Page:Hærramek ja bæsstamek Jesus Kristus ođđa Testament.pdf/235

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
This page has been proofread.
12. Kap.
227
Evangelium.

ja Ibmel almaken sin biebma; man sagga buoreb di læppet go loddek?

25 Mutto guttemuš din sist læ, gutte oft alan matta šaddosis lassetet, josjoge dam ditti son morrašest læ?

26 Jos di nabbo dalle æppet vela mate, mi uccemuš læ, manne morrašest dalle læppet dai ærrasi ditti?

27 Gæčadækket liliaid, moft dak šaddamen læk, æi dak barga, æige bane; mutto mon cælkam digjidi, i vela Salomon buok su hærvasvuođastes garvotuvvum læm nuftgo ofta dain.

28 Jos dalle Ibmel rasid nuft garvot, mak od­nabæive ædnamest cæggot læk, ja itta bæive omni suppijuvvujek, man sagga æmbo din, di rašše oskolaǯak?

29 De alletge damditti di morrašin bivde, maid di galggabættet borrat, daihe maid di galg­gabættet jukkat, allet læǥe æppedægjek,

30 Dastgo buok daggarvuođaid bakkenak bivd­demen læk mailmest; mutto din aččadek dietta, di daid darbašæppet.

31 Bivddet audemusta Ibmel valddegodde, de buok dat digjidi šadda addujuvvut.

32 Ale bala, ucca joavkočam! dastgo dat din ačadek buorre datto læ digjidi valddegoddes addet.

33 Vuovddet mi dist læ, ja addet vaivašidi.

34 Dastgo gost daveridadek læk, dast maida