Page:Hærramek ja bæsstamek Jesus Kristus ođđa Testament.pdf/155

From Wikisource
Jump to navigation Jump to search
This page has been proofread.
11. 12. Kap.
147
Evangelium.

27 Ja Jerusalemi si fastain botte, ja go son tempal sisa manai, de bajemuš papak ja čaloap­pavaǯak ja vuorrasak su lusa botte.

28 Ja sunji celkke: man famost daǥak don nuft? ja gi addi dunji dam famo, go nuft daǥak.

29 Mutto Jesus vastedi, ja sigjidi celki: dist mon maida oft sane jærrat aigom, ja vastedækket munji, de mon maida digjidi cælkam, man famost mon nuft daǥam.

30 Johannes gast, bođigo dat almest, daihe olbmuin? vastedækket munji.

31 Ja vaimostæsek si arvvalegje, ja celkke: jos cælkkep: almest, de son cælkka: manne æppet dalle osskom su?

32 Mutto jos mi cælkkep: olbmuin, de almu­gest si balle; dastgo buokak adne Johannes duot prophettan.

33 Ja si vastedegje, ja Jesusi celkke: æp mi dieđe. Ja Jesus vastedi, ja sigjidi celki: de imge mon digjidi cælke, man famost mon nuft daǥam.

12. Kapittal.

1 Ja sigjidi son sardnogođi værdadusai boft: Olmuš vidnegarden rakadi, ja dam aidoi, ja bač­čam rakadus daǥai, ja torno daǥai, ja barggidi dam balkati, ja nubbe ædnami manai.

2 Ja balvvalægjes vidnegarden barggi lusa son vuolgati, go aigge joavdai, atte vidnegarden šad­doid vuosstaivalddet læi vidnegarden olbmuin.

3 Mutto si valdde ja cabme su, ja guoros gieđai su ruogtot vuolgategje.