Page:Hærramek ja bæsstamek Jesus Kristus ođđa Testament.pdf/320

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
This page has been proofread.
312
8. Kap.
St. Johannes

mutto gutte muo vuolgati, duođalaš læ, ja maid sust gullam læm, mailbmai mon cælkam.

27 Mutto æi si arvedam, atte ačes sigjidi son sardnomen læi.

28 Damditti celki Jesus sigjidi: go aledam di læppet olbmu barne, de di šaddabættet dovddat muo danen, gænen ječčam mon cælkam, ja atte ješječaldam im daǥa maidegen, mutto moft aččam muo oapati, nuft sarnom mon.

29 Ja gutte muo vuolgati, muin læ; i læk ačče guođđam muo ofto, dastgo alelessi mon da­ǥam, mi su miela mield læ.

30 Go nuft sardnomen læi, de ædnagak su ala ossku.

31 Damditti celki Jesus Judalaǯaidi, guđek osskom legje su ala: jos bissobættet muosane sist, de læppet di duođai muo mattajægjek,

32 ja duotvuođa di dovddamen læppet, ja duot­vuotta din iseden dakka.

33 Si vastedegje sunji: mi læp Abraham sieb­man, ja æp mi goassegen læk guđege balvvalam; moft cælkak don dalle: iseden di dakkujuvvubættet.

34 Jesus sigjidi vastedi: duođai, duođai mon digjidi cælkam: juokkaš, gutte suddo dakka, suddo balvvalægje læ.

35 Mutto balvvalægje i aǥalaǯǯat oro vieso sist, bardne orro aǥalaǯǯat.

36 Jos bardne daile din iseden dakka, de di duot isedak læppet.

37 Dieđam, di Abraham siebman læppet; mutto di bivddebættet muo goddet, damditti go muo