Umtsetfosisekelo WeRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika/Sehluko 13

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
Umtsetfosisekelo WeRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika  (1996) 
Sehluko 13: Tetimali

Tindzaba jikelele teTimali

213. SiKhwama seMali saVelonkhe
1. Kukhona siKhwama seMali saVelonkhe lapho tonkhe timali letemukelwe nguhulumende wavelonkhe lekumele tibhadalwe kuso ngaphandle kwetimali letibekwe eceleni ngalokufanele nguMtsetfo wePhalamende.
2. Imali ingakhishwa kulesiKhwama seMali saVelonkhe kuphela–
a. ngekulandzela sabelo lesentiwe nguMtsetfo wePhalamende; noma
b. njengesikwelete lesikhishwa kuleSikhwama seMali saVelonkhe, uma ngabe kuvunyelwe nguMtsetfosisekelo noma nguMtsetfo wePhalamende.
3. Incenye yesifundza lefanele kuletimali letibutfwe eveni lonkhe ikhishwa kuleSikhwama seMali saVelonkhe.

214. Tabelo letinebulungiswa nekuphakelwa kwemali
1. Umtsetfo wavelonkhe kumele wente kube khona –
a. kwehlukaniselana ngalokufanele kwemali legcogcwe kuvelonkhe emkhatsini kwahulumende wavelonkhe nabohulumende betifundza nebasekhaya;
b. kuncunywa kwesabelo lesifanele sesifundza ngasinye esabelweni setifundza; kanye
c. nekuniketwa kwanoma ngutiphi letinye tabelo tetimali etifundzeni nakubomasipala letiphuma encenyeni yahulumende wavelonkhe, kanye nemibandzela loko kuniketwa lokwentiwe ngayo.
2. UMtsetfo lophawulwe esigatjaneni (1) ungasetjentiswa kuphela ngemuva kwekubonisana nabohulumende betifundza, nabohulumende basekhaya labahlelekile kanye neliKhomishani lekuPhatfwa kweTetimali nesiLulu seMnotfo waHulumende, futsi noma ngutiphi tincumo taleliKhomishani setibuketiwe, futsi kumele kunakisiswe –
a. tindzingo tavelonkhe;
b. noma ngutiphi timiso lokumele tentiwe mayelana nesikwelete savelonkhe kanye naletinye tibopho tavelonkhe;
c. tidzingo kanye netimfuno tahulumende wavelonkhe, letincunywe ngekusetjentiswa kwetindlela tekubuka letifanele;
d. sidzingo sekwenta nakanjani kutsi tifundza nabomasipala bakwati kuniketa imisebenti lesisekelo nekwenta imisebenti lebanikwe yona;
e. emandla nelikhono letifundza nabomasipala labanalo lekuphatsa tetimali;
f. tidzingo tentfutfuko, naletinye nje tidzingo tetifundza, tahulumende wasekhaya netabomasipala;
g. kwehlukana ngetemnotfo esifundzeni nakuletinye tifundza;
h. tibopho tetifundza nabomasipala ngekwemtsetfo wavelonkhe;
i. kufuneka kwekwabelwa kwetincenye lokutintile nalokucagelekako; kanye
j. nesidzingo sekwetama kulungisa melula timo letibucayi noma tidzingo tesikhashana naletinye tintfo letimise ekubukisiseni ngekufanana.

215. Imicombelelotimali yavelonkhe, yetifundza neyabomasipala
1. Imicombelelotimali yavelonkhe, yetifundza neyabomasipala netinchubo temcombelelotimali kumele titfutfukise kusebenta lokungenamfihlo, kwetsembeka, kanye nekuphatfwa ngendlela lengiyo kwemnotfo, tikwelete neligumbi lembuso.
2. Umtsetfo wavelonkhe kumele uchaze –
a. simo semicombelelotimali yavelonkhe, yetifundza neyabomasipala;
b. sikhatsi lapho imicombelelotimali yavelonkhe neyesifundza kumele yetfulwe ngaso etafuleni; kanye
c. nekutsi umcombelelotimali kulowo nalowo mkhakha wahulumende kumele ukhombe imitfombo yamali nendlela lababona ngayo kutsi lokusetjentiswa kutawuhambisana nemtsetfo wahulumende wavelonkhe.
3. Imicombelelotimali kulowo nalowo mkhakha wahulumende kumele ibe –
a. nesicombelelo ngetimali nangekusetjentiswa kwato, lesehlukanisa emkhatsini kwetimali letikhona naletidzingekako ngaleso sikhatsi;
b. netiphakamiso tekubhadala kushoda lokungase kwenteke ngaleso sikhatsi semcombelelotimali; kanye
c. netinhloso tekwebolekwa kwetimali naletinye tikwelete tembuso letingakhuphula sikwelete sembuso emnyakeni lolandzelako.

216. Kuphatfwa kwesigcinamafa
1. Umtsetfo wavelonkhe kumele usungule sigcinamafa savelonkhe futsi uchaze netindlela tekucinisekisa kungabi namfihlo, nekuvimbela kusetjentiswa kabe kwetimali kuyo yonkhe imikhakha yahulumende, ngekwetfula –
a. inchubo lehlonishwako yekuphatfwa kwetimali;
b. kwehlukaniswa kwekusebentisa timali lokufanako; kanye
nemigomo nemazinga ekugcina timali lafanako.
2. Sigcinamafa savelonkhe kumele sicinisekise kulandzelwa kwetinyatselo letisungulwe ngekulandzela sigatjana (1), futsi singamisa kwendluliselwa kwetimali kunoma ngusiphi sikhungo sembuso uma ngabe leso sikhungo sephula noma sichubeka nekwephula letinyatselo ngalokunyantisako.

[Sigatjana (2) sivalwe ngesigaba 5(a) seMtsetfo weSikhombisa wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]

3. Sincumo sekuvimba kwendluliswa kwetimali leticondzene nesifundza ngekulandzela sigaba 214(1)(b)
singatsatfwa kuphela etimeni letiphawulwe esigatjaneni (2), futsi –
a. angeke sivimbele kwendluliswa kwetimali emalanga langetulu kwalangu-120; futsi
b. singasebenta ngaleso sikhatsi, kepha sitawuphelelwa ngemandla ngekubuyela emuva kwaso ngaphandle uma ngabe iPhalamende isamukela ngemuva kwenchubo lefananako ncimishi naleyo lebekwe esigabeni 76(1) futsi lebekwe mitsetfomgomo netibopho letihlanganyelwe tePhalamende. Lenchubo kumele iphele esikhatsini semalanga langu-30 kusukela sacala kusebenta lesincumo lesitsatfwe sigcinamafa savelonkhe.

[Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 5(b) seMtsetfo 6weSikhombisa wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]

4. IPhalamende ingasivusetela lesincumo sekuvimbela kwendluliswa kwetimali kungakengci emalanga langu-120 ngekulandzelana kwawo lokungaphatamiseki, ngekulandzela lenchubo lechazwe esigatjaneni (3).
5. Ngembi kwekutsi iPhalamende yemukele noma ivuselele sincumo sekuvimbela kwendluliswa kwetimali tiye esifundzeni –
a. umCwaningimabhuku-Jikelele kumele etfule umbiko ePhalamende, futsi
b. sifundza kumele sinikwe litfuba lekutiphendvulela ngaletinsolo letibhekiswe kuso, futsi sibeke luhlangotsi lwaso ngalendzaba, ekomidini.

217. Kutfolakala kwemphahla
1. Uma ngabe sikhungo sembuso emkhakheni wahulumende wavelonkhe, wesifundza noma wasekhaya, noma siphi lesinye sikhungo lesiphawuliwe emtsetfweni wavelonkhe, sitsatsa emakontileka etimphahla noma emisebenti, kumele sikwente loko ngekulandzela imitsetfo yavelonkhe neyetifundza lechaza indlela lengiyo, lelungile, lefanelekile, lengenamfihlo, lenekuchudzelana futsi leyongako.
2. Sigatjana (1) asivimbeli tikhungo tembuso noma tikhungo letishiwo kuleso sigatjana kusetjentiswa kwenchubomgomo yekutfolakala kwetimphahla leyenta kube khona –
a. tigaba tekunconota uma kuniketwa emakontileka; kanye
b. nekuvikelwa noma kutfutfukiswa kwebantfu, ticuku tebantfu labakhinyabetwa lubandlululo lolungakafaneli.
3. Umtsetfo wavelonkhe kumele usukumise luhlakamsebenti lenchubomgomo lephawulwe esigatjaneni (2) lengasetjentiswa ngaphasi kwalo.

[Sigatjana (3) sivalwe ngesigaba 6 seMtsetfo weSikhombisa wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]

218. Ticiniseko tahulumende ngetikwelete
1. Hulumende wavelonkhe, hulumende wesifundza noma hulumende wamasipala anganika siciniseko ngemali lebolekwe kuphela nje uma leso siciniseko sihambisana nemibandzela lebekwe emtsetfweni wavelonkhe.
2. Umtsetfo wavelonkhe lophawulwe esigatjaneni (1) ungasebenta kuphela ngemuva kwekubukisisa noma tiphi tiphakamiso teliKhomishani lekuPhatfwa kweTetimali nesiLulu seMnotfo waHulumende.
3. Ngalowo nalowo mnyaka wonkhe hulumende kumele etfule umbiko ngeticinisekiso lakatentile.

219. Kuholelwa kwebantfu labanetikhundla embusweni
1. Umtsetfo wavelonkhe kumele usungule sikali sekubeka –
a. imiholo, tibonelelo netinzuzo temalunga eSigungu saVelonkhe, titfunywa letingesulwa eMkhandlwini waVelonkhe weTifundza, emalunga eKhabhinethi, emaSekela etiNdvuna teMbuso, baholi bendzabuko nemalunga emikhandlu yebaholi bendzabuko; kanye
b. nemazinga ebukhulu bemiholo, netibonelelo netinzuzo temalunga etishayamtsetfo tetifundza, emalunga etiGungu leteNgamele nemalunga eMikhandlu yaboMasipala betinhlobo letehlukile.
2. Umtsetfo wavelonkhe kumele usungule liKhomishani letitawenta tincumo ngemiholo, tibonelelo netinzuzo temalunga letishiwo esigatjaneni (1).
3. IPhalamende ingaphasisa umtsetfo lophawulwe esigatjaneni (1) kuphela nje ngemuva kwekubuketa tincumo taleliKhomishani lelisungulwe ngekwesigatjana (2).
4. Sigungu savelonkhe lesengamele, Sigungu sesifundza lesengamele, masipala kanye nanoma muphi umtimba lowengamele singasebentisa umtsetfo wavelonkhe lophawulwe esigatjaneni (1) kuphela nje ngemuva kwekubuketa tincumo taleliKhomishani lelisungulwe ngekwesigatjana (2).
5. Umtsetfo wavelonkhe kumele usungule iminyele yekuncuma imiholo, tibonelelo netinzuzo temajaji, uMvikeli wemmango, umCwaningimabhuku-Jikelele kanye nemalunga anoma nguliphi liKhomishani lelibekwe ngekweMtsetfosisekelo lokufaka ekhatsi nemtimba wetekusakata lophawulwe esigabeni 192.

LiKhomishani lekuPhatfwa kweTetimali nesiLulu seMnotfo waHulumende

220. Kusungulwa nemisebenti yalo
1. KuneliKhomishani lekuPhatfwa kweTetimali nesiLulu seMnotfo waHulumende eRiphabhulikhi lelenta tincumo letishiwo kuleSAHLUKO, noma emtsetfweni wavelonkhe, ePhalamende, kutishayamtsetfo tetifundza nakuleminye imitimba leyengamele lencunywe ngumtsetfo wavelonkhe.
LeliKhomishani litimele futsi linekutiphendvulela kuphela ngekweMtsetfosisekelo nemtsetfo, futsi kumele lingakhetsi luhlangotsi.
2. LeliKhomishani kumele lisebente ngekulandzela uMtsetfo wePhalamende futsi ekwenteni imisebenti kwalo, kumele libuke tonkhe tintfo letitsintsekako lokufaka ekhatsi leto letihlelwe esigabeni 214(2).

221. Kubekwa nesikhatsi sekusebenta kwemalunga
1. LeliKhomishani libunjwe ngalabantfu labasikati nalabadvuna labalandzelako, labakhetfwe nguMengameli njengenhloko yeSigungu savelonkhe lesengamele –
a. sihlalo kanye nelisekela lasihlalo;
b. bantfu labatsatfu labakhetfwe, ngemuva kwekubonisana naboNdvunankhulu, eluhlwini lolwakhiwe ngekulandzela luhlelo lolumiswe ngekwemtsetfo wavelonkhe;
c. bantfu lababili labakhetfwe, ngemuva kwekubonisana nabohulumende basekhaya labahlelekile, eluhlwini lolwakhiwe ngekulandzela luhlelo lolumiswe ngekwemtsetfo wavelonkhe; kanye
d. nalabanye bantfu lababili.

[Sigatjana (1) sivalwe ngesigaba 7(a) seMtsetfo weSihlanu wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-1999.] [uvalwe ngesigatjana 7(a) weMtsetfo weSikhombisa wekuChitjiyelwa kweMtsetfo- sisekelo wanga-2001]

1A Umtsetfo waVelonkhe lophawulwe esigatjaneni (1) kumele uniketele ngekumbandzakanyeka -
a. kwaboNdvunakhulu ekwakhiweni kweluhlu loluhlongotwe esigatjaneni (1)(b); kanye
b. nabohulumende basekhaya labahlelekile ekwakhiweni kweluhlu loluhlongotwe esigatjaneni (1)(c).

[Sigatjana (1A) sifakwe ngesigaba 7(b) seMtsetfo weSikhombisa wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]

2. Emalunga aleliKhomishani kumele abe nelwati lolulungele lomsebenti.
3. Emalunga aleliKhomishani asebenta sikhatsi lesincunywe ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe. Mengameli angakhokha lilunga laleliKhomishani kuleKhomishani ngekutiphatsa kabi kwalo, kungakhoni kusebenta nekungakwati kwenta umsebenti.

222. Imibiko
LeliKhomishani kumele letfule umbiko walo ePhalamende kanye nakutishayamtsetfo tetifundza njalo nje.

LiBhange laseNkhabeni

223. Kusungulwa kwalo
LiBhange laseNkhabeni, liBhange lesiLulu laseNingizimu Afrika (iSouth African Reserve Bank), ngulona bhange lesive leRiphabhulikhi futsi liphetfwe ngekulandzela umtsetfo wePhalamende.

224. Inhloso lebalulekile
1. Inhloso lebalulekile yeliBhange lesiLulu laseNingizimu Afrika kuvikela emandla emali yeRiphabhulikhi kute kube khona kutfutfuka lokulingene futsi lokusimeme nalokukhulako kwemnotfo eRiphabhulikhi.
2. LiBhange lesiLulu laseNingizimu Afrika, ekulandzeleni inhloso yalo lebaluleke, kumele lisebente ngekutimela futsi ngaphandle kwekwesaba, kwekukhetsa luhlangotsi noma kukhinyabeta, kepha kumele kube khona kubonisana njalo nje emkhatsini kwaleliBhange kanye nalelilunga leKhabhinethi lelibukene netindzaba tetimali kuvelonkhe.

225. Emandla nemisebenti
Emandla kanye nemisebenti yeliBhange lesiLulu laseNingizimu Afrika, nguleyo levamise kusetjentwa iphindze yentiwe ngemabhange esive, lokumandla nemisebenti lokumele kuncunywe ngumtsetfo wePhalamende futsi lokumele kusetjentiswe futsi kwentiwe ngekulandzela imibandzela lechazwe ngulowo Mtsetfo.

Tindzaba tetimali tetifundza netasekhaya

226. Tikhwama temali yetiFundza
1. Kukhona siKhwama seMali yesiFundza kuleso naleso sifundza lapho tonkhe timali letemukelwe nguhulumende wesifundza kumele tifakwe khona, ngaphandle kwetimali letibekwe eceleni ngalokufanele nguMtsetfo wePhalamende.
2. Imali lingakhishwa eSikhwameni seTimali teMbuso letingenako sesifundza kuphela nje –
a. ngesabelo lesentiwe ngeMtsetfo wesifundza; noma
b. njengesikwelete lesikhishwa kulesiKhwama seMali yesiFundza letingenako tesifundza, uma ngabe lokukubekwe nguMtsetfosisekelo noma nguMtsetfo wesifundza.
3. Imali leniketwe hulumende wasekhaya kepha leyendluliswe kuhulumende wesifundza, ngekulandzela sigaba 214(1), iyindlekongco esiKhwameni seMali yesiFundza.
4. UMtsetfo wavelonkhe ungancuma luhlakamsebenti lokumele ngaphasi kwalo -
a. uMtsetfo wesifundza ngekulandzela sigatjana (2)(b) ugunyate kukhishwa kwemali njengendleko-ngco esiKhwameni seMali yesiFundza; kanye
b. nekutsi imali lephakelwe hulumende wasekhaya ngekwengca esifundzeni ngekulandzela sigatjana (3) kumele ikhokhelwe njani kubomasipala basesifundzeni.

[Sigatjana (4) sifakwe ngesigaba 8 seMtsetfo weSikhombisa wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]

227. Imitfombo yavelonkhe yetimali tabohulumende betifundza nebasekhaya
1. Hulumende wasekhaya newesifundza ngasinye –
a. unelilungelo lekutfola inenye lemfanele yetimali letibutfwe eveni lonkhe kute akwati kuniketa tidzingosisekelo nekwenta imisebenti lekabelwe yona; futsi
b. angemukela letinye tabelo letibuya esikhwameni savelonkhe setimali letingenako, noma tinemibandzela noma tite.
2. Imali lengetako lebutfwe tifundza noma bomasipala angeke ikhishwe encenyeni yabo yetimali letibutfwe eveni lonkhe, noma kuletinye tabelo tabo lebatinikwa nguhulumende wavelonkhe. Ngalokunjalo, kute sibopho kuhulumende wavelonkhe sekungetela tifundza nabomasipala labangabutsi timali ngekulandzela likhono labo letetimali netintsela.
3. Incenye yesifundza lefanele lebutfwe eveni lonkhe kumele yendluliselwe kulesifundza ngekusheshisa futsi ingakahleshulwa ngaphandle uma ngabe lokwendluliswa kumisiwe ngekwesigaba 216.
4. Sifundza kumele sitibekele sona ngekwaso imitfombo ledzingekako ngekwetiphakamiso temtsetfosisekelo wesifundza, leyengetela etulu kwetidzingo taso letishiwo kuMtsetfosisekelo.

[Lilanga lekucala kusebenta kwesigaba 227: 1 Bhimbidvwane 1998.]

228. Tintsela tesifundza
1. Sishayamtsetfo sesifundza singabeka –
a. tintsela, umtsedlwana nemtselo ngaphandle kwemtselo ngekwekuhola, kwentsela yentsengo yekubita kwemphahla, intsela yentsengo jikelele kanye nentsela yendzawo noma yemphahla lengeniswa kulelive eminyeleni yalo; futsi
b. tintsela letilinganako ngetulu kwanoma yiphi intsela, umtsedlwana noma umtselo lebekwe ngumtsetfo wavelonkhe, kepha ngaphandle kwentsela yemiholo etinkampanini, intsela yentsengo yekubita kwemphahla nentsela yendzawo noma yemphahla lengeniswa kulelive eminyeleni yalo.

[Indzima(b) ivalwe ngesigaba 9 seMtsetfo weSikhombisa wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]

2. Emandla esishayamtsetfo sesifundza ekutsi sibeke tinsela, umtsedlwana, timali letibhadalwa uma kungeniswa timphahla naletinye timali –
a. angeke asetjentiswe ngendlela lebeka inchubomgomo yemnotfo yavelonkhe esimeni lesibi, budlelwano betifundza kutemnotfo noma kuhanjiswa kwetimphahla, kwelusito kwemali noma kwebasebenti; futsi
b. kumele kuphatfwe ngumtsetfo wePhalamende longabekwa kuphela nje ngemuva kwekutsi noma tiphi tincumo teliKhomishani lekuPhatfwa kweTetimali nesiLulu seMnotfo waHulumende setibuketiwe.

[Lilanga lekucala kusebenta kwesigaba 228: 1 Bhimbidvwane 1998.]

229. Emandla amasipala ekuphatsa timali nemisebenti
1. Ngekulandzela tigatjana (2), (3) na-(4), Masipala angabeka –
a. intsela emphahleni futsi engete ngetulu etimalini letikhokhela lusito lolwentiwe ngumasipala noma lowentiwe esikhundleni sakhe; futsi
b. uma agunyatwe ngumtsetfo wavelonkhe, letinye tintsela, imitsedlwana naletinye timali letibhadalwako letifanele hulumende wasekhaya noma sigaba sahulumende wasekhaya lapho lomasipala awela khona, kepha masipala angeke abeke intsela yemiholo, intsela yentsengo lengetiwe, intsela yentsengo leyetayelekile noma imali lebhadalwa uma kungeniswa timphahla.
2. Emandla amasipala ekubeka intsela emphahleni ekwengeta ngetulu etimalini letibhadalwako ngelusito lolwentiwe nguye noma lolwentiwe esikhundleni samasipala, noma leminye imitselo, imitsedlwana noma imali lebhadalwa ngekungeniswa kwemphahla -
a. angeke asetjentiswe ngendlela lebeka inchubomgomo yemnotfo yavelonkhe esimeni lesibi, budlelwano babomasipala kutemnotfo, noma kuhanjiswakwetimphahla kwelusito, kwemali noma kwebasebenti; futsi
b. angacondziswa ngumtsetfo wavelonkhe.
3. Uma ngabe bomasipala lababili banemandla nemisebenti lefananako yekuphatsa timali mayelana nendzawo yinye, kwehlukaniswa lokufanele kwalawo mandla nemisebenti kumele kwentiwe ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe. Lokwehlukaniswa kungentiwa kuphela nje emuva kwekutsatsa lokungenani letindlela letilandzelako:
a. Sidzingo sekuhambelana imigomosisekelo yekutselisa lelungile;
b. Emandla nemisebenti leyentiwa ngumasipala ngamunye;
c. Emandla ekuphatsa timali amasipala ngamunye;
d. Emandla nelikhono lekubutsa imitselo, umtsedlwana naletinye timali letibhadalwako; kanye
e. Nebulungiswa.
4. Kute kulesigaba lokuvimbela kwabelana ngemali lebutfwe ngelandzela lesigaba emkhatsini wabomasipala labanemandla ekuphatsa timali nemisebenti lefananako endzaweni yinye.
5. Umtsetfo wavelonkhe lophawulwe kulesigaba ungasebenta kuphela nje ngemuva hulumende wasekhaya lohlelekile neliKhomishani lekuPhatfwa kweTetimali nesiLulu seMnotfo waHulumende kwatisiwe, futsi noma tiphi tincomo taleliKhomishani setibuketiwe.

[Lilanga lekucala kusebenta kwesigaba 229: 1 Bhimbidvwane 1998.]

230. Timali tekubolekwa tifundza
1. Sifundza singaboleka timali tekugcina tidzingo letimile noma tidzingo tesikhashana ngekulandzela imibandzela lefanele letincunywe ngumtsetfo wavelonkhe, kepha imali yetidzingo tanyalo ingabolekwa kuphela uma ngabe kudzingeke kuvalwe tidzingo kwesikhashana ngalowo mnyakatimali.
2. Umtsetfo wavelonkhe lophawulwe esigatjaneni (1) ungasebenta kuphela nje ngemuva noma tiphi tiphakamiso teliKhomishani lekuPhatfwa kweTetimali nesiLulu seMnotfo waHulumende setibukiwe.

[Sigaba 230 sivalwe ngesigaba 10 seMtsetfo weSikhombisa wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]

230A. Timali tekubolekwa bomasipala
1. UMkhandlu waMasipala, ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe –
a. ungaboleka timali tekugcina tidzingo letimile noma tidzingo tesikhashana ngekulandzela imibandzela lefanele letincunywe ngumtsetfo wavelonkhe, kepha imali yetidzingo tanyalo ingabolekwa kuphela uma ngabe kudzingeke kuvalwe tidzingo kwesikhashana ngalowo mnyakatimali; futsi
b. ungatibophelela wona kanye neMkhandlu wesikhatsi lesitako ekusetjentisweni kweligunya lawo lekushaya umtsetfo nelekwengamela ekutfoleni imalimboleko noma kutjalwa kwetimali tamasipala.
2. Umtsetfo wavelonkhe lophawulwe esigatjaneni (1) ungasebenta kuphela nje ngemuva noma tiphi tiphakamiso teliKhomishani lekuPhatfwa kweTetimali nesiLulu seMnotfo waHulumende setibukiwe.

[Sigaba 230A sifakwe ngesigaba 17 seMtsetfo weSitfupha wekuChitjiyelwa kweMtsetfosisekelo wanga-2001.]