Glamat popiko-katekik Volapüka/F. Numavöds

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
V. Glamat patik
← E. Ladyeks F. Numavöds
Glamat popiko-katekik Volapüka
G. Pönops →

F. Numavöds.

I. Stabanums

85. Liko in vp. stabanùms zül balids ä veütiküns tonoms?

1 bàl, 2 tel, 3 kil, 4 fol, 5 lul; 6 mäl, 7 vel, 8 jöl, 9 zül.

Sams: GOD bal; vols tel; timadils kil; logs fol; famüls lul; säks mäl; gläts vel; doms jöl; koàps zül, sevob luli lekanas.

Men alik labom te lifi bal (gudikumo: lifi te bali); givob liätis kil; labob cinis lul; sevob menis vel gudik (gudikumo: menis gudik veli): metàls zül; mèts jöl; labob minutis mäl; labob fönis fol; lilis tel; pükis kil.


86. Liko givön vödi bal jiliko?

Me jibal, (seledumo, a. s. in poèd, me bàl-jì).


87. Givon liko vödi bal neudo?

Me ós-bàl, (seledumo me bál-òs; ibo balòs binosöv pösod kilid balnuma neudo de balön).


88. Liko lovepolon vödis deutik: die einen, — die anderen (di áinen — di ándären)?

No me bals (ibo vöd bals malom 10) e no me votiks; sod me: balims —, votims —.


89. Deklinon numavödis liko?

Also: bala, tele, kili; jifola, oslule (os-lule), mäli


II. Balsiels, e l.

3190. Liko in vp. balsièls valik des balszüls pafomoms?

Lägon baliko len tonabi l stabanumas zül tonabi plunuma s (bi vo balsièls valik kosietoms se balièls mödik). Klu 10 tonom vpo. bàls, 20 tels, 30 kils, 40 fols, 50 luls; 60 mäls, 70 vels, 80 jöls, e 90 züls.


91. Liko givon volapüko numis 100 e tumielis?

Me tum (de centum latinik), e tùms, (baltum; teltum, teltums…)


92. Liko paisagos vpo. 1000 e milièls?

Me mil, e mils, (balmil)… (de mille latino).


93. Liko sagon vpo. 200…, e 3000…?

Teltum ü tel tums; kilmil ü kil mils…


94. Liko nemon vpo. ‚1 Milliòn‘, e 1 ‚Milliárde‘?

Baliòn, e baliàd (bal balion, bal baliad; abu balion (e) bal = 1’000,001…


95. Liko painemom volapüko ‚Billiòn, Trilliòn‘?…

Teliòn (1’000’000’000’000), kiliòn, folion, lulion; mälion, velion, jölion, zülion; balsion, telsion…, zülsion; tumion; milion; baliadiòn!… —


3296. Liko fomon vpo. fetani balsielas ä (sa) balielas…?

No, äs deuto… (‚dreizehn‘…), sod aibupladölo numi gletikum smalikume. Ibo aibinos glelon vpk., dàs dunlüno gletikumos aibugolos vätopo smalikumose; so a. s. i tefü nùms däta: yels aibugoloms mules, mùls viges, ats deles, äts düpes, düps minutes, aèts sekunes

Sams: Labob glokis bals; sevob düpis kils; lulsi stelis sevob; sevob julis vels; givob steabis züls; pükedis labob tumi; sevob tugis mil; givob vödis jölse netes; sevob velatis mäls; givob lunulüdi bödes fols.

Labob vödis mil; sevob nolügis tum; no sevob volis jöls; ab sevob vinis tels; givob canis mäls; löfob velatis fols; sevob fatis kils; labob lainaklöfis luls; sevob möbis vels nulik; labob metis züls lainaklöfa.


III. Leodanums

97. Fomon liko in vp. leodanumis (finöl deuto me posilab ?)

Len stabanumi tefik lägon posilabi vpk. id, a. s. telid (d sümom t!)


98. Liko fomon ladvelibis numavödas (leodanumis ladvelibik), finölis deutapüko me téns?

Len finoti id leodanumas lägon vokali o, me kel ladvelibs alik pafomoms se ladyeks e subsats…; a. s. folido

33Sams: Man balid (ai)binom Adàm; tusdel kilid; dödel lulid; mälüdel velid; balido soldel; velido velüdel; telido mundel; vesdel folid; jölido yanul zülid; zülido kilüdel telid.

Del mälid kilula (mäzula); düp jölid dela balsid mayula (lulula); mälido mul yunul (mälula); velido yulul (velul); mul zülid binom setul (zülul); labob balsido muli otul (balsul); balsebalido novul (babul); yanul kilsebalid; tumido solàts bafölikün; yel balmil jöltum jölsezülid.


99. Kiöpi pladon finoti id ed ido, if nums anik emo panumämoms?

Egelo te len numi lätik ä smaliküni, äslik is löpo len yelanum(i) 1889.


IV. Denuam

100. Liko fomon vpo. numis denuama, aifinölis valik deuto me posilab màl?

Lägon balik(o) posilabi len stabanumi teföl; a. s. fol


101. Kisi dunon, if in vp. lä balsièl sembal kosonats kil kotuvomsok? Ibo atos öto leno zitosöd vpo., äso kozit vokalas kil nemedamo pobalvoto!

Ninlumufon tonabi e sonemik(o) benotoniki bevü tonabi s e finasilabi na; s.!: telsena (pla telsna).


102. Fomon liko se nums at denuama numis teföl ladyekikis finöl me màlig deuto?

34Lägon len silabi na posilabi fövoìk lìk, e silab at aimalom finasilabi deutik màlig (líg sümo lìk); a. s. velnalik, jölsenalik


103. Liko fomon denuliko se nùms at ladyekik(s) denuama numis ladvelibik pötölis (numis ladvelibik denuama)?

Denu lägon elosi o ladvelibik len silabi lik (nalik), klu naliko…; s.!: folnaliko, zülsenaliko

Sams: Vobob kilna dela (ünü, du del); logob telsena fleni, ab no lani flena; vöds balsenalik; folnaliko; mälnà yela; tumna (tumena) ünü yeltum; elöfob fati kilnaliko; moned milnalik; lulsenaliko; mälsemälnà du vig; zülselulna su mel.

Sevob kilnaliko modi buma; suno velna viga; vob balsenalik lä reg; lulsena ünü (du) yels kils; danob famüle folnaliko; sagob en lulna; stim mälnalik; vobob len lel jölnaliko; zülsena in dekul; ti milnaliko.


V. Sedilam

104. Fomon liko numis sonemik sedilama, pafomölis deuto me silab peteilöl (je)?

Dat no silabs kil lenlägama kozitoms(ös): silab bal, äs in natapük deutik…, also id in vp. pabisepladom numavöde tefik, efe tonab flentik a (à); s.!: a vel, a jölid, a lulido, a folnà, a kilnalik, a balsenaliko…

Sams: Jevals a mäl; solat a balsezülid; 35a telsevelido; a baltumtelnà; pos vòk a telsenalik; a velsenaliko; kömob in dekul a balid yela; vegob a jölselulnà; tuvob makis telna a teltum folsejöli; fidob büni a kilid(i).

Votob a kilna klotis; begepükob penedi a balsidi; legivob bodis a folido; getob kölis a telselul; sedob boadis a velnaliko; blünob fitis a kiltum jölsemäl; golob a jölna da zifi; lilob dogis a fols(i); lemob liabis a bal mil veltum mälsekìl; mekob litis a balsebalna du (ünü) vig bal.


VI. Mödükam

105. Liko numavöds et pafomoms, kel deuto finoms me silab fáq (fach), e kels panemoms kösömo nùms mödükama?

Mekon se stabanums ladyekis me lenlägam silaba ladyekas ik; a. s. tel, telik

Sams: Löf kilik; dan balsik; könab telsik; flan folik; blìg lulik; kilseluliko; kopins mälik; cin folsezülik; möbs jölsevelik; sedob minis teltumvelsefolik.

Nèms folik; sevob natis velik; sumob planis kiliko; nemob nemis mälik; lemob fönis lulik; mekob leüli teliko; logob jöliki pöpi; pükob tonabis züliko; getob ruabis foliko; sevob stulis balsetelik.


106. Fomon liko numavödis finöl deutapüko me silab erlei (ärlái)?

Lägon len stabanuvödi ä stämanuvödi posilabi nik, e ninyumon tonabi 36benotonik e (enik), kö voto kosonàts kil kozitomsöv; a. s. fol, folnik; balsenik…


VII. Subsatam

107. Liko fomon se numavöds subsatis numas (numavödik)?

Lägon len stabanumi finoti an, ud el, ud ièl; a. s. fol, folan; mälel; jölièl


108. Kitim lägon silabi an po stabanuvödi?

pösods plüdik, a. s. zülan (o. b. solat regana zülid…).


109. Kitim lenlägon silabi el len stä(ma)silabi?

pösods bosi bevoleköls, bevobädöl u meköls, a. s. lä namunans: glokel meköl gloka’numis bal jü balsetel: balel, telel… jü balsetelel


110. Kiüp (kiöp) lenlägon finoti ièl?

dins: nums, nüms…; a. s. tumièl, o. b. num tum…


111. Liko fomon numis sonemik dilanumikis (‚pártitìvos‘)?

Lägon len stabanumi finoti dìl, pötöli finote deutik tél, se: Teil (táil); a. s. veldil = 17


VIII. Velibam

112. Fomon velibis liko se nùms?

Lenlägon balik(o) len stabanumi finoti veliba (velibik) ön, o. b. finoti subsatabida, kel finot aipötom finote deutik en; a. s. mäl, mälön


37113. Abu kikod numavelib balükön (‚vereinfachen‘ [färáinfáqen]) no dalom tonön balön, ed i no balikön?

Bi vöd balön aimalom: balad’ön, bofön, klubön; e bi vöd balikos voto binomöv palsiämik; ibo kanomöv malön: (elos) balik(os), e balükos (balikos). Sikod vöd deutik veréinfáchen tonom vpo. balükön.

NB. Aikelan vilom atosi ni lesevön (suemön), ni lensumön: ut binom flen palsiämöfas e mikäpälübas aimutöl vemüno palenedälön e paivitön (pölenedälöl e pöivitölas) in väpük velatik, in volapük!!


Sams des säk tumemälid jü tumebalsekilid (teföl numavödis): Dèls kilnik; dils folsenik; sevob solatis lul tum’anis; penòb päneles lulseles e mileles; potob telieli cina; foldils vel; tumdils kilsejöl; milob tonabis; balükob pükis; balionob silabis (mekob balionik silabìs).

Labob ya bukis lulsenik; logedob stelis balsemälnik legletikis; sükob silefi lulnik; polob kloti folsanas; sevob glokelis balsebalelis; zülièl gloka no binom kleilik; labob zülsezüldilis vels steabas; mälob velatis gletik; balükob nolügi e lekani; jölsob petis jönik.



← E. Ladyeks F. Numavöds
Glamat popiko-katekik Volapüka
G. Pönops →