Umtsetfosisekelo WeRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika/Sehluko 9

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
Umtsetfosisekelo WeRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika  (1996) 
Sehluko 9: Tikhungo Tembuso Letisekele Intsandvo Yelinyenti NgekweMtsetfosisekelo

181. Kusungulwa kanye nemigomosisekelo lebusako
1. Letikhungo tembuso letilandzelako ticinisekisa intsandvo yelinyenti ngekwemtsetfosisekelo eRiphabhulikhi -
a. UMvikeli wemmango.
b. LiKhomishani laseNingizimu Afrika lemaLungelo eLuntfu.

[Indzima(b) iChitjiyelwe ngesigaba 4 seMtsetfo 65 wanga-1998.]

c. LiKhomishani lekuTfutfukiswa nekuVikelwa kwemaLungelo emiPhakatsi yemaSiko, teNkholo neluLwimi.
d. LiKhomishani lekuLingana ngeBulili.
e. Umcwaningimabhuku-Jikelele.
f. LiKhomishani leluKhetfo.
2. Letikhungo titimele, futsi tiboshwa kuphela nguMtsetfosisekelo nemtsetfo, futsi kumele tingakhetsi luhlangotsi futsi kumele tisebentise emandla ato futsi tente imisebenti yato ngaphandle kwekwesaba, kwekuvuna noma kwekukhinyabeta.
3. Letinye tikhungo tembuso, kumele ngetinyatselo temtsetfo naletinye, tisite futsi tivikele letikhungo kutewucinisekisa kutimela, kungakhetsi luhlangotsi, sitfunti kanye nekusebenta ngemphumelelo kwaletikhungo.
4. Kute umuntfu noma sikhungo sembuso lokumele sitsikamete kusebenta kwaletikhungo.
5. Letikhungo tinekutiphendvulela esiGungwini saVelonkhe kantsi kumele tiletse umbiko wekusebenta nekuchutjwa kwemisebenti yato kuleSigungu lokungenani kanye ngemnyaka.

UMvikeli weMmango

182. Imisebenti yeMvikeli weMmango
1. UMvikeli wemmango unemandla, njengoba kucondziswa ngumtsetfo wavelonkhe –
a. ekuphenya noma ngusiphi sento etindzabeni tembuso, noma kulawulwa kwembuso kunoma ngumuphi umkhakha wahulumende lekutsiwa noma lekusolakala kutsi asikalungi noma sitawuletsa kungalungi noma lukhinyabeteka;
b. ekubika mayelana naleso sento; kanye
c. nekutsatsa sinyatselo lesifanele lesilikhambi laloku.
2. UMvikeli wemmango unemandla nemisebenti leyengetiwe laniketwe yona ngumtsetfo wavelonkhe.
3. UMvikeli wemmango akumelanga aphenye tincumo tetinkantolo.
4. UMvikeli wemmango kumele afinyeleleke kubo bonkhe bantfu nakuyo yonkhe imiphakatsi.
5. Noma ngumuphi umbiko lokhishwe nguMvikeli wemmango kumele ummango ukwati kuwutfola, ngaphandle uma ngabe timo letitsite letingakavami, letitawuncunywa ngumtsetfo wavelonkhe, tibeka kutsi umbiko lotsite ugcinwe uyimfihlo.

183. Sikhatsi sekuba sesikhundleni
UMvikeli wemmango ubekwa esikhundleni kutsi asebente iminyaka lesikhombisa lengavuselelwa.

LiKhomishani laseNingizimu Afrika lemaLungelo eLuntfu

184. Imisebenti yeliKhomishani lemaLungelo eLuntfu
1. LiKhomishani laseNingizimu Afrika lemaLungelo eLuntfu kumele –
a. likhutsate kuhlonishwa kwemaLungelo eLuntfu kanye nekutfutfukiswa kwelisiko lemalungelo eluntfu eRiphabhulikhi;
b. likhutsate kutfutfukiswa, kuvikelwa kanye nekutfolakala kwemaLungelo eLuntfu; futsi
c. libeke liso liphindze lihlatiye kuhlonishwa kwemalungelo eluntfu eRiphabhulikhi.
2. LiKhomishani laseNingizimu Afrika lemaLungelo eLuntfu linemandla, njengoba kubekwe ngumtsetfo wavelonkhe, ladzingekile kutsi lente imisebenti yalo, lokufaka ekhatsi emandla –
a. ekuphenya kanye nekubika mayelana nekuhlonishwa kwemalungelo eluntfu;
b. ekutsatsa tinyatselo kucinisekisa sincesitelo lesifanele uma ngabe emalungelo eluntfu ephuliwe;
c. ekwenta lucwaningo; kanye
d. ekufundzisa.
3. Njalo ngemnyaka liKhomishani lemaLungelo eLuntfu kumele libophelele tikhungo tembuso kutsi tetfule kuleliKhomishani imininingwane ngetinyatselo letititsetse leticondze ekuphunyelelisweni kwemalungelo lakuluCwebu lwemaLungelo eLuntfu laphatselene netindlu, lunakekelo lwetemphilo, kudla, emanti, kuvikeleka kutenhlalakahle, imfundvo, kanye nesimondzawo.
4. LiKhomishani laseNingizimu Afrika lemaLungelo eLuntfu linemandla nemisebenti leyengetiwe leliniketwe yona ngumtsetfo wavelonkhe.

[Sigaba 184 siChitjiyelwe ngesigaba 4 seMtsetfo 65 wanga-1998.]

LiKhomishani lekuTfutfukiswa nekuVikelwa kwemaLungelo emiPhakatsi yemaSiko, teNkholo neluLwimi

185. Imisebenti yaleliKhomishani
1. Tinhloso letinkhulu taleliKhomishani lekuTfutfukiswa nekuVikelwa kwemaLungelo emiPhakatsi yemaSiko, teNkholo neluLwimi -
a. kutfutfukisa kuhlonishwa kwemalungelo emiphakatsi lebunjwe ngemasiko, tenkholo netilwimi;
b. kunconota nekutfutfukisa kuthula, bungani, buntfu, kubeketelelana nebunye besive emiphakatsini lebunjwe ngemasiko, tenkholo netilwimi lokumiswe esisekelweni sekulingana, kungabandlululi nekuhlangana ngenkhululeko; kanye
c. nekwenta tiphakamiso tekusungulwa noma tekwemukelwa, ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe, kwemkhandlu wetemasiko noma lokunye noma imikhandlu yemmango noma imiphakatsi eNingizimu Afrika.
2. LeliKhomishani linemandla, njengoba kubeka umtsetfo wavelonkhe, leliwadzingako kufeza tinhlosoncanti talo, lokufaka ekhatsi emandla ekulandzelela, ekuphenya, ekucwaninga, ekufundzisa, ekusomela kwesekelwa, ekweluleka nekubika ngetindzaba letiphatselene nemalungelo emiphakatsi lebunjwe ngetemasiko, ngetenkholo nangetilwimi.
3. LeliKhomishani lingetfula imibiko ngeludzaba loluwela ngaphasi kwemandla nemisebenti alo lekuliKhomishani laseNingizimu Afrika lemaLungelo eLuntfu kutsi luphenywe.

[Sigatjana (3) siChitjiyelwe ngesigaba 4 seMtsetfo 65 wanga-1998.]

4. LeliKhomishani linemandla nemisebenti leyengetiwe leliniketwe yona ngumtsetfo wavelonkhe.

186. Kubunjwa kwaleliKhomishani
1. Linani lemalunga aleliKhomishani lekuTfutfukiswa nekuVikelwa kwemaLungelo emiPhakatsi yemaSiko, teNkholo neluLwimi kanye nekubekwa etikhundleni nemibandzela yekucashwa kwawo kumele kubekwe ngumtsetfo wavelonkhe.
2. Kubunjwa kwaleliKhomishani –
a. kumele kukhombise kumelwa ngalokubanti kwemiphakatsi lemikhulu kutemasiko, tenkholo netilwimi eNingizimu Afrika; futsi
b. kukhombise ngalokubanti bunyenti bebulili lobukhona eNingizimu Afrika.

LiKhomishani lekuLingana ngeBulili

187. Imisebenti yeliKhomishani lekuLingana ngeBulili
1. LiKhomishani lekuLingana ngeBulili kumele likhutsate kuhlonishwa kwekulingana ngekwebulili, kanye nekutfutfukiswa, kuvikelwa kanye nekuzuzwa kwekulingana ngekwebulili.
2. LiKhomishani lekuLingana ngeBulili linemandla, njengoba kubekwe ngumtsetfo wavelonkhe, ladzingekako ekwenteni imisebenti yalo, lokufaka ekhatsi emandla ekulandzelela, ekuphenya, ekucwaninga, ekufundzisa, ekusomela kwesekelwa, ekweluleka nekubika ngetindzaba letiphatselene nekulingana kwebulili.
3. LiKhomishani lekuLingana ngeBulili linemandla nemisebenti leyengetiwe leliniketwe yona ngumtsetfo wavelonkhe.

UmCwaningimabhuku-Jikelele

188. Imisebenti yemCwaningimabhuku-Jikelele
1. UmCwaningimabhuku-Jikelele kumele acwaninge aphindze ente imibiko ngemabhuku etetimali, netitatimende tetetimali kanye nekuphatfwa kwetimali –
a. kuwo onkhe ematiko embuso emkhakheni wavelonkhe newesifundza kanye nemahhovisi embuso;
b. kubo bonkhe bomasipala; kanye
c. nakunoma ngusiphi lesinye sikhungo noma licadzi lekutiphendvulela lekufuneka ngekwemtsetfo wavelonkhe noma wesifundza kutsi ticwaningwe ngumCwaningimabhuku-Jikelele.
2. Ngetulu kwalemisebenti lebekwe esigatjaneni (1), futsi nangekulandzela noma ngumuphi umtsetfo, umCwaningimabhuku- Jikelele angacwaninga aphindze abike ngekugcinwa kwetetimali, titatimende tetimali nekuphatfwa -
a. kwanoma ngusiphi sikhungo lesinikwa timali letiphuma esiKhwameni saVelonkhe seMali, esiKhwameni sesiFundza seMali noma samasipala; noma
b. kwanoma ngusiphi sikhungo lesivunyelwe ngunoma ngumuphi umtsetfo kwemukela imali syekuchuba imisebenti yemmango.
3. UmCwaningimabhuku-Jikelele kumele etfule imibiko kunoma ngusiphi sishayamtsetfo lesinenshisekelo-ngco kulolo lucwaningo, nakunoma ngusiphi lesinye siphatsimandla lesishiwo ngumtsetfo wavelonkhe. Yonkhe imibiko kumele ingabi yimfihlo.
4. Umcwaningimabhuku-Jikelele unemandla nemisebenti leyengetiwe laniketwe yona ngumtsetfo wavelonkhe.

189. Sikhatsi sekuba sesikhundleni
Umcwaningimabhuku-Jikelele kumele abekwe sikhatsi lesimisiwe, lesingavuselelwa lesisemkhatsini kweminyaka lesihlanu nalesishumi.

LiKhomishani leluKhetfo

190. Imisebenti yeliKhomishani leluKhetfo
1. LiKhomishani leluKhetfo kumele –
a. liphatse lukhetfo lwayo yonkhe imitimba yekushaya umtsetfo kuvelonkhe, etifundzeni nakubomasipala ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe;
b. licinisekise kutsi lolo lukhetfo lukhululekile futsi lunebungiswa; futsi
c. likhiphe imiphumela yalolo lukhetfo ngesikhatsi lesitawubekwa ngumtsetfo wavelonkhe lesifishane ngalokungaphumeleleka.
2. LiKhomishani leluKhetfo linemandla nemisebenti leyengetiwe leliniketwe yona ngumtsetfo wavelonkhe.

191. Kubunjwa kweliKhomishani leluKhetfo
LiKhomishani leluKhetfo kumele libunjwe bantfu lokungenani labatsatfu. Linani lemalunga nebudze betikhatsi tekusebenta kwawo kumele kubekwe ngumtsetfo wavelonkhe.

UMtimba lotiMele wekuLawula TekuSakata

192. UMtimba weTekuSakata
Umtsetfo wavelonkhe kumele ubeke umtimba lotimele kutewulawula tekusakata ngekwemfuno yemiphakatsi, kanye nekucinisekisa bulungiswa nemibono leyehlukahlukene lemele imiphakatsi yeNingizimu Afrika ngalokubanti.

Timiso Jikelele

193. Kubekwa esikhundleni
1. UMvikeli wemmango kanye nemalunga eliKhomishani lelisungulwe nguleSAHLUKO kufanele babe ngulabasikati noma labadvuna -
a. labatakhamuti taseNingizimu Afrika;
b. labalungele futsi labafanele kubamba leto tikhundla; futsi
c. labanetisa tonkhe letinye tidzingo letibekwe ngumtsetfo wavelonkhe.
2. Sidzingo seliKhomishani lesisungulwe nguleSAHLUKO sekukhonbisa kabanti kwakheka ngebuhlanga nangebulili kweNingizimu Afrika kumele sinakwe uma kubekwa emalunga.
3. UmCwaningimabhuku-Jikelele kumele kube ngumuntfu lomsikati noma lomdvuna losakhamuti seNingizimu Afrika futsi lofanele nalolungele kubamba leso sikhundla. Lwati lolujulile, noma sipiliyoni, ekucwaningeni, timali tembuso kanye nekuphatfwa kwembuso kumele kunakwe uma kucashwa umCwaningimabhuku- Jikelele.
4. Mengameli ngetincomo teSigungu saVelonkhe, kumele akhetse uMvikeli wemmango nemCwaningimabhuku-Jikelele nemalunga –
a. eliKhomishani laseNingizimu Afrika lemaLungelo eLuntfu;

[Indzima (a) iChitjiyelwe ngesigaba 4 seMtsetfo 65 wanga-1998.]

b. eliKhomishani lekuLingana ngeBulili; kanye
c. eliKhomishani leluKhetfo.
5. Sigungu saVelonkhe kumele sincome bantfu –
a. labaphakanyiswe likomidi leSigungu saVelonkhe lelinemalunga lamele onkhe emacembu ngebuncane nangebukhulu bawo kuleSigungu;
b. labemukelwe nguleSigungu ngesincumo lesivunywe livoti lelesekelwe –
i. linyenti lemalunga lokungenani langemaphesenti langu- 60 aleSigungu, uma ngabe lesincomo siphatselene nekubekwa esikhundleni kweMvikeli weMmango noma umCwaningimabhuku-Jikelele; noma
ii. linyenti lemalunga aleSigungu uma ngabe lesincomo siphatselene nekubekwa esikhundleni kwelilunga leliKhomishani.
6. Kufaka sandla kwemmango kulenchubo yetincomo kungaphunyeleliswa njengoba kushiwo esigabeni 59(1)(a).

194. Kukhishwa esikhundleni
1. UMvikeli wemmango, umCwaningimabhuku-Jikelele noma lilunga leliKhomishani lelisungulwe nguleSAHLUKO bangakhishwa esikhundleni kuphela nje -
a. ngesizatfu sekutiphatsa kabi, kwehluleka kwenta umsebenti noma kungabi nelwati lolwenele lwekwenta umsebenti;
b. kunebufakazi baloko lobutfolwe likomidi leSigungu saVelonkhe; kanye
c. nekutsi Sigungu saVelonkhe semukele sincumo sekutsi lowo muntfu akakhishwe esikhundleni.
2. Sincumo lesitsetfwe Sigungu saVelonkhe lesiphatselene nekukhishwa esikhundleni –
a. kweMvikeli weMmango noma umCwaningimabhuku-Jikelele kumele semukelwe ngelivoti lelesekelwe ngemalunga langulokubili kulokutsatfu aleSigungu; noma
b. kwelilunga leliKhomishani kumele semukelwe ngelivoti lelesekelwe linyenti lemalunga aleSigungu.
3. Mengameli –
a. angammisa kwesikhashana umuntfu esikhundleni noma nini ngemuva kwekucala kweluphenyo lwekomiti yeSigungu saVelonkhe mayelana ngekukhishwa kwalowo muntfu esikhundleni; futsi
b. kumele amkhiphe umuntfu esikhundleni uma Sigungu saVelonkhe sitsetse sincumo lesitsi lowo muntfu akakhishwe.