Page:Orosz-lapp nyelvmutatványok – máté evangélioma és eredeti textusok.pdf/74

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
This page has been proofread.
72
OROSZ-LAPP NYELV

tātak. ― Son čāñña kun siz, jil siz. I̊ɵdi, i̊ɵdi, koccaj kun sizn, jil sizn, ajges jillak, ni ki̊ɵtte jillak, ni mī-gen jillak. Son vāᵢnceli; vāᵢnʒij, vāᵢnʒij, sijti pi̊ɵttegi̊ɵdi. Taᵢlle soni̊ ujniš pi̊ɵtteme, vīččis, sāgi̊ taᵢkkiš konagaᵢssi: no vārlaj tolla, vaj toll-či̊ɵckanas jorra. ― Konagas pākaj: vīččet kohčat soni̊ tiege. ― Son pi̊ɵdij konagaᵢssi, konagas soᵢnni ti̊ɵᵢle šītteli ji portteški̊ɵdij soni̊ ji ji̊htigi̊ɵdij soni̊ ji kački̊ɵdi sonst sāᵢgt: tonst mī lī riemeslijt ti̊ɵkkanant? A munst lī nījtst koᵢlte-bāᵢnne; vaj bi̊ɵlni̊ ton oajak muni̊ nījtst koᵢlte-bāᵢne li̊nti̊t? ― Son sārna, što oajja, konagas, aᵢtte. ― A son sārna, što mun nījti̊m kočam, ton vi̊ᵢzed riemeslijdant. ― Nījti̊ᵢs kaski̊ porri̊men, liej; tuᵢtte konagas nījts pi̊̄tij, son vāᵢlti, kaski̊ porri̊men, pejas kāndaj vi̊ɵlas i̊ɵjve: taᵢl pi̊k munst riemeslam. ― Konagas vāᵢlti i̊ɵjve čīpij ji pašk al’ ciekkeli.

Nuᵢmpe vīlj vi̊̄rdij, vīljis jī poattamajn; son vi̊̄ᵢlki toɣo-že, kozi̊ vīᵢljis vi̊̄lɣij. Vāᵢnc, vāᵢnc, soᵢnne cīgi̊ taᵢgij, son vāᵢlt’ čajjedi. Son šaᵢllūᵢǯij, jī tīd koz vāᵢnced, son ri̊stki̊ɵdij čeᵢlmides: aᵢnt Jimmel mi̊ᵢnni vierta! ― No soᵢnni popalij kāᵢles kaski̊ čaᵢlm-ri̊sttaᵢme. Kāᵢles sārna, što mom, čalmańi̊m ki̊ɵrejatk? ― Kozi̊ mani̊m, ajja, koᵢtt mun jim ki̊ɵrejad, koᵢtt lī mi̊ᵢnni ki̊ɵrja. ― Ajges soᵢnni sārna, što mi̊ᵢnni popalik, tak toᵢnni ki̊ɵrja jī pi̊ɵde, ajja toni̊ vi̊kka sijti. ― No mun lam, ajja, šičkantmi̊jn, mun lam, ajja, porsti̊̄čmi̊jn. ― Ajges soᵢnni sārnaj: poadak ton pormi̊jn, ji poadak ton jukmi̊jn, koᵢtt ton muni̊ kaᵢvnik; ton rābaᵢst muni̊ pielje-bieᵢle. ― Son rābaᵢst pielje-bieᵢle: šurr kīmne soᵢnni popali pielje sizn. ― Rābaᵢst muni̊ nuᵢmpe pielje-bieᵢle. ― Son rābaᵢst, soᵢnni popali ki̊ɵtte, a pieᵢlle li̊vte, a nuᵢmpe pieᵢlle ki̊ɵhcev ki̊ɵᵢdses taᵢst. Son ajgeses kačča, ušte mom porgi̊ɵᵢttep, ajja? ― Ajges soni̊ pākaj k͘eptet i̊ɵńče ja pi̊jte, ji son k͘eptegi̊ɵdi; ajges sārn, što ton, čalmańi̊m, kipt, a mun oattam. ― Son jīčč maᵢnij ki̊ɵhce-bealańi, a ajges komali li̊vte-bealla. Son k͘eptegi̊ɵdij, kimnes sonst ti̊ltij, son jīčč lī porsti̊̄čmi̊jn, son vāᵢlti i̊ɵńče ja pi̊jte, koñka kiptemajn, kaski̊ ti̊lti̊me, son porški̊ɵdij; soᵢnni pi̊jtegaj jitteli, son vāᵢlti pi̊jtega portted kalnem rajja. Sonst vāᵢlti kīmnes kirkeni, son ajges pokta: ajja, kocca porri̊d! ― A ajges ńuᵢnne vi̊jti̊jn. Son kačča: ajja, tonst ńuᵢnne maᵢst lī vi̊jti̊jn? ― Ajges soᵢnni sārna: nakkareastan la ši̊̄žnajn. ― Sij poᵢrrin, kīrknin, ji sij oattaški̊ɵttin; a son kačča: ajja, mij kozi̊ oattep? ― Ajges soᵢnni i sārnaj, ušta rābaᵢst muni̊ pielje-bieᵢle. ― Soᵢnni popali ott roavva ji ott ti̊̄lje ji ott i̊ɵjv-bealas. Sij oattijen, i̊ɵttin, koccajjin jintsiejke.