Page:Hærramek ja bæsstamek Jesus Kristus ođđa Testament.pdf/139

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
This page has been proofread.
8. Kap.
131
Evangelium.

golm bæive si læk orrom muo lut, ja sist i læk mikkege borramuššan.

3 Ja jos borakættaien mon sidaidassasek sin luoitam, de maŧkkai si famotuvvuši; dastgo mut­tomak sist gukken boattam læk.

4 Ja su mattajægjek sunji vastedegje: gost laibid valddet ja sin galletet dabe mæcest?

5 Ja son jærai sist: galle laibbe læ dist? mutto si celkke: čiečča.

6 Ja olbmuid son gočoi ædnam ala čokkanet; ja daid čiečča laibid son valdi, giti, doagjall, ja mattajegjidassis daid addi olbmuidi daid addet, ja si olbmuidi adde.

7 Ja soames ucca guolačak sist legje; ja daid son buristsivnedi, ja gočoi daid maida olbmuidi addujuvvut.

8 Mutto si borre ja gallanegje; ja bacatusain si čiečča væddelittid bajasvaldde.

9 Mutto lakka njællja duhat legje, guđek bor­ram legje, ja son luiti sin mannat.

10 Ja dallan son skipa sisa loaidesti mattaje­gjidesguim, ja Dalmanutha guovloidi manai.

11 Ja pharisæalaǯak botte, ja suin naggatallaš­gotte, ja mærka sust almest ravkke, su gæčča­lam ditti.

12 Ja lossadet son vuoiŋastes šuki, ja celki: manne bivdda dat sokkagodde mærka? duođai mon digjidi cælkam, i mikkege mærkaid dam sokki addujuvu.

13 Ja son luiti sin mannat, ja skippi fastain loaidesti, ja dom bællai manai.