Page:Hærramek ja bæsstamek Jesus Kristus ođđa Testament.pdf/357

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
This page has been proofread.
18. Kap.
349
Evangelium.

7 De fastain son jærai sist: gæn occabættet di? mutto si celkke: Jesus nasaræalaš.

8 Jesus vastedi: mon celkkim digjidi, mon de læm; jos di dalle muo occabættet, de addet sin mannat.

9 Vai sanek ollašuvvuši, maid cælkkam læi: im vela ovta dain massim, gæid don læk addam munji.

10 Go dal Simonest Petrusest miekke læi, de rotti son dam olgus, ja bajemuš papa balvvalægje časki, ja erit čuopai su olgiš bælje. Mutto dam balvvalegje nabma læi Malkus.

11 De celki Jesus Petrusi: naket miekkad doppi. Imgo gæra jukkat galga, maid aččam munji addam læ?

12 De valdde favtak, ja bajemuš oaivve olmai, ja Judalaǯai balvvalægjek oftasaǯǯat Jesus, ja čadne su.

13 Ja dolvvu su audemusta Annas lusa; dastgo dam jaǥe bajemuš papa Kaiphas vuoppa son læi.

14 Mutto Kaiphas læi, gutte Judalaǯaidi dam rađe addam læi, atte avkalaš dat læi, atte oft olmuš olbmui audast jamiši.

15 Mutto Simon Petrus, ja muttom ærra mat­tajægje čuovoiga Jesus; mutto dataka mattajægje dovdos læi bajemuš pappi, ja manai Jesusin baje­muš papa viessoi.

16 Mutto Petrus čuoǯoi olggobæld uvsa gu­rast. De manai dat ærra mattajægje, gutte dov­dos læi bajemuš pappi, olgus, ja arvvali uvsa­geččin, ja doalvoi Peter sisa.

17 De cælkka nieid, uvsa gæčče, Petrusi: