Page:Hærramek ja bæsstamek Jesus Kristus ođđa Testament.pdf/495

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
This page has been proofread.
7. Kap.
487
Romalaǯaidi.

7. Kapittal.

1 Æppetgo dieđe, veljačak! dastgo sigjidi mon sarnom, guđek laǥa dittek, atte lakka val­destes adna olbmu nuft gukka go son ælla?

2 Dastgo naittalam nisson laǥa boft čadnu­juvvum læ boadnjasis nuft gukka go oadnja ælla; mutto jos boadnja jabma, de bæssam son læ boadnja laǥa vuold erit.

3 De damditti fuorran son goččujuvvut galg­ga, jos son, boadnjas ælededin, nubbe olbma šadda; mutto jos boadnja jabma, de laǥa vuold son i læk, ja i fuorra læk, jos nubbe olbma akka son šadda.

4 Nuft maida digis, muo veljačidam! laǥa vuold erit jabmam læppet Kristus rubmaš boft, vai nubbe ised di oaǯǯobættet, su, gutte jabmi dillest bajasčuoǯǯaldattujuvvum læ, vai Ibmeli šaddoid mi šaddadæp.

5 Dastgo go oaǯe sist mi elimek, de dak sud­dolaš halidusak, mak laǥa boft boftujuvvujegje, barggamen legje lattoidæmek sist jabmemi šaddoid šaddadet.

6 Mutto dal mi čovddujuvvum læp, ja laǥa vuold erit jabam læp, man vuold mi dollujuvui­mek, atte vuoiŋa ođđa dillest mi balvvalet galg­gap, ja æp bogstava boares dillest.

7 Maid cælkkep mi dalle? atte lakka læ suddo? gukken dat! mutto suddo im diettam æreb go laǥa čađa; dastgo anestumid im vela dovddam, jos lakka i læm cælkkam: ik anestuvvat galga.