka sandla emishikashikeni nasetinhlelweni tetinyunyana tebasebenti; kanye
c. nelekuteleka.
2. Wonkhe umcashi unelilungelo -
a. lekubumba nekujoyina inhlangano yebacashi; kanye
b. nelekufaka sandla emishikashikeni nasetinhlelweni tenhlangano yebacashi.
3. Tonkhe tinyunyana tebasebenti nato tonkhe tinhlangano tebacashi tinelilungelo -
a. lekutincumela kuphatfwa kwato, tinhlelo kanye nemishikashika yato;
b. lekubutsana; kanye
c. nelekubumba nelekujoyina licoco letinhlangano noma tinyunyana.
4. Tonkhe tinyunyana, tinhlangano tebacashi kanye nebacashi banelilungelo lekucocisana ngekuhlanganyela mayelana netinzuzo temacala onkhe. Umtsetfo wavelonkhe ungashaywa kutsi utawucondzisa kucocisana ngekuhlanganyela kwebacashi nebasebenti. Ngekufinyelela ezingeni lalowo mtsetfo longahle unciphise lilungelo lelikuleSAHLUKO, lokuncishiswa kumele kuhambelane nesigaba 36 (1).
5. Umtsetfo wavelonkhe ungemukela tinhlelo tekuphepha tetinyunyana leticuketfwe etivumelwaneni tekucocisana ngekuhlanganyela kwebacashi nebasebenti. Ngekufinyelela ezingeni lalowo mtsetfo longahle unciphise lilungelo lelikulesahluko, lokuncishiswa kumele kuhambelane nesigaba 36 (1).

24. Simondzawo
1. Wonkhewonkhe unelilungelo –
a. lesimondzawo lesingesiyo ingoti emphilweni yakhe noma ekuphileni kahle kwakhe; kanye
b. nelekutsi simondzawo sivikeleke, kuze kuzuze netitukulwane letikhona naletitako, ngekusebentisa tinyatselo temitsetfo naletinye tindlela letifanele letentelwe-
i. kuvimbela kungcola nekuvimbela kwehla kwelizinga lendzawomvelo;
ii. kukhutsata kulondvolotwa kwemvelo; kanye
iii. nekucinisekisa kutfutfukiswa kwendzawomvelo lesimeme nekusetjentiswa kwemitfombolusito yemvelo kubuye kutfutfukiswe ngendlela lengiyo temnotfo netenhlalakahle.

25. Imphahla
1. Kute umuntfu longemukwa imphahla ngaphandle uma kwentiwa ngekwemtsetfo losebenta ngalokwetayeyelekile, futsi kute umtsetfo longavumela kutsatselwa imphahla ngalokungekho emtsetfweni.
2. Imphahla ingatsatfwa kumnikati ngumbuso kuphela ngekulandzela umtsetfo losetjentiswa ngalokwatayelekile-
a. kuze isetjentiselwe injongo yemmango noma ngekwetimfuno temmango; futsi
b. ngekubhadalwa kwesincephetelo, linani laso, nesikhatsi kanye nendlela lekubhadalwa ngayo lokumele kube ngulokuvunyelenwe ngako ngulabo labatsintsekako noma loncunywe noma lokwemukelwe yinkantolo.
3. Linani lesincephetelo nesikhatsi, kanye nendlela lekufanele kubhadalwe ngayo sincephetelo kufanele kube ngulokunebulungiswa nalokufanele, kukhombise kulinganiseka lokunebulungiswa lokukhona emkhatsini kwetimfuno temmango mayelana nalemphanhla kanye nalabo labatsintsekako ngalemphahla, ngemuva kwekubuketa tonkhe timo letifanele letifaka ekhatsi -
a. kusetjentiswa kwalemphahla ngaleso sikhatsi;
b. umlandvo wekutfolakala kwalemphahla nekusentjentiswa kwayo;
c. linani lekutsengiswa kwalemphahla emakethe;
d. lizinga kanye nebubanti bekutalisa nekwelekelela ngetimali kwembuso ekutfolakaleni nekwenteni ncono leyo mphahla; kanye
e. Nenhloso yekutsatsa lemphahla kumnikati.
4. Ngekwenhloso yalesigaba -
a. timfuno temmango tifaka ekhatsi kutibophelela kwesive kungucuko kutemhlaba, netingucuko letiletsa kufinyeleleka ngekwebulungiswa kwayo yonkhe imitfombolusito yemvelo yeNingizimu Afrika; futsi
b. imphahla ayisiwo umhlaba kuphela.
5. Umbuso kumele utsatse tinyatselo temitsetfo kanye naletinye tindlela, ngekuya kwemitfombolusito yawo lekhona, kuze kunconotwe simo lesitawenta kutsi takhamuti titfole umhlaba ngendlela lenebulungiswa.
6. Umuntfu noma ummango buniyo bawo kumhlaba bungenakucinisekiswa kwemtsetfo ngesizatfu semitsetfo noma tinchubo tangaphambilini telubandlululo ngekwebuhlanga, unelilungelo lebuniyo lobucinisekisiwe noma lekuncephetelwa ngalokucatsanisekako, ngekuya ngekwetimiso teMtsetfo wePhalamende.
7. Umuntfu noma ummango lowatsatselwa imphahla ngemuva kwamhlaka 19 Inhlaba 1913 ngesizatfu semitsetfo noma tinchubo tangaphambilini telubandlululo ngekwebuhlanga unelilungelo, ngekuya ngekwetimiso teMtsetfo wePhalamende, lekutsi abuyiselwe imphahla yakhe noma ancephetelwe ngalokunebulungiswa.
8. Kute simiso kulesigaba lesingavimbela hulumende kutsi atsatse tinyatselo tetemtsetfo noma talolunye luhlobo kuze kufinyelelwe kutingucuko temhlaba, temanti nalokunye lokuhambisanako, ngesizatfu sekulungiswa kwemiphumela yelubandlululo yangaphambilini ngekwebuhlanga, ngaphasi kwembandzela wekutsi loko kuchezuka kuletimiso letikulesigaba kuyavumelana netimiso tesigaba 36 (1).
9. Iphalamende kumele iphasise lomtsetfo lophawulwe esigatjaneni (6).

26. Tindlu tekuhlala
1. Wonkhewonkhe unelilungelo lekutsi afinyelele ekutfoleni indlu yekuhlala lefanele.
2. Umbuso kumele utsatse tinyatselo temitsetfo kanye naletinye tindlela, ngekuya kwemitfombolusito yawo lekhona, kuze lelilungelo liphunyeleliswe ngekwetigaba tenchubekelembili.
3. Kute umuntfu lotawususwa ekhaya lakhe, noma likhaya lakhe libhidlitwe, ngaphandle kwemyalelo wenkantolo lotsetfwe ngemuva kwekubuketa tonkhe timo letitsintsekako. Kute umtsetfo longagunyata kususwa kwemuntfu ekhaya lakhe ngalokungenabulungiswa.

27. Kunakekela temphilo, kudla, emanti kanye nekuvikela kwetenhlalakahle
1. Wonkhewonkhe unelilungelo lekufinyelela –
a. kutinsita tekunakekelwa ngetemphilo, lokufaka ekhatsi kunakekelwa ekutfoleni bantfwana;
b. kudla lokwanele kanye nemanti lanele; kanye
c. nekuvikeleka kwetenhlalakahle, lokufaka ekhatsi, uma ngabe akakwati kutondla yena nelusendvo lwakhe, kulekelelwa kwetenhlalakahle.
2. Umbuso kumele utsatse tinyatselo temitsetfo kanye naletinye tindlela, ngekuya kwemitfombolusito yawo lekhona, kuze lelo nalelo lungelo liphunyeleliswe ngekwetigaba tenchubekelembili.
3. Kute umuntfu lotawuncishwa kwelashwa etimeni letibucayi.

28. Bantfwana
1. Wonkhe umntfwana unelilungelo –
a. lekuba neligama kanye nebuve kusukela atalwa;
b. lekunakekelwa ngumndeni noma kunakekelwa batali, noma lokunye kunakekelwa lokufanelekile uma ngabe asuswe kusimondzawo semndeni wakhe;
c. lekunikwa kudla lokusisekelo lokunemsoco, indzawo yekufihla inhloko, lusitosisekelo lwekunakekelwa ngetemphilo, kanye nelusito kutenhlalakahle;
d. lekuvikeleka ekuphatfweni kabi, ekunganakekelweni, ekuhlukunyetweni noma ekunyembenyweni;
e. lekuvikeleka ekuphatfweni kabi ngekwasemsebentini;
f. lekungentiswa noma lekungavunyelwa kutsi ente imisebenti -
i. lengakamlungeli umntfwana waleyo minyaka; noma
ii. lebeka imphilo yalowo mntfwana, imfundvo yakhe, umtimba wakhe noma ingcondvo yakhe noma kutfutfuka kwakhe ngekwemoya, ngekwesimilo noma ngekwenhlalakahle engotini;
g. lekungavalelwa ejele, ngaphandle uma ngabe sekute lenye indlela, kantsi uma ngabe kudzingekile, ngetulu kulamalungelo umntfwana lanawo ngaphasi kwetigaba 12 na-35, lowo mntfwana angavalelwa kuphela sikhatsi lesifanele lesincane futsi unelilungelo -
i. lekugcinwa ngekwehlukaniswa nalabanye bantfu labavalelwe ejele labaneminyaka lengetulu kwa-18; kanye
ii. nelekuphatfwa ngendlela, futsi agcinwe esimeni, lebonelela iminyaka yakhe;
h. lekuniketwa ummeli ngumbuso, lokhokhelwa ngetimali tembuso, emacaleni langafaki bugebengu latsintsa lowo mntfwana, uma ngabe bulungiswa bungacekeleka phasi uma loku kungentiwa loku; kanye
i. nelekungasetjentiswa-ngco uma kunekungcubutana ngetikhali, kanye nekuvikeleka ngetikhatsi tekungcubutana ngetikhali.
2. Inhlalakahle yalomntfwana iyintfo lebaluleke kakhulu kuto tonkhe tintfo letiphatselene nalomntfwana.
3. Kulesigaba, ligama“umntfwana”lisho umuntfu loneminyaka lengaphasi kwa-18.

29. Temfundvo
1. Wonkhewonkhe unelilungelo -
a. lemfundvo lesisekelo, lokufaka ekhatsi imfundvo lesisekelo yalabadzala; kanye
b. lemfundvo lephakeme, ngekwetinyatselo temitsetfo kanye naletinye tindlela letifanalekile, lokumele umbuso uyente itfolakale futsi ifinyeleleke ngekwetigaba tenchubekelembili.
2. Wonkhewonkhe unelilungelo lekutfola imfundvo ngelulwimi noma ngetilwimi letisemtsetfweni latikhetsile etikhungweni temfundvo temmango uma ngabe loko kungephumeleleka ngalokufanelekile. Kuze kucinisekiswe kufinyeleleka ngalokunemphumelelo kanye nekusetjentiswa kwalelilungelo, umbuso kumele ubukete tonkhe letinye tindlela tekufundzisa letingentiwa, lokufaka ekhatsi kusungula tikhungo temfundvo letisebentisa lulwimi lunye ekufundziseni, kubukwe loku -
a. bulungiswa;
b. kuphumeleleka; kanye
c. nesidzingo sekulinganisa imiphumela leyabangwa mitsetfo netinchubo tangaphambilini telubandlululo ngekwebuhlanga.
3. Wonkhewonkhe unelilungelo lekusungula nekugcina, ngekusebentisa timali takhe, tikhungo letitimele temfundvo -
a. letingabandlululi ngekwebuhlanga;
b. letibhalisiwe nembuso; futsi
c. letigcina emazinga langekho ngaphasi kwemazinga etikhungo tetemfundvo tembuso leticatsanisekako.
4. Sigatjiana (3) asencabeli kwelekelelwa kwetikhungo temfundvo letitimele ngumbuso ngetimali.

30. Lulwimi nemasiko
Wonkhewonkhe unelilungelo lekusebentisa lulwimi nekutimbandzakanya emishikashikeni yelisiko latikhetsele kona, kepha kute umuntfu lotawutsakasela lamalungelo ngendlela lengahambisani nanoma ngusiphi simiso seluCwebu lwemaLungelo eLuntfu.

31. Imimmango yemasiko, yetenkholo neyelulwimi
1. Bantfu labangemalunga emmango yemasiko, yetenkholo noma yelulwimi angeke bavinjelwe lilungelo, nalamanye emalunga aleyo mimmango -
a. lekutsakasela emasiko abo, lekuchuba inkholo yabo kanye nekusebentisa lulwimi lwabo; kanye
b. nelekubumba, lekujoyina nelekugcina tinhlangano naleminye imitimba yemmango lokwesekeleke kumasiko, tenkholo nelulwimi.
2. Lamalungelo lasesegatjaneni (1) angeke atsakaselwa ngendlela lengahambisani nanoma ngusiphi simiso seluCwebu lwemaLungelo eLuntfu.

32. Kufinyeleleka kwemininingwane
1. Wonkhewonkhe unelilungelo lekufinyelela -
a. kunoma nguyiphi imininingwane legcinwe ngumbuso; kanye
b. nanoma nguyiphi imininingwane legcinwe ngulomunye umuntfu ledzingelwa kutsakasela noma kuvikela noma nguwaphi emalungelo.
2. Kumele kuphasiswe umtsetfo wavelonkhe kuze kutewuniketwa kusebenta kwalelilungelo, kantsi lomtsetfo ungabeka tindlela letifanelekako tekuphungula umtfwalo wekwengamela netetimali kuhulumende.

33. Sinyatselo setekuphatsa lesinebulungiswa
1. Wonkhewonkhe unelilungelo lesinyatselo setekuphatsa lesisemtsetfweni, lesifanele futsi lesilandzela inchubo lenebulungiswa.
2. Wonkhewonkhe emalungelo akhe latsikanyetwe sinyatselo setekuphatsa unelilungelo lekuniketwa tizatfu letibhalwe phasi.
3. Kumele kuphasiswe umtsetfo wavelonkhe kuze kutewuniketwa kusebenta kwalamalungelo futsi lomtsetfo kumele -
a. uniketele ngekubuyeketwa kwetinyatselo tetekuphatsa yinkatolo noma , lapho kufanele khona, yinkhundla letimele nalengakhetsi;
b. wetfwese umbuso ngemtfwalo wekuphumelelisa kusebenta kwalamalungelo lasetigatjaneni (1) na–(2); uphindze
utfutfukise kuphatsa kwembuso ngendlela lefanele.

34. Kufinyeleleka kwenkantolo
Wonkhewonkhe unelilungelo lekutsi noma ngabe nguluphi ludzaba lwembango lanalo lucatululwe ngekusetjentiswa kwemtsetfo nendlela lenebulungiswa ngembi kwenkantolo noma, uma kufanelekile, ngulenye inkhundla noma ngumtimba lotimele nalongakhetsi.

35. Bantfu lababoshiwe, labavalelwe kanye nalabatfweswe emacala
1. Wonkhewonkhe loboshwe ngenca yekusolwa kutsi wente licala lelitsite unelilungelo –
a. lekubindza angasho lutfo;
b. lekwatiswa ngekusheshisa -
i. ngelilungelo lakhe lekubindza angasho lutfo; kanye
ii. nangemphumela longaba khona uma ngabe angabindzi;
c. lekungaphocelelwa kuvuma noma kwemukela sifungo lesingasetjentiswa njengebufakazi macondzana nalowo muntfu;
d. lekuletfwa ngembi kwenkatolo ngekusheshisa, kepha hhayi ngemuva -
i. kwemahora lange-48 ngemuva kwekuboshwa; noma
ii. kwekuphela kwelusuku lwekutsetfwa kwemacala lwekucala ngemuva kwekuphela kwalamahora lange-48, uma lesikhatsi lesingemahora lange-48 siphela kumahora langesiwo ekutsetsa emacala noma siphela ngelilanga lelingesilo lekutsetsa emacala;
e. ekuveleni kwekucala enkantolo ngemuva kwekuvalelwa, lekwetfweswa licala noma lekwatiswa ngesizatfu sekuchubeka nekuvalelwa, noma akhululwe; kanye
f. nelekukhululwa ekuvalelweni uma ngabe timo tebulungiswa tivuma, ngaphasi kwemibandzela lefanele.
2. Wonkhewonkhe lovalelwe, lokufaka ekhatsi leso naleso siboshwa lesigwetjiwe, unelilungelo -
a. lekwatiswa ngekusheshisa ngesizatfu sekuvalelwa;
b. lekukhetsa kanye nelekutsintsana nemmeli, kanye nekwatiswa ngalelilungelo ngekusheshisa;
c. lekuba nemmeli lowo loboshiwe lekanikwe yena ngumbuso, ngetindleko tembuso, uma ngabe kungahle kube nekucekelwa phasi kwebulungiswa uma kwentiwa ngalolunye luhlobo, kanye nekwatiswa ngalelilungelo ngekusheshisa;
d. lekubeka incabhayi matfupha mayelana nekuba semtsetfweni kwekuvalelwa kwakhe enkantolo kanye nekutsi, uma ngabe loko kuvalelwa kungekho emtsetfweni, akhululwe;
e. lekuvalelwa ngaphasi kwetimo letihambisana nekuhlonishwa kwebuntfu, lokufaka ekhatsi lokungenani simiso sekutsi atfole indzawo leyenele yekuhlala, kudla lokunemsoco, tintfo tekufundza kanye nekwelashwa ngetindleko letikhokhelwa ngumbuso; kanye
f. nekuchumana, nelekuvakashelwa, kwalowo muntfu -
i, nguwakakhe/noma singani sakhe;
ii. tihlobo takhe tengati;
ii. ngumeluleki wetenkholo lokhetsiwe; kanye
iv. nangudokotela lokhetsiwe.
3. Wonkhewonkhe lotfweswe licala unelilungelo lekushushiswa ngalokunebulungiswa, lokufaka ekhatsi lilungelo -
a. lekwatiswa mayelana nelicala latfweswe lona ngekuniketwa nemininingwane leyanele kutsi akwati kutiphendvulalela macondzana nalelicala;
b. lekuniketwa sikhatsi lesanele netinsita tekulungiselela kutivikela kwakhe;
c. lekushushiswa ngembi kwemmango enkantolo leyetayelekile;
d. lekutsi lelicala litsetfwe lize liyewuphela ngaphandle kwekubanjelelwa ngalokungenatizatfu;
e. lekuba khona enkantolo ngesikhatsi ashushiswa;
f. lekukhetsa, nelekumelwa, ngummeli, kanye nelekwatiswa mayelana nalelilungelo ngekusheshisa;
g. lekuba nemmeli lowo lowetfweswe licala lekanikwe lona ngumbuso, ngetindleko tembuso, uma ngabe kungahle kube nekucekelwa phasi kwebulungiswa uma kwentiwa ngalolunye luhlobo, kanye nekwatiswa ngalelilungelo ngekusheshisa;
h. lekutsatfwa njengemuntfu longenacala, lekubindza angasho lutfo, futsi lekunganiki bufakazi ngesikhatsi sekutsetfwa kwelicala;
i. lekwetfula kanye nelekuphikisa bufakazi;
j. lekungaphocelelwa kutsi anikete bufakazi lobungambophisa;
k. lekugwetjwa ngelulwimi lowo lowetfweswe licala lekaluvisisako noma , uma ngabe loko kungakhonakali, lekutsi konkhe lokuchubekako kuhunyushelwe kulolo lwimi;
l. lekungagwetjelwa kwephula noma kwephutsa ngesento lebesingesilo licala ngaphasi kwemtsetfo wavelonkhe noma kumhlabawonkhe ngalesikhatsi sephulwa noma sephutsa.
m. lekungashushiselwa noma ngusiphi sephulomtsetfo macondzana nekwephula noma kwephutsa lowo muntfu lake wakhululwa noma wagwetjwa yinkantolo mayelana naso;
n. lekutfola sigwebo lesilula kunaleti letinye letibekiwe uma ngabe sigwebo lesibekelwe lelo cala sintjintjiwe emkhatsini kwesikhatsi sekwephulwa kwemtsetfo naleso sekwetfulwa kwesigwebo; kanye
o. nelekwendlulisela, noma lekubuyeketwa, kwalelo cala yinkantolo lenkhulu.
4. Njalo-nje uma ngabe lesigaba sidzinga imininingwane kutsi iniketwe umuntfu, leyo mininingwane kumele iniketwe ngelulwimi lowo muntfu laluvisisako;
5. Bufakazi lobutfolakele ngendlela leyephula noma nguliphi lilungelo kuloluCwebu lwemaLungelo eLuntfu kumele bulahlelwe ngaphandle uma ngabe kwemukelwa kwalobo bufakazi kutawenta kutsetfwa kwalelicala kube ngulokungenabulungiswa noma kutawucekela phasi kuchutjwa kwebulungiswa.

36. Kuncishiswa kwemalungelo
1. Emalungelo lekakuloluCwebu lwemaLungelo eLuntfu angancishiswa kuphela ngekulandzela umtsetfo losentjentiswa ngalokwetayelekile kuphela ngekuya ngekwelizinga lekutsi loko kuncishiswa kunetizatfu letibonakalako futsi kuyemukeleka emmangweni loselubala newentsandvo yelinyenti lowesekelwe esitfuntini seluntfu, kulingana kanye nekukhululeka, ngekubuketa konkhe lokumcoka, lokufaka ekhatsi -
a. inhlobo yelilungelo;
b. kubaluleka kwenhloso yalokuncishiswa;
c. inhlobo nelizinga lekuncishiswa;
d. budlelwano emkhatsini kwekuncishiswa nenhloso yako; kanye
e. nendlela lengakhinyabeti kakhulu yekuzuza leyo nhloso.
2. Ngaphandle uma kuya njengoba kwendlalwe esigatjaneni (1) noma kusiphi lesinye simiso seMtsetfosisekelo, akukho umtsetfo longanciphisa nanoma nguliphi lilungelo lelishicilelwe kuloluCwebu lwemaLungelo eLuntfu.

37. Timo letibucayi
1. Simo lesibucayi singamenyetelwa kuphela ngekulandzela uMtsetfo wePhalamende, futsi singamenyetelwa kuphela -
a. uma ngabe imphilo yesive yetfuswa ngekuba khona kwemphi, kuhlaselwa, kuvukela umbuso lokwetayelekile, kungalandzelwa kwemtsetfo, inhlekeleleyemvelo noma letinye tintfo letibucayi emmangweni; futsi
b. uma lesimemetelo sidzingekile kutewuletsa kuthula nelulandzelwa kwemtsetfo.
2. Simemetelo sesimo lesibucayi, kanye nanoma ngumuphi umtsetfo loshaywe noma lesinye sinyatselo lesitsetfwe ngekulandzela leso simemetelo, singasebenta kuphela -
a. ngemuva kwelilanga lesimenyetelwe ngalo; futsi
b. malanga langendluli ku-21 ngemuva kwekumenyetelwa, ngaphandle uma ngabe Sigungu saVelonkhe sincuma kwelula lesimemetelo. Sigungu singelula kusebenta kwalesimemetelo ngesikhatsi lesingendluli etinyangeni letintsatfu ngesikhatsi sinye sekwelula. Kwelulwa kwekucala kwesimo lesibucayi kumele kwentiwe ngesincumo lesitsetfwe sasekelwa linyenti lemalunga aleSigungu. Noma ngukuphi kwelulwa lokulandzelako kumele kwentiwe ngesincumo lesitsetfwe sasekelwa ngemalunga lengekho ngaphasi kwemaphesenti langu-60 aleSigungu. Sincumo lesitsetfwe ngekulandzela lesigaba kumelesitsatfwe kuphela ngemuva kwenkhulumomphikiswano yaleSigungu levulekeleummango.
3. Nanoma nguyiphi inkantolo leneligunya ingancuma ngekuba semtsetfweni -
a. kwekumenyetelwa kwesimo lesibucayi;
b. kwanoma ngukuphi kwelulwa kwekumenyetelwa kwesimo lesibucayi; noma
c. kwanoma ngumuphi umtsetfo loshayiwe, noma lesinye sinyatselo lesitsetfwe, ngekulandzela kumenyetelwa kwesimo lesibucayi.
4. Nanoma ngumuphi umtsetfo loshaywe ngesizatfu sekumenyetelwa kwesimo lesibucayi ungehluka eluCwebini lwemaLungelo eLuntfu kufika ezingeni kuphela -
a. lekutsi lokwehluka kudzingwa nguleso simo lesibucayi; futsi
b. lekutsi lowo mtsetfo –
i. uhambelana netibopho teRiphabhulikhi ngaphasi kwemtsetfo wemave emhlaba losebentako macondzana netimo letibucayi;
ii. uyavumelana nesigatjana (5); futsi
iii. ushicilelwa kuGazethi yaHulumende yavelonkhe ngekusheshisa lokwemukelekako ngemuva kwekutsi ushaywe.
5. Kute uMtsetfo wePhalamende loniketa ligunya lekumenyetelwa kwesimo lesibucayi, futsi kute umtsetfo loshayiwe noma lesinye sinyatselo lesitsetwe ngenca yaleso simemetelo, lokungavumela noma kunikete lingunya -
a. lekuvikela umbuso noma lomunye umuntfu, macondzana netento letingekho emtsetfweni;
b. noma ngukuphi kwehluka kulesigaba; noma
c. ngukuphi kwehluka esigabeni lesiphawulwe eluhlwini 1 kuleliThebula lemaLungelo langenakuNcishiswa kuze kufike ezingeni lelikhonjiswe ngekucatsanisa lesigaba eluhlwini 3 lwaleliThebula.

LiThebula lemaLungelo langeke anNcishiswa

Inombolo yesigaba
Sihloko sesigaba
Lizinga lekunganciphiseki kwelilungelo
9
Kulingana
Uma kuphatselene nekubandlulula ngekwebuhlanga, libala, buve noma kutalwa, bulili, inkholo noma lulwimi
10
Sitfunti sebuntfu
Lonkhe
11
Imphilo
Lonkhe
12
INkhululeko nekuVikeleka kwemuntfu
Uma kuphatselene netigatjana (1)(d) na (e) kanye na (2)(c)
13
Bugcili, kusebenta matima njengemtfunjwa kanye nekusentjentiswa ngenkhani
Uma kuphatselene nebugcili nekubenta matima njengemtfunjwa
28
Bantfwana
Uma kuphatselene:

- nesigatjana (1)(d) na(e)
- nemalungelo lasetindzimeni(i) na(ii) tesigatjana (1) (g); kanye
- nesigatjana (1)(i) uma kuphatselene nebantfwana labaneminyaka leli –15 nangaphasi

35
Bantfu lababoshiwe, labavalelwe kanye nalabatfweswe emacala
Uma kuphatselene:

- netigatjana (1)(a),(b) na-(c) kanye na-(2)(d);
- nemalungelo lasetindzimeni(a)–(o) tesigatjana (3) ngaphandle kwendzima(d);
- nesigatjana (4); kanye
- nesigatjana (5) uma kuphatselene nekungemukelwa kwebufakazi uma kutsatfwa kwabo kutawenta kutsetfwa kwelicala kungabi nebulungiswa



6. Noma nini lapho umuntfu avelelwe ngaphandle kwekushushiswa ngenca yesizatfu sekuncishiswa kwemalungelo akhe lesibangelwe kubekwa kwemtsetfo wesimo lesibucayi kute kulandzelwe lemibandzela lelandzelako -
a. Umuntfu lomdzala lolilungu lemndeni noma umngani walowo muntfu lovalelwe kufanele atsintfwe ngekungephuti lokungakadzingeki, futsi atjelwe kutsi lowo muntfu uvalelwe
b. Satiso kuGazethi yaHulumende wavelonkhe kufute setfulwe kungakapheli emalanga lasihlanu avalelwe lowo muntfu, leso satiso sisho ligama lalowo lovalelwe kanye nendzawo lavalelwe kuyo kanye nemtsetfo wesimo lesibucayi lavalelwe ngaphasi kwaso lowo muntfu.
c. Lovalelwe kumele avunyelwe kutsi akhetse nekutsi avakashelwe ngudokotela ngesikhatsi lesifanele
d. Lovalelwe kumele avunyelwe kutsi akhetse nekutsi avakashelwe ngummeli ngesikhatsi lesifanele
e. Inkantolo kumele ibuke kabusha lokuvalelwa kwalomuntfu ngekusheshisa, kepha kungakapheli emalanga lalishumi ngemuva kwekuvalelwa kwalowo muntfu kantsi inkantolo kumele ikhulule lomuntfu ngaphandle uma ngabe lokuchubeka nekuvalelwa kudzingekile futsi kuletsa kuthula nekulandzelwa kwemtsetfo
f. Lovalelwe kepha angakakhululwa ngekulandzela kubuyeketwa kabusha kwesigatjana (e), noma longakakhululwa ngekwesibuketo ngaphasi kwalesigatjana angenta sicelo enkantolo kutsi iphindze ibukete kuvalelwa kwakhe esikhatsini lesingemalanga lali-10 ngemuva kwekubuyeketwa lokwendlulile, futsi inkantolo kumele ikhulule lowo muntfu ngaphandle uma ngabe lokuvalelwa solo kudzingekile kuletsa kuthula nekulandzelwa kwemtsetfo
g. Lovalelwe kumele avunyelwe kuta matfupha enkantolo lebuketa indzaba yakhe yekuvalelwa, amelwe ngummeli ekutekweni kwelicala, kanye nekubeka tikhalo tekutsi kuvalelwa kungachubeki
h. Umbuso kumele unikete inkantolo tizatfu letibhalwe phasi letivuma kuchubekisa kuvalelwa kwaloyo muntfu uphindze unikele lowo muntfu lovalelwe umbhalo waletizatfu kungakapheli lokungenani emalanga lamabili inkantolo isengakakubeki lokuvalelwa
7. Uma ngabe inkantolo ikhulula lovalelwe lowo muntfu angeke aphindze avalelwe ngetizatfu letifana naleto lebekavalelelwe tona ngaphandle uma ngabe umbuso uniketa inkantolo sizatfu lesicinile sekumvalela futsi
8. Tigatjana (6) na (7) atisebenti kubantfu labangenabo buve beNingizimu Afrika futsi lababoshwe ngesizatfu sekulwa ngetikhali ngaphasi kwemtsetfo wemave emhlaba. Esikhundleni saloko umbuso kumele ulandzele emazinga laphocelela iRiphabhulikhi ngaphasi kwemtsetfo wemave emhlaba mayelana nekuvalela bantfu baloluhlobo.

38. Kuphocelelwa kwemalungelo
1. Noma ngubani lobalwe kulesigaba unelilungelo lekuya enkantolo lefanele, asho kutsi lilungelo lelikuluCwebu lwemaLungelo eLuntfu lephuliwe noma lesatjisiwe, kantsi inkantolo inganiketa sincepheteliso lesifanele, lokufaka ekhatsi kucinisekiswa kwemalungelo. Bantfu labangaya enkantolo ngulaba labalandzelako -
a. noma ngubani lotiletsela sicelo egameni lakhe;
b. noma ngubani loletsa sicelo esikhundleni salomunye umuntfu longakwati kutentela loko egameni lakhe;
c. noma ngubani loletsa sicelo njengelilunga lelicembu, noma ngekwemfuno yelicembu noma licoco lebantfu;
d. noma ngubani loletsa sicelo ngekwemfuno yemmango; kanye
e. nenhlangano leletsa sicelo ngekwemfuno yemalunga ayo.

39. Kuhunyushwa kweluCwebu lwemaLungelo eLuntfu
1. Uma kuhunyushwa luCwebu lwemaLungelo eLuntfu inkantolo, libandla noma inkhundla -
a. kumele ikhutsate emagugu lasisekelo semmango loselubala newentsandvo yelinyenti lowesekelwe esitfuntini seluntfu, kulingana kanyenekukhululeka;
b. kumele ibuke umtsetfo wemave emhlaba; futsi
c. ingabuka umtsetfo wemave angaphandle.
2. Uma kuhunyushwa noma ngumuphi umtsetfo, futsi uma kutfutfukiswa umtsetfo lowetayelekile noma umtsetfo wesintfu leyo naleyo nkantolo, emabandla noma tinkhundla kumele tikhutsate umoya, tinhloso kanye netinjongo teluCwebu lwemaLungelo eLuntfu.
3. LuCwebu lwemaLungelo eLuntfu alukuphikisi kuba khona kwalamanye emalungelo noma inkhululeko lokwemukelwa noma kuniketwa ngumtsetfo lowetayelekile, ngumtsetfo wesintfu noma kushaywa kwemtsetfo, kuyawufika ezingeni lapho kuhambisana khona neluCwebu lwemaLungelo eLuntfu.