Page:Hærramek ja bæsstamek Jesus Kristus ođđa Testament.pdf/287

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
This page has been proofread.
24. Kap.
279
Evangelium.

45 De ravasti son sin jierme, atte si arvede­gje čallagid:

46 Ja son celki sigjidi: nuft læ čallujuvvum, ja nuft ferti Kristus gillat, ja goalmad bæive jabmi dillest bajasčuoǯǯelet,

47 ja su nabmi sarneduvvut jorggalæbme ja suddoi andagassi addujubme buok olbmuidi, Jeru­salemest algo daǥadedin.

48 Mutto di læppet buok dam duođaštægjek.

49 Ja gæč, aččam loppadusa mon din bagjel vuolgatam. Mutto Jerusalem gavpugest di galg­gabættet orrot, dassači go famoin di garvotuvvu­bættet allagasast.

50 Mutto son doalvoi sin olgus, Bethania guvl­lui; gieđaides bajasbajedi, ja buristsivnedi sin.

51 Ja dappatuvui, go son sin buristsivnedæ­men læi, de ærrani son sin lut, ja albmai son bajasmannai.

52 Ja si rokkadalle su, ja Jerusalami si ruoftot jorggalegje stuorra iloin.

53 Ja alelessi si legje tempal sist, ja Ibmel gitte ja gudniette. Amen.


St. Johannes Evangelium.

1. Kapittal.

Algost læi sadne, ja sadne læi Ibmel lut, ja sadne læi Ibmel.

2 Dat algost læi Ibmel lut.