Page:Hærramek ja bæsstamek Jesus Kristus ođđa Testament.pdf/232

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
This page has been proofread.
224
11. 12. Kap.
St. Lukas

muttomid sist si goddek, ja muttomid si doa­rotek,

50 vai buok prophetai varak, mak golgatuv­vum læk mailme algo bigjujume rajast, dam sok­kagoddest šaddek gaibeduvvut;

51 Abel varai rajast Sakarias varai ragjai, gutte altar ja tempal gasski goddatallai; duođai mon digjidi cælkam: dak šaddek gaibeduvvut dam sokkagoddest.

52 Voi digjidi, di lakoappavaǯak! atte dieđo čoavddag di læppet vaddam: æppet di ješ sisa bæsa, ja di gielddebættet sin, guđek sisa dattuk.

53 Mutto go son nuft sardnomen læi sigjidi, de garaset čaloappavaǯak ja pharisæalaǯak su ala botte, ja su njalmest sanid oǯudišgotte ædnag aššin.

54 Ja si vuidgŋe su, ja bivdost legje, maide­gen vaiddem aššid su njalmest oaǯǯot.

12. Kapittal.

1 Go ædnag duhat olbmuk čoakkai boattam legje, atte si dulbme gutteg guimidæsek, de cælk­kegođi son mattajegjidassis: erinoamačet varo­tækket ječaidædek pharisæalaǯai suredaigest, mi guoftelašvuotta læ.

2 Mutto i mikkege čikkijuvvum læk, mi i šadda almostuvvut; ige mikkege læk suolemes, mast dietto i boađe.

3 De damditti, maid di sævdnjaden cælkkebæt­tet, čuovgasen šadda gullujuvvut; ja maid belji maddagest di viesoi sist sardnobættet, dat rovi ald šadda sarneduvvut.