Page:Orosz-lapp nyelvmutatványok – máté evangélioma és eredeti textusok.pdf/76

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
This page has been proofread.
74
OROSZ-LAPP NYELV

mi̊jn, nijti̊ᵢs lī ompi̊ vi̊̄jst. Nijti̊ᵢs cealhka, ušta vārri̊ᵢt māzi̊ᵢt, ni̊ɵrje poatta, tak toni̊ porra. ― Nu son vi̊̄ᵢlgij māzi̊ᵢt. Vāᵢnci, vāᵢnci ja kāvvi̊ᵢzi ni̊rmmi̊s nijtis. Pi̊ɵdi, mientuži̊ pārna ki̊ɵᵢd’ aᵢln kirstolli̊v, cieᵢlkin, ušta ājja tolla. ― Pi̊ɵdij koatta, ki̊ɵdest koᵢnte ti̊̄lje ši̊ɵttamajn. ― Pārnaᵢs reakki̊ɵttin jeannaᵢs, što āčča tolla. Nijti̊ᵢs jeaččaᵢs cealhka, ušta lieɣta olki̊s, vi̊ᵢlšeakka! ― Nu liktin olki̊z, vi̊ᵢlšin: aštu tuᵢtte koᵢnte-saᵢrves tolla. Nu ja pi̊ɵdij, vi̊̄ps tirvti, ti̊̄ᵢljes jāᵢvsij, tagazij olmi̊j ja vi̊̄ps porttiški̊ɵdij. Vi̊̄hpi̊ᵢs vi̊ᵢlkki̊ɵdij māzi̊ᵢt āhkaᵢs. Tuᵢtte vi̊vvis soᵢnne aᵢndij i̊ɵńče milte, i̊ɵńče son aᵢnti jienni̊je: kiedempi̊jte, tāᵢkte-vi̊j, či̊ɵv-vi̊j, patt-či̊ɵᵢle, ńi̊ɵckas, či̊ńč, kāhcaᵢd maᵢñemi̊ᵢs.

Nu son pi̊ɵdij ākańis. Ākańis kiesčiški̊ɵdij vi̊̄ss sizn vi̊lktuvzijt. Ākańis kački̊ɵdij kāllazest saᵢgt.

3. Jieli ki̊ɵᵢss tuᵢl ākaj ja kāllazaj. Jiellin, jiellin ja ākaj kāllazes vi̊lktolla košk ki̊̄ᵢle ki̊ɵjk ja vi̊jj-guttu ki̊ɵjk. Kāllazaj mieltšat vi̊̄ᵢlgij. Nu pi̊ɵdij ajht-uks-ńālmaᵢs, soᵢnni kulloaja ajt sizn: vi̊tt, kutt hī! Nu vāᵢlti son palgi̊ɵdij ja vi̊̄ᵢlki māzi̊t. Pi̊ɵdij ākkańis. Ākaj jičč vi̊ᵢlkki̊ɵdij ja silki, vi̊jnel pi̊ɵdi ājhta-gi̊ᵢrris. Taᵢle kulaj ajt sizn palttuvš: vi̊tt, kutt jiemeni̊ɵj hī! Nu ākaj ajhtu soaññaᵢli, vi̊j-guᵢtte tābaᵢdi, košk ki̊ɵlajt vāᵢldij. Sāᵢhpliñk pujci̊ sizn. Son vāᵢlti, ki̊st-ńunna coᵢñki, māzi̊t sīlki; pi̊ɵdi kāllazańčis. Ussi̊ āᵢvedi, kaᵢštij sāᵢhpliñka kāllazańčis: ti̊-la, gul, toni̊ soᵢrme! Kāllazaj ńički̊di ja či̊ɵjve kuvti̊ᵢt, jāᵢmij. Ākańis ńički̊dij: a po-po-pop! Či̊ɵjves kuvti̊ᵢt, mieltšat jāᵢmij. Nu majns pi̊k.

4. Találós mesék.

Mušt taᵢtte mī: ńuvči̊ maᵢnne tivtist maᵢnn-sijest. ― N'aᵢlme sizn pāᵢne.

Pi̊rr javra vīkk vānca, kāᵢnc kāᵢnʒes jieb ki̊ski̊ᵢnt. ― Šāba pi̊rr toll·sije ceakkamajn.

N'eazm-jikt-mogn, laᵢhke roški̊t, nuᵢmpe laᵢhke vilki̊t. ― Nijtst perevieske.

Vilkis kaᵢpper ja čāᵢhpis kaᵢpper. ― Kiesse ja tāᵢlve.

Raᵢste mieri̊ tierm-jiks santāda. ― Kimne-kievle raᵢste kimne santāda.

Mušt taᵢmme, ušta olmijej vānca ruškis ki̊ɵᵢlpegest. ― Li̊̄meᵢn.

Āᵢhke lī kassi̊g, nijtis roški̊t, aᵢlkes udaᵢl lī, aᵢlme vi̊̄ᵢl vārri̊da. ― Toll-sijje āᵢhke, nijt avr, aᵢlkes suvv.