Umtsetfosisekelo WeRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika/Sehluko 6

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
Umtsetfosisekelo WeRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika  (1996) 
Sehluko 6: Tifundza

103. Tifundza
1. IRiphabhulikhi inaletifundza letilandzelako -
a. iMphumalanga Kapa;
b. iFuleyistata;
c. iGauteng;
d. iKaZulu-Natali;
e. iMpumalanga;
f. iNyakatfo Kapa;
g. iLimpopo;
h. Nyakatfo-Nshonalanga;
i. Nshonalanga Kapa.

[Indzima (g) ivalwe ngesigaba 3 seMtsetfo weLishumi naKunye wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.]

2. Iminyele yaletifundza nguleyo lebeyikhona ngesikhatsi loMtsetfosisekelo ucala kusebenta.

Tishayamtsetfo teTifundza

104. Ligunya lekushaya imitsetfo kweTifundza
1. Ligunya lekushaya umtsetfo kwesifundza lisetandleni tesishayamtsetfo sesifundza, futsi loko kunika sishayamtsetfo sesifundza, emandla –
a. ekuphasisa umtsetfosisekelo wesifundza noma kuchibiyela nanoma ngumuphi umtsetfosisekelo lophasisiwe ngiso sishayamtsetfo ngekwetigaba 142 na-143;
b. ekuphasisa umtsetfo waleso sifundza mayelana –
i. nanoma nguluphi ludzaba loluwela kuleyo migudvu yemisebenti lehleliswe kuShejuli 4;
ii. nanoma nguluphi ludzaba loluwela kuleyo migudvu yemisebenti lehleliswe kuShejuli 5; kanye
iii. noma nguluphi ludzaba lolungekho kuleto letiseluhlwini kepha sishayamtsetfo lesijutjelwe lona ngumtsetfo wavelonkhe; kanye
iv. nanoma nguluphi ludzaba siphakamiso seMtsetfosisekelo lesihlongote kubekwa kwalo kusishayamtsetfo sesifundza.
c. Kwehlisela emandla aso ekushaya umtsetfo eMkhandlwini waMasipala kuleso sifundza.
2. Sishayamtsetfo sesifundza ngesincumo lesitsatfwe ngekwesekelwa linani lemalunga aso lokungenani lelingulokubili kulokutsatfu, singacela iPhalamende intjintje ligama laleso sifundza.
3. Sishayamtsetfo sesifundza siboshwa nguMtsetfosisekelo kuphela futsi, uma ngabe siphasise umtsetfosisekelo wesifundza waso, nangulowo mtsetfosisekelo wesifundza, futsi kumele sisebente ngendlela lehambisana naloko lokubekwe nguMtsetfosisekelo futsi silandzele iminyele yeMtsetfosisekelo kanye nalomtsetfosisekelo wesifundza.
4. UMtsetfo lophasiswe sifundza lekunesidzingo lesifanele, noma lohambelana ngengoti nje, kuze sifundza sikwati kuchuba tinjongo nemisebenti yaso letiseluhlwini lolukuShejuli 4, utsatfwa njengemtsetfo lowela ngaphasi kwalawo mandla etifundza.
5. Sishayamtsetfo sesifundza singenta siphakamiso esiGungwini saVelonkhe ngemtsetfo lophatselene nanoma nguluphi ludzaba lolungaphandle kwemandla aleso sishayamtsetfo, noma loluphatselene neMtsetfo wePhalamende losebenta ngetulu kwemtsetfo wesifundza.

105. Kubunjwa nekukhetfwa kwetishayamtsetfo tetifundza
1. Sishayamtsetfo sesifundza sibunjwe ngulabasikati nalabadvuna labakhetfwe kutsi babe ngemalunga ngekulandzela indlela yekukhetsa –
a. lebekwe ngumtsetfo wavelonkhe;
b. lesukela eluhlwini lwebavoti balesifundza eluhlwini labavoti lwavelonkhe;
c. lebeka kutsi iminyaka yekuvota isukela ku-18; futsi
d. lenemphumela, ngalokwetayelekile, wekumelwa kulesishayamtsetfo ngendlela yebungako bebavoti belicembu.

[Sigatjana (1) siChitjiyelwe ngesigaba 3 seMtsetfo weLishumi wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.] nangekwesigatjana (3) lesingetwe ngekwesigaba 4 seMtsetfo weLishumi neSihlanu wekuChitjilelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2008]

2. Sishayamtsetfo sesifundza sinemalunga lasemkhatsini kwa-30 na-80. Linani lemalunga, lelingehlukahlukana etifundzeni ngasinye, kumele libekwe ngekwendlela lebekwe ngumtsetfo wavelonkhe.

106. Bulunga
1. Tonkhe takhamuti letivumelekile kutsi tivotele Sigungu saVelonkhe tivumelekile kuba ngemalunga esishayamtsetfo sesifundza ngaphandle –
a. noma ngubani lobekwe esikhundleni ngumbuso noma losebentela umbuso futsi aholelwa ngiwo kulomsebenti lekawentako ngaphandle kwalaba labalandzelako –
i. Ndvunankhulu wesifundza nalamanye emalunga eSigungu seMkhandlu lowengamele esifundzeni; kanye
ii. nanoma ngubaphi labanye lababambe tikhundla letinemisebenti lehambelana nemisebenti yelilunga lesishayamtsetfo sesifundza, futsi lokuhambelana kugunyatwe ngumtsetfo wavelonkhe;
b. emalunga eSigungu saVelonkhe, titfunywa letingesuswa teMkhandlu waVelonkhe weTifundza noma emalunga eMkhandlu waMasipala;
c. bantfu labalahlekelwe ngemalungelo abo ngesizatfu sekutsi behluleke kukhokhela tikweleti tabo;
d. noma ngubani umuntfu inkantolo yaseRiphabhulikhi lencume kutsi akakaphili engcondweni; kanye
e. nanoma ngubani, ngemuva kwekucala kwekusebenta kwalesigaba, lotfolakale anelicala waniketwa sigwebo setinyanga letendlula ku-12 ejele ngaphandle kwekuniketwa ligunya lekutsi angakhetsa kubhadala inhlawulo, noma eRiphabhulikhi, noma ngaphandle kweRiphabhulikhi uma ngabe lesento lesakha lelicala besingatsatfwa njengelicala eRiphabhulikhi, kepha kute umuntfu longatsatfwa ngekutsi ugwetjiwe kuze kuncunywe mayelana nekwendluliselwa kwelicala noma sigwebo sakhe enkantolo lephakeme, noma kuze kuphele sikhatsi sekwedlulisa licala noma sigwebo enkantolo lephakeme. Kungavunyelwa ngaphasi kwalesigatjana kuphela ngemuva kweminyaka lesihlanu sigwebo sesiphelile.
2. Umuntfu longakavumeleki kuba lilunga lesishayamtsetfo sesifundza ngekwetigatjana (1)(a) noma (b) angamela lukhetfo lwesifundza, ngaphasi kwemikhawulo noma imibandzela lebekwe ngumtsetfo wavelonkhe.
3. Umuntfu ulahlekelwa bulunga besishayamtsetfo sesifundza uma ngabe lowo muntfu –
a. angasavumeleki kutsi angakhetfwa;
b. akekho ekuhlanganeni kwesishayamtsetfo ngaphandle kwemvume esimeni lapho imitsetfomgomo netibopho tetishayamtsetfo tibeka kulahlekelwa bulunga; noma
c. ayekela kuba lilunga lelicembu lelimkhetsile lowo muntfu njengelilunga lesishayamtsetfo.

[Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 4 seMtsetfo weLishumi wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003. nangekwesigaba 4 seMtsetfo wesiChibiyelo seLishumi naKune seMtsetfosisekelo wanga-2008]

4. Tikhala tesishayamtsetfo sesifundza kumele tigcwaliswe ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe.

107. Sifungo noma siciniseko
Ngembi kwekutsi emalunga esishayamtsetfo sesifundza acale kwenta imisebenti yawo yesishayamtsetfo, kumele afunge noma avume ngekutibopha kutsi atawutsembeka kuRiphabhulikhi futsi atawutfobela uMtsetfosisekelo, loku akwenta ngekutibopha ngekulandzela iShejuli 2.

108. Sikhatsi sekusebenta kwesishayamtsetfo sesifundza
1. Sishayamtsetfo sesifundza sikhetfwa kutsi sisebente iminyaka lesihlanu.
2. Uma ngabe sishayamtsetfo sesifundza sihlakatwa ngekulandzela sigaba 109, noma uma ngabe kuphela sikhatsi sekusebenta kwaso, Ndvunankhulu wesifundza, ngesimemetelo semtsetfo, kumele abite futsi abeke tinsuku telukhetfo, lolumele lubanjwe kungakapheli emalanga langu-90 kusukela ngelilanga sishayamtsetfo sihlakatiwe, noma lilanga lekuphelelwa sikhatsi kwaso. Simemetelo semtsetfo sekubita nekumisa emalanga elukhetfo singakhishwa ngembi noma ngemuva kwekuphela kwesikhatsi sekusebenta kwesishayamtsetfo.

[Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 1 seMtsetfo weSine wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1999.]

3. Uma ngabe imiphumela yelukhetfo lwesishayamtsetfo sesifundza ayikacinisekiswa ngalesikhatsi lesibekwe esigabeni 109 noma uma ngabe lukhetfo lubekwe eceleni yinkantolo, Mengameli ngesimemetelo semtsetfo, kumele abite futsi abeke tinsuku telukhetfo lolunye, lokumele lubanjwe kungakapheli emalanga langu-90 ngemuva kwekuphela kwaleso sikhatsi noma ngemuva kwelilanga lukhetfo lolwabekwa eceleni ngalo.
4. Sishayamtsetfo sesifundza siyakwati kusebenta kusukela ngesikhatsi sihlakateka noma ngesikhatsi kuphela sikhatsi sekusebenta kwaso, kuze kube lilanga lelisembili kwelilanga lekucala lelukhetfo lwesishayamtsetfo lesisha sesifundza.

109. Kuhlakatwa kwesishayamtsetfo sesifundza kungakapheli sikhatsi saso sekusebenta
1. Ndvunankhulu wesifundza kumele ahlakate sishayamtsetfo sesifundza uma ngabe sishayamtsetfo –
a. sitsatsa sincumo lesisekela lokuhlakatwa lesesekelwe linyenti lemalunga aso; futsi
b. iminyaka lemitsatfu seyiphelile sishayamtsetfo sakhetfwa.
2. Loyo loliBambela laNdvunankhulu kumele ahlakate sishayamtsetfo uma ngabe –
a. kunesikhala kulesikhundla saNdvunankhulu; futsi
b. sishayamtsetfo sehluleka kukhetsa Ndvunankhulu lomusha kungakapheli emalanga langu-30 ngemuva kwekuvela kwalesikhala.

110. Tikhatsi tekuhlangana netekuphumula
1. Emuva kwelukhetfo, umhlangano wekucala wesishayamtsetfo sesifundza kumele ubanjwe ngesikhatsi nangelusuku loluncunywe lijaji lelibekwe nguSomajaji, kepha loku kwenteke kungakapheli emalanga langu-14 ngemuva kwekumenyetelwa kwemiphumela yelukhetfo. Sishayamtsetfo sesifundza singancuma tikhatsi nebudze baleminye imihlangano yaso kanye netikhatsi tekuphumula.

[Sigatjana 1 sivalwe ngesigaba 9 seMtsetfo weSitfupha wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]

2. Ndvunankhulu wesifundza angabita sishayamtsetfo sesifundza kutsi site emhlanganweni lophutfumako nganoma ngusiphi sikhatsi kutewudzingidza ludzaba loluphutfumako.
3. Sishayamtsetfo sesifundza singancuma indzawo lesitawuvama kuhlanganela kuyo.

111. BoSomlomo nemaSekela aboSomlomo
1. Emhlanganweni wekucala ngemuva kwelukhetfo, noma uma ngabe kunesidzingo sekugcwalisa sikhala, sishayamtsetfo sesifundza kumele sikhetse Somlomo kanye neliSekela laSomlomo emalungeni aso.
2. LiJaji lelimiswe nguSomajaji kumele lengamele lukhetfo lwaSomlomo. Somlomo wengamela lukhetfo lweliSekela laSomlomo.

[Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 9 seMtsetfo weSitfupha wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]

3. Inchubo lemiswe eNcenyeni A kuShejuli 3 isebenta elukhetfweni lwaSomlomo kanye neliSekela laSomlomo.
4. Sishayamtsetfo sesifundza singakhipha Somlomo noma liSekela laSomlomo esikhundleni ngesincumo lesisentile. Linyenti lemalunga esishayamtsetfo kumele libe khona ngesikhatsi kwemukelwa lesincumo.
5. Ngekwemitsetfomgomo netibopho taso, sishayamtsetfo sesifundza singakhetsa emalungeni aso labanye labangaba bosihlalo kutewulekelela Somlomo neliSekela laSomlomo.

112. Tincumo
1. Ngaphandle uma ngabe uMtsetfosisekelo ubeka ngalokunye –
a. linyenti lemalunga esishayamtsetfo sesifundza kumele libe khona ngembi kwekutsi kungatsatfwa livoti leMtsetfosivivinyo noma sichibiyelo seMtsetfosivivinyo.
b. lokungenani linyenti lemalunga langulokunye kulokutsatfu kumele libe khona ngembi kwekutsi kungatsatfwa livoti lanoma nguluphi lolunye ludzaba embi kwesishayamtsetfo; futsi
c. tonkhe tindzaba letisembili kwesishayamtsetfo sesifundza kumele tincunywe ngelinyenti lemavoti lafakiwe.
2. Lilunga lesishayamtsetfo sesifundza lelihola umhlangano alinawo emandla ekuvota lokusincumo, kepha –
a. kumele lente livoti lesincumo uma ngabe kunelinani lemavoti lalinganako etinhlangotsini totimbili; futsi
b. lingenta livoti lelisincumo uma ngabe ludzaba kumele luncunywe ngekusekelwa ngemavoti lokungenani emalunga langulokubili kokutsatfu esishayamtsetfo.

113. Emalungelo etitfunywa letingesuswa kutishayamtsetfo tetifundza
Titfunywa tesifundza letingesuswa eMkhandlwini waVelonkhe weTifundza tingaba khona, futsi tingakhuluma, kutishayamtsetfo tetifundza, emakomitini ato, kepha tingete tavota. Sishayamtsetfo singadzinga kutsi sitfunywa lesingesuswa sibe khona kusishayamtsetfo noma emakomitini aso.

114. Emandla etishayamtsetfo tetifundza
1. Ekusebentiseni emandla aso sishayamtsetfo sesifundza –
a. singabuketa, siphasise, sichibele noma sicitse uMtsetfosivivinyo losembi kwesishayamtsetfo sesifundza; noma
b. singabumba noma sakhe umtsetfo, ngaphandle kweMtsetfosivivinyo wetetimali.
2. Sishayamtsetfo sesifundza kumele sibeke tindlela –
a. tekugcizelela kutsi yonkhe imitimba yembuso lephetse kulesifundza iyakwati kusebentela sona; kanye
b. nekubeka liso –
i. ekusetjentisweni kwemagunya nguMkhandlu wesifundza lowengamele, lokufaka kusetjentiswa kwemtsetfo; kanye
ii. nakunoma ngusiphi sikhungo sembuso wesifundza.

115. Bufakazi noma imininingwane embi kwetishayamtsetfo tetifundza
1. Sishayamtsetfo sesifundza noma nawaphi emakomiti aso –
a. singabita noma ngubani umuntfu ete embi kwaso kutewetfula bufakazi lobucinisekisiwe noma akhiphe emabhuku;
b. singafuna noma siphi sikhungo noma umuntfu ete kuso;
c. singaphocelela, ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe noma imitsetfomgomo noma tibopho, noma muphi umuntfu kutsi alalele noma ente lokufuneka etigatjaneni(a) noma (b); futsi
d. singemukela ticelo, tinkhulumo kanye nalokuletfwe ngunoma ngubaphi bantfu noma tikhungo letitsintsekako.

116. Kutilawula, lokuchubekako netinchubo tetishayamtsetfo tetifundza
1. Sishayamtsetfo sesifundza nemakomiti aso –
a. singabeka siphindze siphatse emalungiselelo aso angekhatsi, tinchubeko netinchubo; futsi
b. singenta imitsetfomgomo netibopho mayelana nemisebenti yaso, sinakekele kumelwa nekufaka sandla ngekwentsandvo yelinyenti, kusebentela bavoti, kungabi namfihlo nekufaka sandla kwemmango etinchubekweni tembuso.
2. Lemitsetfomgomo netibopho tesishayamtsetfo sesifundza kumele tente kube khona –
a. kusungulwa, kubunjwa, emandla, imisebenti, tinchubo kanye nebudze bekusebenta kwemakomiti;
b. kufaka sandla etinchubekweni tawo kumacembu lamancane lokuhambisana nentsandvo yelinyenti;
c. lusito lwetimali nelwekuphatsa kulinye ngalinye licembu letembusave lelimelwe kusishayamtsetfo, lokulingana nekumelwa kwalo, kuze licembu ngalinye nemholi walo likwati kwenta imisebenti yalo kusishayamtsetfo; futsi
d. kuhlonishwa kwemholi welicembu lelikhulu kunawo onkhe lamacembu etembusave laphikisako kusishayamtsetfo, njengeMholi welicembu leliPhikisako.

117. Emalungelomvume
1. Emalunga esishayamtsetfo sesifundza netitfunywa teMkhandlu waVelonkhe weTifundza –
a. anelilungelomvume lekukhuluma kusishayamtsetfo nasemakomitini awo,ngekulandzela imitsetfomgomo netibopho tawo; futsi
b. akanawubekwa licala noma amangalelwe, aboshwe, advonse sigwebo noma ahlawule –
i. nganoma yini lekayisho, ayikhipha, noma ayiletsa kusishayamtsetfo noma nguliphi likomidi lawo; noma
ii. nganoma yini ngesizatfu sentfo lekayishilo, ayikhipha noma ayiniketa sishayemtsetfo noma likomidi laso.
2. Lamanye emalungelomvume kanye nekuvikeleka kwesishayamtsetfo sesifundza kanye nemalunga aso kungabekwa ngumtsetfo wavelonkhe.
3. Imiholo, tibonelelo netinzuzo letikhokhelwa emalunga esishayamtsetfo sesifundza ayincitfo-ngco lecondzene nesiKhwama sesiFundza seMali.

118. Kungenela kwemmango nekufaka sandla kwawo kutishayamtsetfo tetifundza
1. Sishayamtsetfo sesifundza kumele –
a. sicinisekise kufaka sandla kwesive etinchubeni tekushaya umtsetfo naletinye tinchubo tetishayamtsetfo nemakomiti; futsi
b. siphatse umsebenti waso ngendlela leselubala, sibambe imihlangano yaso newemakomiti aso, ebaleni, kepha tinyatselo letidzingekile tingatsatfwa –
i. kutewucondziswa kungeniswa kwesive, lokufaka nekungeniswa kwebemitfombo yetindzaba, kusishayamtsetfo nasemakomitini aso;
ii. kwenta kutsi kube khona kuseshwa kwemuntfu, lapho kufanele khona, kwalela kungena kwanoma ngumuphi umuntfu noma kukhishelwa ngaphandle kwanoma ngumuphi umuntfu.
2. Sishayamtsetfo sesifundza akumelanga sencabele ummango, kufaka ekhatsi bemitfombo yetindzaba, kunoma ngumuphi umhlangano wekomiti ngaphandle uma kufanelekile futsi kunebulungiswa kwenta njalo emmangweni loselubala wentsandvo yelinyenti.

119. Kwetfulwa kweMtsetfosivivinyo
Ngemalunga eMkhandlu loweNgamele sifundza kuphela noma likomidi noma lilunga lesishayamtsetfo sesifundza labangetfulwa uMtsetfosivivinyo embi kwesishayamtsetfo; kepha lilunga leMkhandlu loweNgamele leliphetse tetimali kuleso sifundza kuphela lelingatfula uMtsetfosivivinyo wetetimali embi kwesishayamtsetfo.

120. Imitsetfosivivinyo yeTimali
1. UMtsetfosivivinyo nguMtsetfosivivinyo wetetimali uma -
a. waba imali;
b. ubeka tintsela, tinhlawulo netimali letibhadalwako;
c. ucitsa noma wehlisa, noma uniketela ngekucolelwa macondzana, nanoma ngutiphi tintsela tesifundza, tinhlawulo, netimali letibhadalwako; noma
d. ugunyata tindleko-ngco esiKhwameni sesiFundza seMali.
2. UMtsetfosivivinyo wetetimali akumelanga utsintsane nalolunye ludzaba ngaphandle -
a. kweludzaba lolweyamile loluhambisana nekwabiwa kwemali;
kwekubekwa kucitfwa noma kukhishwa kwetintsela tesifundza, tinhlawulo noma timali letibhadalwako;
b. kuniketwa kwekucolelwa macondzana, nanoma ngutiphi tintsela tesifundza, tinhlawulo, netimali letibhadalwako; noma
c. kugunyatwa kwetindleko-ngco esiKhwameni sesiFundza seMali.
3. UMtsetfo wesiFundza kumele wente kube khona inchubo sishayamtsetfo lesichibiyela ngayo uMtsetfosivivinyo wetetimali.

[Sigaba 120 sivalwe ngesigaba 3 seMtsetfo weSikhombisa wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]

121.Kuvunyelwa kweMtsetfosivivinyo
1. Ndvunankhulu wesifundza kumele avumele aphindze futsi asayine uMtsetfosivivinyo lophasiswe sishayamtsetfo sesifundza ngekwaleSahluko noma, uma anekungabata ngekuhambisana neMtsetfosisekelo kwaloMtsetfosivivinyo, awubuyisele emuva kusishayamtsetfo uyobuyeketwa kabusha.
2. Uma ngabe ngemuva kwekubuyeketwa kabusha kweMtsetfosivivinyo uyakwenetisa ngalokugcwele loku Ndvunankhulu bekanekungabata ngako, Ndvunankhulu kumele awamukele aphindze futsi awusayine lowoMtsetfosivivinyo, kepha uma ngabe ungakwenetisi ngalokugcwele loko kungaba kwakhe, Ndvunankhulu kumele –
a. awuvumele aphindze futsi awusayine lowo Mtsetfosivivinyo; noma
b. awutfumele eNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi incume ngekuhambisana kwawo neMtsetfosisekelo.
3. Uma ngabe iNkantolo yeMtsetfosisekelo incuma kutsi uMtsetfosivivinyo uyabambisana neMtsetfosisekelo, Ndvunankhulu kumele awuvumele aphindze futsi awusayine.

122. Sicelo semalunga esishayamtsetfo eNkantolo yeMtsetfosisekelo
1. Emalunga esishayamtsetfo angacondzisa sicelo eNkantolo yeMtsetfosisekelo sekutfola sincumo lesibeka kutsi uMtsetfo wesifundza lowemukelwe noma lophasisiwe noma incenye yawo awuhambisani neMtsetfosisekelo.
2. Sicelo –
a. kumele sesekelwe lokungenani ngemalunga langemaphesenti langu-20 esishayamtsetfo; futsi
b. kumele sentiwe kungakapheli emalanga langu-30 ngemuva kwekutsi uMtsetfo wesifundza ubusiswe waphindze futsi wasayinwa nguNdvunankhulu.
3. Inkantolo yeMtsetfosisekelo ingancuma kutsi loMtsetfo wesifundza noma incenye yawo lekunesicelo ngawo ngekwesigatjana (1) awunawo emandla kuze iNkantolo incume mayelana nalesicelo, uma ngabe –
a. loku kuyadzingeka kuze tinjongo tebulungiswa tifezeke; futsi
b. lesicelo sibonakala sengatsi sitawuphumelela.
4. Uma ngabe lesicelo asiphumeleli iNkantolo yeMtsetfosisekelo ingaphocelela labo labafake lesicelo kutsi betfwale tindleko ngaphandle uma ngabe lesicelo besibonakala sengatsi sitawuphumelela.

123. Kushicelelwa kwemitsetfo yetifundza
Umtsetfosivivinyo lobusiswe waphindze futsi wasayinwa nguNdvunankhulu uba nguMtsetfo wesifundza, futsi kumele ushicelelwe masinyane, ucale kusebenta uma sewushicelelwe noma ngelusuku lolubekwe ngulowo Mtsetfo.

124. Kulondvolotwa kwemitsetfo yetifundza ngalokuphephile
Ikhophi leyetfwele lesayiniwe yeMtsetfo wesiFundza ibufakazi lobuphelele betimiso talowo Mtsetfo, kantsi kumele kutsi uniketwe iNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi iwulondvolote ngemuva kwekushicelelwa kwawo.

Labangamele Tifundza

125. Ligunya lekwengamela letifundza
1. Ligunya lekwengamela esifundzeni lisemahlombe aNdvunankhulu waleso sifundza.
2. Ndvunankhulu usebentisa emandla ekwengamela futsi wenta nemisebenti leniketwe leso sikhundla ngekubonisana nalamanye emalunga eMkhandlu loweNgamele sifundza –
a. kuphumelelisa imitsetfo yesifundza esifundzeni;
b. kuphumelelisa yonkhe imitsetfo yavelonkhe lengaphasi kweluhlu lolukuShejuli 4 noma 5 ngaphandle uma ngabe uMtsetfosisekelo noma uMtsetfo wePhalamende usho lokunye;
c. kusebentisa kulesifundza, imitsetfo yavelonkhe lengaphandle kweluhlu lolukuShejuli 4 na-5, kuphatfwa kwayo kwehliselwe kuso nguMtsetfo wePhalamende;
d. kutfutfukisa nekusebentisa inchubomgomo yesifundza;
e. kuhlanganisa imisebenti yeminyango yahulumende wesifundza;
f. kwakha nekubumba imitsetfo yesifundza; kanye
g. nekwenta noma ngimiphi leminye imisebenti leniketwe Sigungu lesengamele semkhandlu wesifundza nguMtsetfosisekelo noma nguMtsetfo wePhalamende.
3. Sifundza sineligunya lekuphatsa ngekwesigatjana (2)(b) kuze kufike esigabeni kuphela lapho sifundza sinawo emandla ekuphatsa futsi sesikwati kutsatsa lomtfwalo ngalokungiko. Hulumende wavelonkhe, ngetinyatselo temtsetfo naletinye, kumele asite tifundza kutsi titfutfukise kukwati kuphatsa kwato lokudzingekile kuze tisebentise ngalokungiko lamandla ato nekwenta imisebenti yato lephawulwe esigatjaneni (2).
4. Noma ngukuphi kungcubutana lokusukela emandleni ekuphatsa esifundza mayelana nanoma ngumuphi umsebenti kumele kutfunyelwe eMkhandlwini waVelonkhe weTifundza utewutsatsa sincumo ngako kungapheli emalanga langu-30 kusukela ngalolusuku lokwatfunyelwa ngalo.
5. Ngaphasi kwembandzela wesigaba 100, kuphunyeleliswa kwemitsetfo yesifundza kungumsebenti weSigungu lesengamele kuphela sesifundza.
6. Sigungu sesifundza lesengamele kumele sisebente ngekulandzela –
a. uMtsetfosisekelo; kanye
b. nemtsetfosisekelo wesifundza, uma ngabe umtsetfosisekelo wesifundza uphasisiwe.

126. Kuniketwa kwemisebenti
1. Lilunga leMkhandlu loweNgamele wesifundza linganiketa noma waphi emandla noma umsebenti lokumele uchutjwe noma wentiwe ngekweMtsetfo wePhalamense noma ngekweMtsetfo wesifundza, liwanikete uMkhandlu waMasipala lokuniketwa –
a. kumele kulandzele sivumelwano emkhatsini walelo lunga leMkhandlu wesifundza lelitsintsekako neleMkhandlu waMasipala;
b. kumele kuhambisane naloMtsetfo lokusetjentiswa kwalawo mandla noma kwentiwa kwalowo msebenti lokungaphasi kwawo; futsi
c. kucala kusebenta ngesimemetelo semtsetfo lesentiwe nguNdvunankhulu.

127. Emandla nemisebenti yaboNdvunankhulu
1. Ndvunankhulu wesifundza unemandla nemisebenti leniketwe lesikhundla nguMtsetfosisekelo nanoma ngumuphi lomunye umtsetfo.
2. Ndvunankhulu wesifundza wetfweswe umtfwalo –
a. wekubusisa nekusayina iMitsetfosivivinyo;
b. wekubuyisela emuva kusishayamtsetfo uMtsetfosivivinyo kutsi ubuyeketwe kabusha kungahambisani kwawo neMtsetfosisekelo;
c. wekutfumela uMtsetfosivivinyo eNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi itsatse sincumo ngekuhambisana noma ngekungahambisani kwawo neMtsetfosisekelo;
d. wekubitela sishayamtsetfo sesifundza emhlanganweni lophutfumako ngenhloso yekutsi sente umsebenti lophutfumako;
e. wekubeka emakhomishani eluphenyo; kanye
f. newekubita luhlololuvo esifundzeni ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe.

128. Kukhetfwa kwaboNdvunankhulu
1. Emhlanganweni waso wekucala ngemuva kwekukhetfwa kwaso, noma uma ngabe kunesidzingo sekugcwalisa sikhala, sishayamtsetfo sesifundza kumele sikhetse emalungeni aso umuntfu lomsikati noma lomdvuna lotawuba nguNdvunankhulu wesifundza.
2. LiJaji lelimiswe nguSomajaji kumele lengamele lukhetfo lwaNdvunankhulu. Inchubo lemiswe eNcenyeni A kuShejuli 3 isebenta elukhetfweni lwaNdvunakhulu.

[Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 10 seMtsetfo weSitfupha wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]

3. Lukhetfo lwekuvala sikhala sesikhundla saNdvunankhulu kumele lubanjwe ngesikhatsi nangelusuku loluncunyiwe nguSomajaji, kepha kungakendluli emalanga langu-30 ngemuva kwekuvela kwaleso sikhala.

[Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 10 seMtsetfo weSitfupha wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]

129. Kucala kwaNdvunankhulu esikhundleni
Umuntfu lokhetfwe njengaNdvunankhulu, kumele atsatse sikhundla sakhe angakapheli emalanga lasihlanu akhetsiwe ngekufunga noma ngekuvuma ngekutibophela kutsi utakwetsembeka kuRiphabhulikhi aphindze atfobele uMtsetfosisekelo ngekulandzela iShejuli 2.

130. Sikhatsi sekuba sesikhundleni kwaboNdvunankhulu
1. Sikhatsi sekuba sesikhundleni saNdvunankhulu sicala ekutsatfweni kwesikhundla sidzimate siphele uma kuvela sikhala noma uma umuntfu lokhetfwe kutsi abe nguNdvunankhulu lolandzelako atsatse sikhundla.
2. Kute umuntfu lovumeleke kutsi abambe sikhundla sekuba nguNdvunankhulu ngetulu kwemahlandla lamabili, kepha uma umuntfu lokhetselwe kuvala sikhala esikhundleni saNdvunankhulu, sikhatsi lesisemkhatsini kwekukhetfwa kwakhe, nekukhetfwa kwaNdvunankhulu lolandelako asitsatfwa njengesikhatsi sekuba sesikhundleni.
3. Sishayamtsetfo sesifundza, ngesincumo lesitsatfwe ngelivoti lelesekelwe ngemalunga aso langulokubili kulokutsatfu, singamsusa Ndvunankhulu esihlalweni kuphela ngaleti tizatfu –
a. kwephulwa lokukhulu kweMtsetfosisekelo noma umtsetfo;
kutiphatsa kabi kakhulu; noma
b. kwehluleka kwenta imisebenti lebekelwe leso sikhundla.
4. Noma ngubani lokhishwe esikhundleni sekuba nguNdvunankhulu ngekulandzela sigatjana (3)(a) noma (b), akumelanga atfole umvuzo wekuba kuleso sikhundla, kantsi futsi akumelanga atfole litfuba lekubekwa kunoma ngusiphi sikhundla sembuso.

131. Emabambela aboNdvunankhulu
1. Uma Ndvunankhulu angekho, noma angakwati kwenta umsebenti wesikhunlda sakhe, noma uma sikhundla saNdvunankhulu singenamuntfu, lowo lobambe sikhundla njengalokulandzelako uba liBambela laNdvunankhulu ngekulandzelana kwato –
a. Lilunga leMkhandlu loweNgamele lelibekwe nguNdvunankhulu;
b. Lilunga leMkhandlu loweNgamele lelibekwe ngulamanye emalunga eMkhandlu;
c. Somlomo, sidzimate lesishayamtsetfo sikhetse lomunye wemalunga aso.
2. LiBambela laNdvunankhulu linemtfwalo, emagunya, nemisebenti lefanako naleyo yaNdvunankhulu.
3. Ngembi kwekucala kutsatsa lemitfwalo, emandla nemisebenti yaNdvunankhulu, liBambela laNdvunankhulu kumele lifunge noma livume ngekutibophela kwetsembeka kuRiphabhulikhi nekutfobela uMtsetfosisekelo ngekulandzela iShejuli 2.

132. Imikhandlu leyeNgamele
1. UMkhandlu loweNgamele wesifundza ubunjwe nguNdvunankhulu, njengenhloko yeMkhandlu, kanye nangemalunga langekho ngaphasi kwalasihlanu, futsi langengci eshumini, lakhetfwa nguNdvunankhulu emalungeni esishayamtsetfo sesifundza.
2. Ndvunankhulu wesifundza ubeka malunga eMkhandlu loweNgamele, awanike emandla nemisebenti, futsi angawasusa etikhundleni.

133. Kutiphendvulela kanye nemitfwalo
1. Emalunga eMkhandlu loweNgamele wesifundza anekutiphendvulela ngemisebenti yekwengamela laniketwe yona nguNdvunankhulu.
2. Emalunga eMkhandlu loweNgamele anemitfwalo ngekuhlanganyela kanye nemuntfu ngamunye wekutiphendvulela kusishayamtsetfo ngekuchuba kwawo emagunya awo kanye nekwenta imisebenti yawo.
3. Emalunga eMkhandlu loweNgamele kumele –
a. asebente ngekulandzela uMtsetfosisekelo, futsi
b. anikete sishayamtsetfo imibiko legcwele ngetikhatsi letivamile ngetindzaba letingaphasi kwawo.

134. Kuchubeka kwemikhandlu yekweNgamela ngemuva kwelukhetfo
Uma kubanjwe lukhetfo lwesishayamtsetfo sesifundza, uMkhandlu loweNgamele nemalunga awo achubeka asebente kuze kube sikhatsi lapho lowo muntfu lokhetfwe kuba nguNdvunankhulu sishayamtsetfo lesilandzelako angene esikhundleni.

135. Kufunga noma kuvuma ngekutibopha
Ngembi kwekutsi emalunga eMkhandlu loweNgamele acale kwenta imisebenti yawo, kumele afunge noma avume ngekutibophela kwetsembeka kwawo kuRiphabhulikhi kanye nekutfobela uMtsetfosisekelo, lokhu akwenta ngekulandzela Shejuli 2.

136. Kutiphatsa kwemalunga emkhandlu loweNgamele
1. Emalunga eMkhandlu loweNgamele kumele atiphatse ngekuhambisana nelucwebu lwekutiphatsa lolumiswe ngumtsetfo wavelonkhe.
2. Emalunga eMkhandlu loweNgamele akakavunyelwa –
a. kwenta lomunye umsebenti lowaholelako;
b. kutiphatsa ngendlela lengahambisani netikhundla tawo, noma atfolakale esimeni lesingadala kungcubutana emkhatsini kwemsebenti wawo kanye netifiso tawo tangasese; noma
c. kusebentisa tikhundla tawo noma nanoma nguluphi lolunye lwati lolusetandleni tawo ngenhloso yekutizuzela lokutsite, noma ngendlela yekusita noma ngumuphi lomunye umuntfu ngendlela lengakafaneli.

137. Kuntjintjwa kwemagunya nemisebenti
1. Ndvunankhulu ngekusebentisa simemetelo semtsetfo angantjintjela kulelinye lilunga leMkhandlu loweNgamele –
a. kuphatfwa kwanoma ngumuphi umtsetfo lebewuniketwe lelinye lilunga; noma
b. nanoma ngiluphi ligunya noma umsebenti loniketwe lelinye lilunga ngekwemtsetfo.

138. Kunikwa kwesikhashana kwemagunya nemisebenti
Ndvunankhulu anganika lilunga leMkhandlu loweNgamele noma nguwaphi emagunya nemisebenti yalelinye lilunga lelingekho esikhundleni salo, noma lelingakwati kusebentisa lawo magunya ekwenteni umsebenti.

139. Kungenelela kwesifundza kuhulumende wasekhaya
1. Uma ngabe hulumende wasekhaya ehluleka noma angafezi umsebenti wekuphatsa lobekwe ngumtsetfo, Sigungu sesifundza lesengamele lesitsintsekako singangenelela ngekutsi sitsatse tinyatselo letifanele kucinisekisa kufezekisa kwaleso sibopho, lokufaka –
a. kukhipha umyaleto uye eMkhandlwini waMasipala, uchaza lizinga lalokwehluleka kufezekisa tibopho taso uphindze ubeke tinyatselo lekumele titsatfwe kuze uhlangabetane netibopho taso; futsi
b. kutsatsa nanoma ngukuphi kuphatfwa kwemtsetfo noma sente umsebenti kulowo masipala uma ngabe kunesidzingo kwentela -
i. kugcina lizinga lavelonkhe noma kutfolakale lizinga lelemukelekile nalelidzingekeko ekwentiweni kwemisebenti;
ii. uvimbela tento letingakalungi letitsetfwe ngumasipala letikhinyabeta lemunye masipala noma sifundza sonkhana; noma
iii. kugcina lubumbano kutemnotfo.
c. kuhlakata uMkhandlu waMasipala bese kukhetfwa umphatsi kudzimate kumenyetelwa kukhetfwa kweMkhandlu waMasipala lomusha, uma kunetimo letivelele letidzinga kutsatfwa kwesinyatselo lesinjalo.
2. Uma Sigungu sesifundza lesengamele singenelela ekuphatfweni kwamasipala ngekulandzela sigatjana (1)(b) -
a. kumele sitfumele satiso lesibhaliwe salokungenelela -
i. kulilunga leKhabhinethi lelinemtfwalo wetindzaba tabohulumende basekhaya; kanye
ii. nakusishayamtsetfo lesitsintsekako kanye nakUmkhandlu weTifundza, kungakapheli emalanga langu-14 ngemuva kwekucala kwalokungenelela;
b. lokungenelela kumele kuphele uma -
i. lilunga leKhabhinethi lelinemtfwalo wetindzaba tabohulumende basekhaya lingakwemukeli lokungenelela kungakapheli emalanga langu-28 ngemuva kwekucala kwalokungenelela noma ngasekupheleni kwaleso sikhatsi lingakakwemukeli lokungenelela; noma
ii. uMkhandlu ungakwemukeli lokungenelela kungakapheli emalanga langu-180 ngemuva kwekucala kwalokungenelela noma ngasekupheleni kwaleso sikhatsi ungakwemukeli lokungenelela; futsi
c. uMkhandlu kumele, ngalesikhatsi lokungenelela kusachubeka, ubuyekete lokungenelela njalo kantsi ungaphindze wente tiphakamiso letifanelekile kuSigungu sesifundza lesengamele.
3. Uma uMkhandlu waMasipala uhlakatwa ngekulandzela sigatjana (1)(c) -
a. Sigungu sesifundza lesengamele kumele ngekusheshisa setfule satiso lesibhaliwe ngalokuhlakatwa -
i. kulilunga leKhabhinethi lelinemtfwalo wetindzaba tabohulumende basekhaya; kanye
ii. nakusishayamtsetfo lesitsintsekako kanye nakUmkhandlu weTifundza; kantsi
b. lokuhlakatwa kucala kusebenta ngemuva kwemalanga langu-14 ngemuva kwelilanga lekwemukelwa kwalesatiso nguMkhandlu ngaphandle uma sibekelwe eceleni ngulelo lunga leKhabhinethi noma nguMkhandlu ngembi kwekuphela kwalawo malanga langu-14.
4. Uma masipala angeke akwati noma ehluleka kufeza tibopho ngekulandzela uMtsetfosisekelo noma ngekwemtsetfo tekwemukela umcombelelotimali noma letinye tinyatselo tekungenisa imali letidzingekile kuphumelelisa umcombelelotimali, sishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako kumele singenelele ngekutsatsa tinyatselo letifanelekile kuze kutewucinisekiswa kutsi lomcombelelotimali noma leto tinyatselo tekungenisa imali tiyemukelwa, lokufaka ekhatsi kuhlakata uMkhandlu waMasipala kanye -
a. nekukhetsa umphatsi kudzimate kumenyetelwe kukhetfwa kweMkhandlu waMasipala lomusha; kanye
b. nekwemukela umcombelelotimali wesikhashana noma tinyatselo tekungenisa imali kuze kubonelelwe kuchubeka nekusebenta kwalomasipala.
5. Uma masipala, ngenca yekungahambi kahle kwetintfo mayelana netetimali, atitfola njalo ehluleka kakhulu kuhlangabetana netibopho takhe tekwetfula tinsita letisisekelo noma kuhlangabetana netibopho takhe kutetimali, noma avuma kuts akakwati kuhlangabetana nemitfwalo yakhe noma netibopho takhe kutetimali, leSigungu sesifundza lesengamele lesitsintsekako kumele -
a. sisukumise lisu lekuvuselela lelihlose ekucinisekiseni kuphumelela kwamasipala kuhlangabetana nemitfwalo yakhe yekwetfula tinsita letisisekelo noma kuhlangabetana netibopho takhe kutetimali, lokumele -
i. kube lisu lelisukunyiswa ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe; futsi
ii. libophe masipala ekuchubeni ligunya lekushaya umtsetfo nelekwengamela, kepha kufikela ezingeni lelidzingekile kutsi kusonjululwe lokungahambi kahle kwetintfo kutetimali; siphindze
b. sihlakate uMkhandlu waMasipala, uma lomasipala angakwati noma ehluleka kwemukela tinyatselo temtsetfo, lokufaka ekhatsi umcombelelotimali noma letinye tinyatselo tekungenisa imali, letidzingekile kutsi kuphunyeleliswe lelisu lekuvuselela, bese -
i. sikhetsa umphatsi kudzimate kumenyetelwe kukhetfwa kweMkhandlu waMasipala lomusha; kanye
ii. samukela umcombelelotimali wesikhashana noma tinyatselo tekungenisa imali noma letinye tinyatselo tekuphumelelisa lelisu lekuvuselela kuze kubonelelwe kuchubeka nekusebenta kwalomasipala; noma
c. uma uMkhandlu waMasipala ungahlakatwa ngekulandzela indzima(b), sitsatse umtfwalo wekuphumelelisa lelisu lekuvuselela kuze kufike ezingeni lapho lomasipala angakwati noma ehluleka kusebentisa lelisu lekuvuselela.
6. Uma Sigungu sesifundza lesengamele singenelela kumasipala ngekulandzela sigatjana (4) noma (5), kumele setfule satiso lesibhaliwe ngalokungenelela -
a. kulilunga leKhabhinethi lelinemtfwalo wetindzaba tabohulumende basekhaya; kanye
b. nakusishayamtsetfo lesitsintsekako kanye nakUmkhandlu weTifundza, kungakapheli emalanga langu-7 ngemuva kwekucala kwalokungenelela.
7. Uma Sigungu sesifundza lesengamele singakwati noma sehluleka noma singafinyeleli ngalokwenelisako ekuchubeni lamandla noma ekwenteni lemisebenti lephawulwe esigatjaneni (4) noma (5), Sigungu savelonkhe lesengamele kumele singenelele ngekulandzela sigatjana (4) noma (5) esikhundleni seSigungu sesifundza lesengamele lesitsintsekako.
8. Umtsetfo wavelonkhe ungalawula kusetjentiswa kwalesigaba, lokufaka ekhatsi netinhlelo letisungulwa ngulesigaba.

[Sigaba 139 sivalwe ngesigaba 4 seMtsetfo weLishumi naKunye wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2003.]

140. Tincumo tesigungu lesengamele
1. Sincumo saNdvunankhulu wesifundza kumele sibhalwe phasi uma ngabe -
a. sentiwe ngekulandzela umtsetfo; noma
b. sinemiphumela yetemtsetfo.
2. Sincumo saNdvunankhulu kumele sibhalwe siphindze futsi sisayinwe lilunga leMkhandlu loweNgamele uma ngabe leso sincumo siphatselene nemsebenti loniketwe lelo lunga.
3. Tatiso, imitsetfo kanye naleminye imitsetfomgomo lephatselene nekushaywa kwemtsetfo kumele ummango ukwati kuyitfola.
4. Umtsetfo wesifundza ungachaza lizinga, ngendlela lekumele lemitsetfomgomo lephawulwe esigatjaneni (3)-
a. yetfulwe ngayo embi kwesishayamtsetfo sesifundza; futsi
b. ivunywe sishayamtsetfo sesifundza.

141. Tiphakamiso tekungatsembakali
1. Uma ngabe sishayamtsetfo sesifundza, ngelinyenti lemalunga aso, samukela siphakamiso sekungatsembakali kweMkhandlu loweNgamele wesifundza lokungafaki ekhatsi Ndvunankhulu, Ndvunankhulu kumele abumbe loMkhandlu loweNgamele kabusha.
2. Uma ngabe sishayamtsetfo sesifundza, ngelinyenti lemalunga aso, samukela siphakamiso sekungatsembakali kwaNdvunankhulu, Ndvunakhulu kanye nalawa lamanye emalunga eMkhandlu loweNgamele kumele bashiye etikhundleni.

IMitsetfosisekelo yetiFundza

142. Kuvunywa kweMitsetfosisekelo yetifundza
Sishayamtsetfo sesifundza singaphasisa umtsetfosisekelo wesifundza noma , lapho kufanelekile, singachibiyela umtsetfosisekelo waso uma ngabe emalunga lalinani lelingalokubili kulokutsatfu avotela kwesekela lowo Mtsetfosivivinyo.

143. Lokucuketfwe nguMtsetfosisekelo weTifundza
1. Umtsetfosisekelo wesifundza, noma sichibiyelo sawo, akumelanga ungcubutane naloMtsetfosisekelo, kepha ungabeka –
a. tikhungo letishaya umtsetfo noma tekwengamela netinchubo letehlukile kuleto letibekwe kuleSahluko; noma
b. tikhungo, kusebenta, ligunya nelizinga lenkhosi yekutalwa, lapho kudzingeke khona.
2. Tiphakamiso letikumtsetfosisekelo wesifundza noma sichibiyelo sawo ngekulandzela tindzima (a) noma (b) tesigatjana (1) –
a. kumele tihambisane netimiso letisesigabeni 1 kanye neSahluko 3; futsi
b. tingeke tinikete sifundza emandla nemisebenti –
i. lewela ngaphandle kwemandla esifundza ngekweShejuli 4 noma 5; noma
ii. lewela ngaphandle kwalawo mandla nemisebenti leniketwe sifundza nguletinye tigaba teMtsetfosisekelo.

144. Kucinisekiswa kwemitsetfosisekelo yetifundza
1. Uma ngabe sishayamtsetfo sesifundza sesiphasise noma sesichibiyele umtsetfosisekelo, Somlomo wesishayamtsetfo sesifundza kumele etfule lombhalo walomtsetfosisekelo noma sichibiyelo semtsetfosisekelo eNkantolo yeMtsetfosisekelo utewucinisekiswa.
2. Kute umbhalo wemtsetfosisekelo wesifundza noma sichibiyelo sawo lesingaba ngumtsetfo iNkantolo yeMtsetfosisekelo ingakacinisekisi kutsi -
a. lombhalo uphasiswe ngekulandzela sigaba 142; nekutsi
b. wonkhe lombhalo uhambisana nesigaba 143.

145. Kusayinwa, kushicilelwa nekulondvolotwa kwemitsetfosisekelo yetifundza
1. Ndvunankhulu wesifundza kumele abusise aphindze asayine umbhalo wemtsetfosisekelo wesifundza noma sichibiyelo salomtsetfosisekelo locinisekiswe yiNkantolo yeMtsetfosisekelo.
2. Umbhalo lesewubusiswe waphindze wasayinwa nguNdvunankhulu kumele ushicilelwe kuGazethi yaHulumende yavelonkhe kutsi uma sewushicilelwe ucale kusebenta ngaleso sikhatsi noma ngelusuku lolulandzela kushicilelwa kwalombhalo lolubekwe ngekulandzela lowo mtsetfosisekelo noma lesichibiyelo sawo.
3. Lombhalo wemtsetfosisekelo wesifundza losayiniwe noma sichibiyelo sawo ubufakazi lobuphelele betimiso tawo, futsi ngemuva kwekushicilelwa kwawo kumele kutsi uniketwe iNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi iwulondvolote.

Imitsetfo leNgcubutanako

146. Kungcubutana emkhatsini kwemtsetfo wavelonkhe newesifundza
1. Lesigaba sisebenta esimeni lapho khona kunekungcubutana emkhatsini kwemtsetfo wavelonkhe kanye nemtsetfo wesifundza longaphasi kwaloluhlu lolukuShejuli 4.
2. Umtsetfo wavelonkhe losebenta ngekufanana eveni lonkhe uba ngetulu kwemtsetfo longcubutana nawo wesifundza uma ngabe letimo letilandzelako tigcwaliseka -
a. Umtsetfo wavelonkhe uphatselene neludzaba lolungeke luphatseke kahle ngemtsetfo lobekwe tifundza ngekwehlukana kwato;
b. Umtsetfo wavelonkhe utsintsa ludzaba, lolumele lusetjentiswe kahle, ludzinga kufanana eveni lonkhe, futsi lomtsetfo wavelonkhe wenta kube khona lokufanana ngekubeka –
i. tinchubo nemazinga;
ii. luhlakamsebenti; noma
iii. tinchubomgomo tavelonkhe.
c. Lomtsetfo wavelonkhe udzingekela -
i. kugcinwa kwekuvikeleka kwavelonkhe;
ii. kugcinwa kwelubumbano lwetemnotfo;
iii. kuvikelwa kwekuhweba ngekuhlanganyela mayelana nekusatjalaliswa kwemphahla lokuhwetjwa ngayo, temnotfo, imisebenti nebasebenti;
iv. kugcugcutela temnotfo ngaphandle kweminyele yetifundza;
v. kugcugcutela kulingana kanye nematfuba lalinganako ekufinyelela kubohulumende; noma
vi. kuvikeleka kwemvelo.
3. Umtsetfo wavelonkhe uba ngetulu kwemtsetfo wesifundza uma ngabe umtsetfo wavelonkhe uhlose kuncandza sento sesifundza lesingakalungi –
a. lesingakhinyabeta umnotfo noma kuphepha kwalesinye sifundza noma live lonkhana; noma
b. lesivimbela kusetjentiswa kwenchubomgomo yetemnotfo yavelonkhe.
4. Uma kunembango mayelana nekutsi ngabe umtsetfo wavelonkhe uyadzingeka ngekwenjongo leyendlalwe esigatjaneni (2)(c), futsi lowo mbango uletfwe ngembi kwenkantolo kutsi iwusombulule, inkantolo kumele inake kwemukelwa noma kucitfwa kwalowo mtsetfo nguMkhandlu weTifundza.
5. Umtsetfo loshaywe sifundza ngiwo lophakeme kunemtsetfo wavelonkhe lapho khona sigatjana (2) noma (3) singasebenti.
6. Umtsetfo losukunyiswe ngekulandzela uMtsetfo wePhalamende noma uMtsetfo wesifundza ungasebenta kuphela uma lowo mtsetfo wemukelwe nguMkhandlu weTifundza.
7. Uma Umkhandlu weTifundza ungafiki esincumeni emalangeni langu-30 ekuhlanganeni kwawo kwekucala ngemuva kwekundluliselwa kwemtsetfo kuwo, lowo mtsetfo kumele kutsi utsatfwe ngekutsi wemukelwe nguloMkhandlu.
8. Uma Umkhandlu weTifundza ungawemukeli umtsetfo lowendluliselwe kuwo ngekwesigatjana (6), kumele, kungakapheli emalanga langu-30 utsatse lesincumo, wetfule tizatfu tekungemukeli lomtsetfo esigungwini lesendlulisela lomtsetfo kuwo.

147. Lokunye kungcubutana
1. Uma ngabe kukhona kungcubutana emkhatsini kwemtsetfo wavelonkhe netimiso temtsetfosisekelo wesifundza mayelana –
a. neludzaba lapho uMtsetfosisekelo uncuma noma ufuna kutsi kushaywe umtsetfo wavelonkhe, lomtsetfo wavelonkhe ngiwo lotawusebenta ngetulukwaleto timiso temtsetfosisekelo wesifundza letitsintsekako;
b. nekungenela kwavelonkhe ngekulandzela sigaba 44(2), umtsetfo wavelonkhe usebenta ngetulu kwaleso simiso semtsetfosisekelo wesifundza; noma
c. neludzaba lolumayelana netintfo letikuloluhlu lolukuShejuli 4, sigaba 146 sisebenta sengatsi lencenye yemtsetfosisekelo wesifundza letsintsekako bekungumtsetfo wesifundza lophawulwe kuleso sigaba.
2. UMtsetfo wavelonkhe lophawulwe esigabeni 44(2) uba ngetulu kwemtsetfo wesifundza etintfweni letishiwo kuloluhlu lolukuShejuli (5).

148. Kungcubutana lokungasombululeki
Uma ngabe umbango mayelana nekungcubutana kungete kwasonjululwa yinkantolo, umtsetfo wavelonkhe utawuba nemandla ngetulu kwemtsetfo wesifundza noma ngetulu kwemtsetfosisekelo wesifundza.

149. Lizinga lemtsetfo longahlulwa
Sincumo senkantolo kutsi umtsetfo unemandla ngetulu kwalomunye asiwenti lona lomunye umtsetfo ungasasebenti, kepha lomtsetfo lomunye awusebenti ngaleso sikhatsi kusenaloko kungcubutana.

150. Kuhunyushwa kwekungcubutana
Uma ngabe kucutjungulwa kungcubutana lokukhona emkhatsini kwemtsetfo wavelonkhe nemtsetfo wesifundza noma nemtsetfo wavelonkhe kanye nemtsetfosisekelo wesifundza, tonkhe tinkantolo kumele tikhetse kuhunyushwa lokufanele kwalowo mtsetfo noma umtsetfosisekelo lokuvikela lokungcubutana, ngetulu kwanoma ngukuphi lokunye kuhunyushwa lokubanga kungcubutana.