Page:Hærramek ja bæsstamek Jesus Kristus ođđa Testament.pdf/391

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
This page has been proofread.
6. 7. Kap.
383
daǥok.

14 Dastgo cælkkemen mi gulaimek su: Jesus, dat nasaræalaš, dam baike duššadæmen læ, ja daid asatusaid nubbastuttemen læ, maid Moses migjidi addam læ.

15 Ja go buokak, guđek gærreg sist čokka­jegje, su ala gæčadegje, de si oidne su muođoid nuftgo engel muođoid.

7. Kapittal.

1 Mutto bajemuš pap celki: læǯǯago dat ašše nuft?

2 Mutto Stephanus celki: olbmak, veljačak ja vanhemačak, gullat dal! hærvasvuođa Ibmel al­mostuvai min vanhemi Abrahami, go Mesopota­miast læi, auddal go Karani son assagođi,

3 ja sunji celki: vuolge du ædnamestad, ja sokkagoddad lut, ja mana dam ædnami, maid mon dunji čajetam.

4 De Kaldæalaǯai ædnamest son vulgi, ja Karanest asai, ja go ačče sust jabmam læi, de Ibmel su gočoi dast erit dam ædnami sirddet, man sist di dal assamen læppet.

5 Ja i son addam sunji maidegen dast oabmen, i vela juolgge saje vido; ja almaken son loppedi sunji dam sunji oabmen addet, ja su siebmani su maŋŋel, josjoge sust manna i læm.

6 Mutto Ibmel nuft celki, atte su siebman veris olmučen assat galgai muttom amas ædnamest, ja dam ædnam olbmuk dakkamen legje sin balv­valægjen, ja bahhast sin adnemen legje njællja čuođe jaǥe.